Esmaspäev. Öö on olnud eile tekkinud kanalisatsiooni probleemide tõttu heitlik. Uinusin ka alles südaööl ja täna ajan end 6:15 üles. Järgmine rong läheks linna alles kell 10, aga ma tahan kooli varem saada, et siis oma serveri kõikide elementide alglaadimistarkvara uuendada. Nii ma siis käin kiiresti keldris ja inspekteerin olukorda, teen kanalkast pildid ja liigun rongile.
Kaido on ka juba üleval, suhtleme. Arvab, et enne võiks küsida kanalisatsiooni ehitajalt infot, et ei roniks kohe ise seda laiali kakkuma. Mõte on hea, tegelen sellega ennelõunal, praegu on veel veidi vara 
Kooli jõuan enne poolt kaheksat. Alustan kohe serveri püsivara uuendamistega. Mälupulkadelt bootimine ebaõnnestub, aga Virtual Media kaudu iso üle ILO toimib. Uuendab üht teist ära ka, aga seda mis minul just vaja, et kettakontroller saaks versioonilt 7 versioonile 8, selgub siiski, et minu serveril seda ei saagi. Nii et paljuski tühi töö. Käin majas kõik töökohad ka üle ja siis võib tänaseks päevaks joone alla tõmmata, aega on palju läinud...
Kaja aga on täna Valgas, aitab vennal mingid asjad jooksma saada. Ja ega muud polegi kui et kodust läbi, ahi ära kütta, lapsed ära menetleda ning taas rongile, et minna oma kanalisatsiooni muret lahendama. Kahjuks kanalisatsiooni ehitaja ei vasta ei telefonile ega ka sõnumitele, nii te tuleb kuidagi oma aruga nüüd sotti saada; paar mõtet on. 
Hakkan rongiga just maale jõudma kui kanalisatsiooni ehitaja helistab lõpuks tagasi! Saan temalt julgustavat infot ja nüüd on mul palju kindlam minna probleemi välja selgitama.
Kaja pole veel Pukka jõudnud, alustan kanalisatsiooniga. Maa sisse mineva toru otsast keeran muhvi lahti ja saan pumba otsast ära. Panen pumba eemalt juhitava lüliti peale, olen ise maa sees oleva püti augu juures, et midagi näha. Vajutan lülitit, reovesi lendab sülle, näkku ja telefoni peale 
Oli tükk tegu et see nüüd telefoni ekraanilt uuesti välja lülitada. Noh, olemine oli veidi sitane, aga meel oli hea - pump on vähemalt terve Järgmine soovitus oli traat ajada torru mis maa sisse läheb. Ja nii ongi, seal on mingi takistus, kui just üheksakümnekraadist põlve vastas ei ole (tõenäoliselt ei ole). Takistus on nii ligi ühe meetri peal, seal võib olla ka külmumise võimalus. Aga niipalju kui ma ka ei kopsinud, edasi ma sealt traadiga ei saanud... Ostsime mingi aeg tagasi trossi mida saab ka keerata kui ummistus on, otsisin seda mööda elamist, aga paistab et see on linnas... No selge, siis tuleb linnast see mõni päev kaasa tuua. Aga, et mul on mahuti, siis lootsin, et kui ma selle tühjaks pumpan, et siis saan vähemalt mahuti täitumiseni kanalisatsiooni kasutada. Tassisin välja pumba millel suvest voolik küljes, panin kõik paika, käivitasin, aga torust halligi ei tulnud – ju seal oli suvest vett sees ja see on kuuri all ära külmunud... Ei jäänud muud üle kui kogu kupatus tuppa viia soojenema, aga täna sellega enam ei katseta, juba on pime ja homme on ka päev...
Varsti saabub Kaja, kütame veeboileri soojaks ja liigume linna ära – homme on siiski EV sünnipäev
Teisipäev. Head vabariigi aastapäeva! Nii kui ärkame, on kiire hommikusöök, siis juba riided selga ja Toomele minek
Toomemäel, nagu ikka selle päeva puhul, rahvast palju-palju-palju Seekord peeti kõnesid tähetorni hoovilt, nö aia tagant kuhu külje pealt küll suurt mitte midagi näha ei olnud Aga mis seal ikka vahtida, kuulda oli ja laulda kaasa sai, seega kõik OK.
Oli ka tõrva meepotis. Õnneks ilm oli ilus, aga miks Ukraina lipp taaskord kõrvuti Eesti lipuga? No milleks? Mul pole midagi Ukraina vastu, aga täna me siiski tähistame Eesti sünnipäeva ja austame tema lippu ning inimesi. Ja muidugi linnapea kõne – 80% juttu oli sõjast ja suur osa sellest Ukraina teemal. Kas me tõesti ei suuda rääkida rahust ja oma vabariigist, oma inimestest, nende elust ja soovidest jms?
