Esmaspäev. Mina ja Miia oleme nohused, aga elamist see ei sega. Ärkame kõik hommikul üles, ka emme. Hommik emmega on teistmoodi kui muidu viimased paar aastat on olnud: sagimist on rohkem, lärmi on rohkem – tuleb taas uue (või kunagise vana) elukorraldusega harjuda 
Võtan Action1 ette ja hakkan uuendusi pakettide kaupa masinatesse laskma. Muidu on selline rahulikumat sorti päev. Ja ega siin muudki põnevat toimunud, emme läheb maale, Miiaga õpime koolis ja õhtul teen Mõmmiga suure jalutusringi.
Oleme kenasti toas kui äkki käib akna taga raksakas ja mingi kolakas käib vastu maja. Raksatused jätkuvad ja tulemöll vilgub akna taga. Keegi idioot teeb saluuti. Vaatasin üle ukse, fikseerisin olukorra ja otsustasin ütlema minna mis ma asjast arvan. Viskasin jope peale ja läksin. Selline minust veidi noorem mees, paariaastase lapsega süles seisab oma saluudipaki juures. Üks tüüp juba sõimas teda ja läks edasi, kukkusin siis ka ukselt juba karjuma et kes kuradi idioot see nüüd oli ja mees siis vastu: „..jei jolje idijoot, ljapsel oli sjünnipjäev...” No igatahes sai ta kõik mis mul keelele tuli, sitta see tema lapse sünnipäev, tuleb kurat Eestisse ja tegeleb asjadega mis meil keelatud on. Me ehmusime ikka sitaks ära ja kass ei saanud rahu ka järgmise päeva õhtuks, kogu aeg oli valvel ja iga krõpsatuse peale ehmatas. Igatahes kui mina tuppa tagasi tulin läks Laili ka veel talle epistlit lugema, loodame, et mõistus tuli koju. Kuigi ma ei usu seda, sest saluudi kast oli veel kaks päeva hiljem kas samas kohas – hoolimatu mölakas raisk!
Täna oli sellest naljakas päev, et kui ma kooli liikusin, siis üks auto sõitis mööda ja keegi prillidega naisterahvas lehvitas. Aga kes? Päeva peale selgus, et lauluõpetaja, tuli ise ütlema Ja õhtul kui koju läksin, siis samamoodi üks auto sõidab mööda ja mingi naisterahvas lehvitas. Aga tema ma lõpuks närisin läbi, sest ta jäi lasteaia ette seisma, siis sain pildi kokku
Diktor uudistes ütles ’vaatame kuidas meil olümpiaadil läheb’ aga tegelikult mõtles olümpiat. Minus tekkis kahtlus, et äkki tähendavadki sama asja, aga ei leidnud selle kohta tõestust, ju siis ikkagi eksis
Teisipäev. „Vastlapäeva hommik haiget teeb, kogu elu on sassis...” Et siis kusta on valus 
Elus pole midagi sellist olnud, nüüd siis on. Käin kooliarsti juurest läbi ja tema saadab ikka perearstile edasi. Kirjutan e-perearstikeskusesse oma mure ära ja juba viie minuti pärast helistatakse ning räägitakse plaan selgeks: täna viia uriiniproov ja homme hommikul teha vereanalüüs.
Liisiga saan alla linna, käin perearstikeskuses apteegist läbi, hüpe tualetti ja proov lauale Edasi jalutan juba Puiestee õppehoonesse.
Puiesteel on vaja üks õpilaspilet ära registreerida, aga majahoidja on haige ja ühendust temaga ei saa – mul oli tema parooli vaja Igatahes kaart jäi hetkel sisestamata, Edaga sain peamajja tagasi.
Vahepeal saan parooli, eemalt saab siis see kaart ära registreeritud. Edasi ajan enda Onedrive lainele, uurin miks mingi osa nagu toimib ja mingi osa mitte, aga ega täpselt aru ei saa, isegi AI ei näri läbi...
Silmad väsivad hirmsasti ära. Paar viimast päeva on terav päike ka paistnud ja see on mul ju kevadeti-sügiseti tihti pea ja silmade valuallikaks olnud...
