Esmaspäev. Tööle minek! Olen majas enne teisi kohal. Jätkan võrgu seadistamistega, joonistan plaanid ja seadistan nende järgi. Vägev värk. Vahepeal tuleb ka teisi majja, vaadatakse mind kui ilmaimet ja uuritakse miks ma nii vara tööl olen, mul olla veel nädal minna 
Aga noh, kui juba tööle sai tuldud, siis teen terve päeva tööd ja võtan selle päeva hiljem tagasi, ei ole midagi hullu.
Miiaga käime täna ortodondi juures. Nüüd on selge, et kui breketid peaks kirjutatama, siis haiguslik lugu hetkel ei paista ja tuleks 5000 eurot omast taskust maksta...
Aga, esialgu me nii kaugele ei mõtle. Et võibolla minnakse seda teed, et tõmmatakse mõned jäävhambad välja, et teised paremini ära mahuks. Selleks peab üks piimahammas enne välja tulema ja selle tõmbamiseks määrati aeg. Olgu siis nii.
Koolist koju liikudes tuleb Kristina kooli mänguväljakult meie poole kaasa. Räägin, et Kadi siin nõuab tõuksi, endal on ratas ja ei viitsi sõita. Selgub, et Kristina ka imestab miks Kadi rattaga ei sõida. Hiljem Kadiga rääkides sain vastuse, et Kristina ise ka ei tahtvat tegelikult, et kunagi ei leia nad sellist aega, et kahekesi minna Võta siis kinni...
Kodus saab puhatud ja siis muru aiast ära niidetud. Aga see polnud veel kõik, käime Mõmmi ja emmega Karlova peal jalutamas ka.
Eile oli naiste EM finaal Šveitsis Inglismaa naiskonna ja hispaanlannade vahel. Inglannad suutsid tiitlit kaitsta saades võidu penaltiseerias.
Teisipäev. Kuna olevat ikka veel puhkus, siis tänane maale sõit on planeeritud rongiga. Eile vaagisin pikalt kas minna autoga, rongiga või teeks matkapäeva rattal. Algselt vaatasin, et rattaga oleks päris äge, sest lubatakse pigem pilvist ilma, aga kui uudised oma vihmasadudega mõttest üle käisid, siis jäi see valik ära. Autoga oleks muidugi plaanivaba minek ja tulek, aga üldiselt kohapeal mul väga autot vaja ei ole, seega jätsin ka selle kõrvale ja nii see rongivalik mulle jäi 
Ärkan üheksast, ajan ka lapsed üles, et Miiaga õigeks ajaks valmis jõuda. Ilm on ülisoe, aga pilvine, ka tuult on omajagu. Puka peal näitab juba vihmapilvi...
Rongis võtan ette läpaka ja hakkan nädalakokkuvõtteid, mida on juba kenakene arv kogunenud, kokku kirjutama. Ühe otsaga aga kahjuks paljut ei jõua. Miia panen raamatut lugema, et ei raiskaks aega mõttetuste peale ära.
Maal värvin ära eeskoja tuulekastid lõpuni. Miiaga teeme poering koos Kraine külastusega. Peale sööki aga vajub väsimus peale ning keeran veidi ajaks magama
Surnuaia pink on vaja valmis ükskord teha. Alustan selle laudade värvimisega. Miia käib mitu korda lühidalt tiigis ujumas ja rattaga alevi peal. Rattaga minnes pakkus, et läheb paariks tunniks, aga oli 10 min hiljem juba tagasi
Mul nüüd sisuliselt kolm muruniidukit. Kaks neist vajavad putitamist, nii et timmin neid. Avastan aga, et õli mul enam pole, seega lõpuni ei jõua...
Enne õhtut läheme Miiaga ülemisse järve ujuma. Küll aga müristab eemal ja padusadu tuleb peale. Jõuame enne seda maja juurde, et asjad õues kiirelt kokku korjata, ja küll siis kallas ning välgutas... 