Ja siis anti sõnaõigus ka ’Tartumaa Omavalitsuste Liidu’ esimehele. Mis kuradi liit see selline on? Uurisin, teevad Tartumaal üritusi, seitse juhatuse liiget, üks kasusaaja, rahade liikumine korralik. Teatmik.ee kaudu on näha, et tööjõumaksud olid viimases kvartalis 80547€ ja töötajaid on 20, siis keskmine brutopalk on 2339€ Aga see on eeldusel, et kõigi palganumber on sama
Aga on mis on, peale pidulikku avamist liikusime alla linna Pihlaka kohvikusse, tegime kohvi/kakaod ja sõime maiustükke. Siis sai pisike kaubanduse ring ja juba leidsime endid kodust. 
Kui Kaja lastega toidupoodi läks, läksin mina Mõmmiga jalutama – liigutada on ju ka vaja
Ja siis vaatame Eesti Vabariigi aastapäeva peoõhtut Estonias. Kui etendus ise on jura, siis üks poiss jääb küll silma kes suure kooriga laulis – vaat see oli äge vend! Hiljem tehti temaga ka intervjuu ja seal ta avaldas soovi teha selfie’t Tommy Cashiga ja mõni minut hiljem oli juba intervjuu ning selfie tegemine nendega koos Edasi juba kätlemised, AK ja järelpidu
Kolmapäev. Koolipäev e. tööpäev. Liigun kooli, Kaja liigub aga maale et hiljem Valka minna, aga tema Valga plaan kukub läbi ja nii ta jääb maale kütma.
Kooli vaheaeg jätkub. Mina aga toimetan arvutitega, et asjad saaksid uueks nädalaks üle vaadatud ja korda seatud. Käiakse ka mind järele õnnitlemas ja on nii nipet-näpet muud toimetamistki.
Mingi aeg lähen aga jõusaali. Jaksu on vähe, aga ikkagi teen asjad läbi mis plaaniks ette panin. Oleks tahtnud et Kadi ka tuleks, aga ta tegi Kristinaga oma loovtööd. Miia käis päeva peale oma sõbrannaga koolis, tutvustas teisele meie maja ja soojenesid.
Maale liigun täna vaid sellepärast, et mul on kunagi soetatud mingi traadi-värgindus millega kanalisatsioonitorusid lahti saama peaks keerutada. Sööme Kajaga maal kõhud täis ja lendame tööd tegema. See traadijupp oli aga üks igavene saast, keris endale keerud sisse ja tolku temast kuskilt otsast ei olnud. Igatahes torustikku me liikuma ei saanud ja nii me tõime üles sulatatud teise pumba toast ja lõime püti aianurka tühjaks. No midagi oli ju vaja välja mõelda, nüüd peaks saama mõni aeg vähemalt potil käia ja kraani all käsi pesta ilma et uuesti uputama hakkaks...
Pukas rongile liikudes valgustas vaat et seniidis olev Kuu kenasti ilma, kuigi ta ise poolik oli. Taevas olid pilved triipudena, nagu ribiorel 
Rongile oli täna palju minejaid – 9 tk. Maha tuli ennist kaks. Täitsa huvitav kui varieeruv see number alati on Ja üldse tuli rongi peatustest palju inimesi peale. Istusin muidugi C-poolel ka, siin ongi saalimine tihedam. Üritasin oma viimased kolm nädalakokkuvõtet läbi lugeda, õnnestus ka, kuigi segajad muudkui mööda liikusid 
Kuna täna juba sai jõusaalis käidud ja väsimus õhtuks peale oli tulnud, loobusin Mõmmiga jalutamisest. Läksin otse koju laste juurde, et saaks veel ka mõistlikul ajal ahi tehtud
Neljapäev. Äratuskell oli Puka rongi järgi ja ajasin enda seetõttu pool tundi varem üles. Aga võtsin siis ka kõike rahulikumalt, eriti selle arvestusega, et jõuaks kaheksaks COOP’i.
Kaheksaks olen COOP ukse taga, aga see avatakse hoopis üheksast! Pettumus. Lubasin eile, et toon kantseleisse kohvi jaoks piima. Selver ka alles avatakse üheksast, nii et jalutasin siis MAXIMA ja tõin piima sealt.
Teel kooli juba helistatakse, vaja ju aulasse üheksaks tehnika üles panna, ja üks õpetaja tahab üldse ülekannet... Üldtehnika panek muresid ei tekita, aga et luua ülekanne, siis selleks on vaja igasugu kola kokku tassida. Lõpuks saab see ka tehtud, aga heli on üle süleri mikri Google Meet’i kasutades VÄGA halb. Aga et on ainult üks osaline, ja ta väidab et kärab küll, siis nii hetkel jääb. Püüan ka ise kuulata, aga teema ei haaku minu toimetustega ja heli on tõesti liiga halb... :P
Lõuna ajal on söömine ja siis on juba päeva jätk aulas. Nüüd panen üles otsevaate jaoks Teamsi ja välise veebikaamera – asjalood paranesid tõsiselt. Ja kuna ei räägitud enam mikrofoniga, siis seda parem heli tuli Aga, nüüd jään ise aulasse mitte ei kuula eemalt.
Peale koostööpäeva aga ei saa koju. Heiki on mind juba koolitöötaja algusest saati kutsunud lauamängude punti ja nüüd ma siis lõpuks olen valmis sellega liituma. Ma muidugi kardan, et mängivad liiga keerulisi mänge, ja ka seda, et ma pärast liiga hasardis-närvis olen...