Kolmapäev. Väljas on -17 kraadi ja mina alustan jalutuskäiku perearstikeskusesse Raatuse tänaval. Tuul on ka just ida poolt ja külm näpistab põski. Mul olid põsed suisa jääs kui kohale jõudsin. Vere andmiseks üritasin veidi võimelda, et veri liikuma hakkaks, ei tea kas sellest, aga vere andmine läks üsna kiiresti, nii et varsti juba olin teel kooli. 
Kuna till on hell, siis täna õhtul jalutama ei lähe, kükitan kodus ja vaatame telekat.
AI areneb jätkuvalt järjest võimekamaks ja muidugi ka riistvara ei jää sellest grammigi maha. Hiinas oli mingi ürituse demonstratsioon kus humanoid-robotid programmeeriti tantsima koos tantsugrupiga. Ideeliselt pole enam sõdur-robotid mägede vaid ukse taga.
Neljapäev. Täna on taas test-eksamite ajad. Aitan hommikul ühte käima joosta ja asjaolude sunnil lõunase pidin juba üksi menetlema. 20 minutiga terve klass valmis panna on äraütlemata nõme tegevus ja jäi ikka viis minutit puudu kah. Tundus et kõik sai üle jala, aga toimis (Y)
Mul on Aixile juba mitu erinevat progemisteemat ette anda. Suhtleme täna ja läheb nii, et ma ei peagi tema juurde minema, et saan talle vajalikud sisendid kõik ette sööta ja tema siis teeb need ära. Ja tegigi! Küll selle tõttu jäi mul täna jõusaal ära, aga püüan selle ise mõni õhtu järgi teha.
Aga õhtusse mahub liikumine ikkagi: käime kolmekesi jalutamas ja siis saan maanduda kodus uuesti veebilehtede taha, et Aixi muudatused sisse viia
Reede. Hommik on kodus sagimist täis, kõik on rakkes Miial läheb asjadega aega ja nii ma tulen enne teda ära.
Kaheksaks oli vaja kindlasti koolis olla, et näha kas mu ajastatud muusika mängimine ka toimib. Ei toiminud Tuli siis käsitsi käima panna ja poole kaheksast välja lülitada
Hommikul Maarja ja Liis katavad meie tuppa peolaua ja varsti on kogu kantselei kohal. Teeme mõned temaatilised kiluleivad, ajame törtsu juttu ja siis on juba tagasi töölainele minek.
Alustame arvutiklassides eksamitega. Täna on veidi rabelemist kuna taaskord paroolid ei toimi ja Maarjal loogika klasside vahel läks veidi lappesse, aga ei midagi mida lahendada ei anna Ja taaskord – järgmine kord targemad, eks need eksamid arvutites ju ongi hetkel TEST-eksamid
Ja siia otsa kohe kolme aktuse menetlemine. Olen mikrite seadja, Liis tegeleb heli poolega. Kolm korda hümni laulda, kolm korda (alati erinevat) direktori kõnet kuulata, lipu tseremooniast osa võtta ja erinevaid esinemisi kuulata – pole paha
Aktused läbi, asjad koos, sülerikapid üle vaadatud ja otsad kokku tõmmatud, enamus õpetajaid koolist lahkunud. Otsustan minna jõusaali, üksi küll ja kuidagi üksi minna üldse ei taha, aga käin ja teen korraliku treeningkava ning kuskilt otsast allahindlust ei tee – igati äge värk! 
Õhtusse mahub ka sörkjooks COOP’i. Vaja oleks ühte teist tuua ja käia ka apteegis - selgus mu tillisügeluse teema, ehk et mingi bakter mul seal vohab. Seda pidi organismis kõigil olema, aga mõnel võib mingil hetkel ta impeeriumi üles lüüa ja siis ongi veidi paha Aga tablettidega pidi teda maha suruda õnnestuma.
Kodus tagasi, avastan, et piim ununes ära. Pole midagi, saadame plikad teele
Ja lõpuks ometi üks eestlane suutis Eestile ka medali tuua – Henri Sildaru! Napikas kuld tegelikult! Vaatasime ja hoidsime pöialt, mitte et sellest midagi sõltuks :P Aga poiss tegi oma asja kenasti ära ja kolmanda sõiduga isegi parandas tulemust! Palju õnne talle ja meile!