Ma lihtsalt vahepeal ei suuda, Miia ajab nii tigedaks, et täielik lootusetuse tunne ja nördimus ning lihtsalt halb tuju tulevad peale. Räägid, et pane rätik ja ujukad ilusti kuivama ja laiali, ta viib need nöörile ja lihtsalt viskab sinna. Jälle pead üle rääkima, vihastuma, oma tuju ära rikkuma. Räägi nagu seinaga, ja seda on tihti. Ja siis need nõudmised, küll telefoni aega, küll äppide aega, küll telekat vaadata, süleris istuda, sitta poest osta ja veel hullemat sitta muudkui näksida. Ma ei tea kuidas panna piirid nii, et need töötaksid ka reaalselt?! 
Kolmapäev. Öösel äratas sadu üles kuigi aknad olid kinni. Hommik on päikeseline ja soe ning täitsa tuuleta. Teen veidi aiatööd, näiteks tõmban kõik hernetaimed üles, need on oma elu ära elanud ja võibolla jõuaks nüüd veel uuedki maha panna... Õnne pidi algselt ka maale tulema, aga ei tule, ei saanud vist rongile või ei mäleta ka enam mis jama seal oli.
Mõõdistasin tänava poolel aknaid. Üks kurepoeg kargas mis ta kargas, aga siis viskas enda üle serva ja läks! Tegi võsa ümber ringi ja maandus tagasi pessa, teisele täiega selga, aga mõlemad jäid üles pidama Võisin olla esimese lennu tunnistajaks (Y)
Üritan akendega tegeleda. Joonised on aga kodus. Tuletan asjad meelde ja ülemine akna osa on OK, aga alumisega on jama, sest aknaplekk jookseb teistmoodi kui minu plaan algselt ette nägi, nii et nüüd on vaja veidi mõelda ja teise poolega ka arutada, ehk et täna teha taas ei saa... 
Aga toimetamist mul siin jagub: sööme, ujume tiigis, värvin lauajuppe, puhastan akende põski enne värvimist, sõidame Miiaga alevi peal. Avastame alevi uusi nurkigi. Käime ka Jurka maja juurest mööda kus üks naine istus, tegime juttu. Jurkat polevat sel aastal tõesti siin, aga täpset saatust ka ei tea, surnud ei olevat, sest Otepää Teatajast polevat nimi läbi käinud No ju tal siis jalad ikkagi ei kanna niipalju enam et tulla...
Rattaring oli päikeseline ja väsitav. Nahk on seljas märg, kuigi lõpuots meil enamjaolt mäest alla tuultele vaba oli. Üritan eemalt tegeleda Filosoofi maja kanalisatsiooni murega. Nimelt ei tahtvat vesi enam alla minna ja ma pakun, et ju siis settekaev on täis. Loodan, et ei pea sellepärast koju minema, et saavad teised ka hakkama selle looga. 
Kaido tuleb läbi, vaatame suvetoa üle ja otsustame selle siiski täielikult lammutada, et uus ehitada. Selge, eks ma siis hakkan lammutusega homsest tegelema. Kuna Kaido liigub edasi Tartusse ja Miia tahab koju, siis saab ta Kaidoga kaasa.
Emme ja Kadi on samal ajal kuskil firmas kõrvaauke tegemas. Kallis koht, aga ega meie suur jänku muidu endale auke teha lase kui arstide brigaadi kõrval pole Igatahes laseb ta kenasti augud ära teha ja olla nüüd igati õnnelik inimene
Hommikul värvisin surnuaia tooli lauad ära, nüüd saan siis tooli kokku panna. Lauad hoiavad kenasti, seega ei hakka me Andresega tooli jalgadele mingeid keevitusi juurde tegema – mis me siin ikka raiskame aega ja ressursse
Siis tahaks oma kokukat parandada, aga ei saa, sest pole selliseid võtmeid millega pedaali ära saada ja siis tean et pedaalide keskjooksul on ka omalaadne sarvedega võti mida mul ka siin maal ei ole. Heal juhul Tõrvas on. Ka Andres ei leia oma varamust neid, kuigi teab ka täpselt mis võtmeid ma vajan Noh, siis jääb järgmiseks korraks - jälle nii nagu tihti paljude asjadega kipub minema...