Läheme Allari ja Madisega neljakesi, Heiki võtab meid pera peale. Käime poest läbi ja Liigume Heiki juurde. Oleme Heikiga varem tema elamisest palju rääkinud, nüüd siis lõpuks näen selle ka ära – ilus ja mugav elamine (Y)
Jaaa, ja siis see lauamäng Mängime Mombasa nimelist mängu. Heiki ja Madis teavad seda, meie Allariga aga püüame aru saada, no aga mitte midagi ei saa aru, täielik umbluu! Aga ma ei lasknud end sellest segada. Lõpuks kui tund aega oli seda mängu lauale lahti rullitud, alustasime mängimisega. Ja siis muudkui sai küsitud lisa ja uuritud mis mida teeb ja milleks teeb ja nii meil see asi läks üsna sujuvalt liikuma. Jah, sai mitmeid valearvestusi tehtud ja juhuski mängis palju oma osa, aga siiski, kogu selle keerukuse juures ei olnud mitte midagi kurta – täitsa äge mäng!
Mängime vist viis tundi seda, koos õhtusöögiga muidugi milleks ahjukana oli. Loomulikult jäin viimasele kohale, aga see mind mitte kuidagi ei morjendanud Ja Madis sai minust üle kahe korra rohkem punkte, aga ka see mind ei kõigutanud! Lihtsalt oli äge mäng ja järgmine kord ehk juba suudan laiemalt kohe mõelda ja tegutseda, tõenäoliselt kunagi mängime seda veel, aga mitte järgmisel korral
Mäng läbi, kodutee. Võtame kamba peale takso. Väljas sajab koledal kombel, elik nüüd vist algab soojalaine. Kaja on maalt ka koju tulnud ja majas on täielik vaikus ning magamine kui ma üheteist ajal saabun.
Eelmise sajandi alguses näidati raha eest neegreid, ülipikki või ülipaksusid inimesi, kohati ka ala- või valesti arenenud veidrikke, tänapäeval aga NEID...
Reede. Hommik on vihmane ja jäine. Paras katsumus on kooli liikuda. Aga rõõm on näha kuidas kevadised veed voolavad, lumi ja külm taanduvad (Y)
Täna on meil kooli töötajatele esmaabi koolitus. Alguses kõigile aulas, siis lõunasöök ja siis juba kolmes grupis ja kolmest klassist käime selle grupiga läbi. Tore ja asjalik koolitus. Peale koolituse saab ka tavatööga tegeletud
Peale kooli kodu jõudes on Gerly juba meil, seekord tütrega. Igatahes saan kohe parukat pügada ja siis ka lapsed tehtaks korda. Hiljem käime perega Selveris.
Vilja Kiisler ja Kris Kärner on vestlussaate maha pidanud. Vilja paugutab ja mõnitab Krisi nii et vähe pole, aga see ei lase end käest. Justkui kokkumäng. Ühtepidi huvitav, teistpidi mõttetu
Laupäev. Liigume Kajaga maale. Vihma ei saja ja maal on suisa +3 kraadi. Toimetame veidi elamises, siis tegelen kodulehtedega ning kütame.
Õhtul tuuakse kütteklotse. Väljas on siis juba pime, aga õuele tuled põlema ja tunni ajaga on meil kaks kotti klotse kenasti laotud. Eelmine kord tulid sellised pikemad ja paksemad klotsid, seekord on igasuguses mõõdus ja palju õhemad klotsid. 
Peale puude ladumist teen jalutuskäigu poodi ja Kaja praeb mune. Saime kuivikute vastu enne just naabritel munad (Y) Ja edasine õhtu lihtsalt oleskleme, puhkame ja vahime telekat.
Pühapäev. Alles üheksast ajame endid üles. Tõrvas on vaja käia ja minu emal süler korda seada. Nii ma siis võtangi ette tee sinna. Kaja tulla ei viitsi, tegeleb muude asjadega.
Ema juures siis saab süler töökorda seatud ja edasi teeme ka käigu Lõvele. Väljas on juba teist päeva järjest paks udu ja see ei taha mitte tagasi tõmbuda. Kohe nagu mingi kaamos on peal.
Lõvel on kõik nii nagu ikka, nö hävineva teel. Maja vaikselt hääbub, aga päris õudne veel ei ole. Aga nähes nihkunud eterniitplaate katusel, siis jah, mitte enam pikalt... 
Tagasiteel Pukka hakkab sadama. Sajab nii mis lahin, aga lumi muidugi sulab sellest kohe palju kiiremini Kütame maal veepaagi kuumaks ja liigume linna ära.
Emme käib kohe Miiaga poeringil, mina aga kobin dušši alla ja teen enda uueks töönädalaks korda. Lõpuks murrab mu uni maha ja magan sisuliselt kaks tundi
Kodus istumine on nüri, läheme Miiaga jalutama. Esimese osa jalutame koos, teise osa jalutan ka üksi. Uitan mööda muidu pimedaid Karlova tänavaid, üksi on igav jalutada