Laupäev. Läheme Kajaga maale, aga enne käime Prismas, et viia taarakotte kuuri alt ära. Nali naljaks, aga kõik ei mahtunudki autosse Aga vahet ei ole, suurem osa siiski läks, mingi 30 eur saime
Maal kütame ja vaatame suusatamist. Ilm on tuuline ja ilus. Lõpuks võtan koolist toodud uisud ja lähen tiigi peale sõitma. Keegi on ringi tiigile lükanud ja isegi suurema platsi oma sadamasilla juurde teinud, nii et oli päris hea uisutada. Veidi konarlik oli kohati, aga sõita sai. Teine võimalus oleks kultuurimaja juures ka olnud. Igatahes on uisutamine raske tegevus ja uisud olid ka kõvad kui kivid jalas, nii et kurnas ruttu ära ja sai varsti juba tagasi koju liikuda 
Poes oleks vaja ära käia. Võtan soome kelgu ja käin nipsti ära. See talv võimaldab igasugu talviste asjadega talve nautida, kahju kohe et endal neid asju nii vähe on
Õhtusse mahub Valka sõit. Käime ja külastame mõningaid kauplusi ja ostame homseks sünnipäevaistumiseks toidukraami kokku Eks ta selline pimedas minek ja tulek oli, aga vajasime peatuulutust
Pühapäev. Ärkame hommikul, tõmban kardinad eest – lund on öösel sadanud! Tuul ka suur, nii et tuiskab mõnuga. Käin kohe ja lükkan õuelt lume ära, loodetavasti teda enam palju juurde ei saja.
Hommik algab elamises laudade ja asjade ümber tõstmisega – teeme taas tagatoast peotoa. Siis aga toon I' ja lapsed rongilt ning sõidan Tõrva vanaemadele järele.
Peamaanteed on OK, aga Soontaga tee on parajalt lumine. Palgiveo masin sõidab ees ja keerutab laialt lund üles, nii et sõidangi tema kiirusega ja hoian pikka pikivahet
Pukas tagasi, on Kajal ettevalmistused lõpetatud ja istumegi juba lauda. Sööme, joome, siis aga tekib selline vaikne aeg kus uni mu maha murrab ja ma pisutiseks pikaligi viskan 
Kolmest aga oleme juba Puka kultuurimajas. Siin on täna tasuta EV sünnipäeva tähistav üritus kuhu me laua varakult broneerisime. Rahvast on palju, enamus lauljad ja muud isetegijad. Üritus algab kultuurimajapoolsete tänamistega, nende vahel on erinevad esinemised ja siis juba tort-kohvi ning suupisted ja Uppin oma lõõtsaga. Meil oli endil ka palju toidupoolist kaasas, sest nii oli maha hõigatud, et ise lauda katta Kuigi lapsed seal üldse olla ei tahtnud ja ära kibelesid, hoidsime neid kuni Uppini esinemiseni paigas, siis lubasime majja ära minna. Ise olime ligi tunnikese veel seal enne kui meiegi asjad pakkisime ja lahkusime. 
Vanaemad arvavad, et kui juba riided seljas, et äkki siis viin nad kohe Tõrva ära. Nii teemegi, suts Tõrva ja tagasi. Jõuan tagasi veel nii täpselt, et teised maja juurest peale võtta ning raudteejaama saata. Istutan nad rongile ja lähen Kaja juurde koju tagasi.
Vaatame jäähoki finaali järele, USA võitis ja siis juba vaatasime ka veidi OM lõpetamist. Kui ma aga homseks asju kokku panin, siis kuulsin äkki keldrist solinat – kurat kanalka laseb kuskilt läbi! Juba terve päev kippus kanalkast haisu majja, aga siis ei osanud arvata, et see nii lõpeb. Kaja käis just vannis ja nüüd siis pool sellest veest on meil keldripõrandal laiali. Kuigi kell lähenes südaööle, käisin siis uurimas tsettepaagist, et mis mure meil seal olla võib. Pump igatahes inises, seda oli kuulda. Küll ma üritasin nuiaga seal midagigi kuskilt lahti saada, siis ega nüüd ei teagi kas pump on umbes või on kanalisatsiooni toru maa sees (mis pole eriti sügaval) kinni külmunud. Eks vaatame homme...