Kanalka teemadel saab Aivar asja üle vaadata ja ongi viga käes – septikud umbes. Laili organiseerib kohe kenasti ka septikupuhastuse ära, nii et ülehomme saab asi täielikult korda, seni aga tuleks vett minimaalselt kasutada
Lõkkease on taaskord kraami täis, tegelen selle äraveoga ja käin ujumas. Päev on toimetusi täis olnud, nii et kaheksast keeran tuppa ära ja kirjutan Poola reisi teema lõpuni Youtube muusikavideote saatel.
Neljapäev. Ärkan kerge peavalu ja loidusega millegipärast. Süüa ka ei taha, joon vaid kohvi ja tegelen paari tööasjaga mis on Stuudiumisse üles tekkinud.
Demonteerin suvetuba: piirdeliistud, aknaplekid. Kraami koguneb, aga see kraam on kõik üsna mäda, ehk et tuleb kõik lõkkeroaks vedada. Vahepeal külastab mind vihmapilveke, andes kerget kosutust - sadu on väga kerge ja mõnus.
Kuna hommikusööki ei söönud, teen lõuna varem. Alguses sean end korda, et Krainesse minna, siis aga loobun mõttest ja panen seljanka üles. Aga olemine on üksik, ainult Elmari raadio annab veidi tooni...
Kuni siiani pilvitas, nüüd tuleb päike välja. Palav on, aga õnneks ma avan suvetoa põrandat ja seega on katus peakohal. Panen kohe alguses ka lõkke üles, et kõik mis tuleb, saaks kohe ka menetletud. Asjad laabuvad, lõpuks on põrandakattematerjal üles võetud ja lõkke peal. Panen veidi kokku veetud asju kokku ja käin ujumas. Siis aga kuulen kuidas kõu müristab eemal. Vaatan pilvekaarti – jaa, paljutki on tulemas, aga hetkel läheb enamus Otepää pealt loode poole. Korjan siiski asjad nüüd kõik päris kokku, sest tõenäosus, et see jama ka peale tuleb, on suur
Kui kõuekärgatused hakkasid kõlama pisut peale kahte ja kordagi ei lakanud, siis Puka peale jõudis sadu alles neljast. Istusin süleri taha ja kuulasin Youtubest muusikat. Ja äkki lõi äike kuhugi siiasamasse, justkui naabrite aia taha kasesallu, nägin silmanurgast välgatust ja räme pauk tuli kohe järele Ja läks mõni minut kui uus raksakas käis, aga nüüd lõi õige pisut kaugemale. Võimas värk!
Vahepeal tekkis sajus auk. Kasutasin selle poodi jalutamiseks. Ostsin head ja paremat ning jalutasin tagasi maja juurde.
Tartus on sadama ning müristama hakanud ja lapsed on üksi kodus ning kardavad äikest Kaja pole veel koju jõudnud, kuigi kell juba palju on, aga ta on kohe jõudmas. Mingi hetk lahkub elekter Filosoofi tänavalt, aga kaua see neil ära ei ole.
Mina aga asun taas suvetoa kallale. Võtan põranda alt välja tulnud lauad ka lahti. Palke päris kangutama veel ei hakka. Põranda all on pinnas ja enne laudu õhuvahe, aga nii imelik kui see ka pole, on pinnas täiesti suvaliselt sisse loobitud ja pole siledakski tõmmatud – ma ei tea miks nii, kahtlane tüüp on see algne ehitaja siin olnud ikka 
Töö valmis, kell on üheksa. Otsustan jooksma minna, et jookseks järve äärde, käiks vees ja tuleks tagasi. Mõeldud, tehtud. Jõudes aga järve äärde tuleb pilv peale, Kipub ka äikest lööma. Käin kiirelt vees ära, aga kuivatada mõtet ei ole. Ainult jalad kuivatan ära, et botased jalga panna ja jooksengi ujukate väel koju tagasi. Vihma sajab, aga see on kerge sadu. Kui majja jõuan, hakkab padukat sadama – vedas
Täna oli suur avarii Tallinna kandis kus üks naine sõitis surnuks kaks rehvi vahetanud rekkameest. Miks ma teema siia toon, on see, et need mehed olid A. P. Kaubatrans töötajad, tean selle firma omanikku, olen neile kunagi teises firmas töötades IT teenuseid pakkunud. Jube lugu, kes iganes siis päriselt ka süüdi on...
Reede. ÖÖ oli hea, ärkasin enne kuut ja vaat siis oli raske end magama sundida. Kui lõpuks jäin, lasin kaheksani välja.
Päev on hämar ja lubab sadusid. Kuniks veel ei saja, tegelen taas suvetoa lammutamisega. Vahepeal käib ka Kaido läbi kes Tõrva on liikumas. Nüüd ehitan endale tellingud lammutamise jätkamiseks ja vajubki sadu peale... Lähen teen siis lõunapausi, ehk läheb ikka üle ja laseb mul veel veidi toimetada...
Pealelõunal käib Kaido maal, võtab mu peale ja saan viieks Tartusse. Algatuseks puhkan, siis käime emmega jalutamas. Jalutuskäik viib mööda vaksalist mille ees leierkastide omanikud oma pille tutvustavad ja mängivad.
Laupäev. Kaja äratab varem üles, sest plaan on veidi varem maale jõuda Miia tuleb ka meiega. Ilm on päikeseline ja pilvitu, hommikul ainult 14 kraadi.
Sõidame algatuseks Tõrva, võtame Õnne peale. Minu ema ei tule – liiga päikeseline.
Pukas alustame muru niitmisega marjapõõsaste juures ja siis korjame ära punased, valged ja mustad sõstrad. Vahepeal saabub Kaido poisi ja elukaaslasega ning hakkavad grillil liha küpsetama. Meie aga toimetame mahlateoga ja muru niitmisega Kaido teritab ära muruniidukite terad ja nüüd on vaja õli, et saaks teise masina ka töökorda. Tagavara on vaja, sest peamine niiduk on jonnima hakanud – kipub välja surema. Aga me üritame Kaidoga aru saada mis seda põhjustab. Lõpptulemus, mille peale ma vist polekski tulnud – bensiinikorgi õhutussüsteem ei toiminud ja masin töötas seni kuni bensiinipaak vaakumisse tõmbas...
Peale toimetamisi teised lahkuvad, viivad ka Õnne Tõrva ära. Meie Kajaga aga toimetame veel veidi, niidame lõpuni, korjame asjad õuelt kokku jms. Siis aga liigume Tartusse tagasi.
Ja õhtu ongi käes. Kanni täna sauna ei tee, seega tuleb dušši all ära käia ja habe ära ajada, see on terve nädala jagu kasvada saanud ja üsna karm juba
Pühapäev. Täna liigume Kajaga maale, Õnne toob kohale Kaido.
Mina lammutan sisuliselt terve päeva suvetuba. Alustan katuseplekist ja siis juba puitosa. Kui Kaja läheb ema Tõrva tagasi viima. Olen juba üsna väsinud, aga kavatsen suvetoal uksed ikka eest ära võtta. Ja siis ma seal pusin ja üritan uste hingedel kruvisid lahti keerata, nõukaaegseid ja värviseid. Möllan kui arutu, üks uks maas, teisel aga kaks kruvi tõrguvad... Ja siis turgatab, et ma olen ikka puruloll, üleväsinud, uksed saab ju lihtsalt hingedelt maha tõsta, ilma ühtegi kruvi kruvimata... No kui loll veel olla saab??? 
Tartus tagasi käime dušši all. Siis saan Kaido ja Saniga viimase õuel kokku, et veidi suveolümpia teemadel arutleda ja toimetada. Katsetame ka mõned võistlused läbi, on mida oodata Ja siis tagasi koju ning sauna.