Esmaspäev. Miia jääb ka täna koju – eile oli jätkuvalt mingi kerge palavik. Üritame täna perearsti poole ka pöörduda...
Astun kodust välja, ilm kuiv ja päike paistab, kuigi veesilmad on jääs. Olen otsustanud rattaga kooli minna. Avan rattakuuri ukse – tühjus! Läks mõned sekundid aega enne kui meenus, et rattad said ju reedel hooldusesse 
No selge, jalamees, seega paar minutit hilinen...
Vaatan koolis ressursid üle ja kirjutan Enele kokku analüüsi selle kohta, kui kõik õpetajad saaksid endale töö-süleri ja kasutaks siis neid oma tööks. Mõte mulle ei meeldi, aga et keegi õpetajaskonnast sellise mõtte välja käis, siis Ene palus mult tehnilist analüüsi selliseks võimaluseks ja nii ma siis numbrid kõik kokku lõin. Kuidas iganes lõpuks otsustatakse, siis üleminek ei saaks toimuda suisa kolmeaastase viivituseta, et lasta AIO masinad rendiperioodi lõppedes asendada süleritega. Aga see selleks, üldiselt ma arvan, et suurem osa õpetajaid seda muutust ka ei soovi.
Teine ja kolmas tund olen asenduses, passiivses asenduses. Õpilased teevad neile ettenähtud töid. Kes varem valmis saavad, neile annan sülerid ja võivad end veidi harida.
Lõunaks oli kanakoib makaronide ja kastmega, salat muidugi ka. Aga need kooli makaronid on maitsetud ollused ja isegi kui kastet peale panna, ei saa nad kuidagi paremaks. Küll ma kugistasin, aga no ei saanud, ei läinud alla ja kõht jäi tühjaks 
Aasta Auto saadab meilile hooldusteate. Jaa MyŠkoda äpp on neile mingi info saatnud. Uurin siis kuidas sellest automaatteavitusest lahti saada – eemalda lihtsalt hoolduspartner ja nüüd nad seda enam ei saa ja hooldusaega ei paku.
Saabub kõne, et tuuakse mulle uued linna renditud arvutid. Sihtkoht on Liivi 4. Öeldakse, et poole tunni-tunni jooksul saabuvad. Lähen siis Liivi tänavale, et signalisatsioon maha võtta, uksed avada ja luua koridor ruumi kus asjad paneme. Ja siis ootan tänaval. Aeg läheb, autot ei ole. Tund läheb mööda. Helistan neile ja väidetavalt varsti juba saabuvad. Läheb veel 15 min enne kui tõesti saabuvad. Liivi territooriumile on vaja lasta värav avada ja mulle tehakse võimalus ise avada vajadusel, aega võtab, aga tehtud see saab.
Auto pargib end tagaukse juurde ära ja küsitakse et kuhu nad alused maha panevad. Hakkan siis vaidlema et ma näitan kohe ruumi esimesel korrusel ja pole vaja maha panna. Lähebki kohe lärmiks, et neile pole selle eest raha üle kantud, hakkavad juba uksi kinni panema ja ütlevad et kolmapäeval saadetakse laost kaup algsesse väljastuskohta tagasi. See tähendaks, et kui keegi kuskil siis raha asjad korda ajaks, peaks ma siia tagasi tulema ja üldse, ma lihtsalt ei jaksa enam selle jamaga tegeleda, ütlen et mehed, sõidate need alused mulle üle ukse koridori ja loeme sellega teema lõpetatuks. Poisid olid nõus, varsti olid alused mul majas ja poisid lendasid. Lendasin mina ka, polnud selliseid riideid et neid kohe vedada, vaatame homme. Lihtsalt nüüd on vaja linnale kirjutada, et oli NII ja midagi tuleb lepingutega ümber teha et oleks NAA. 
Peale tööd on jõusaal! 
Oleme Helianiga kahekesi, aga vähemasti on seltskond. Kumbki poleks üksi minna viitsinud, kuigi see veidi punaselt kõlab, aga ühtsuses on jõud!
Kodus on kõik kontrolli all, Miia tegeleb õppimisega. Sööme kõhud täis, siis mina lähen Mõmmiga jalutama, Kaja läheb sõbrannaga, Kadi sõbrannaga, vaid Miia jääb koju õpitöid tegema
Väljas on suur tuul. Jalutame Mõmmiga läbi kekslinna ja siis Anne silla kaudu kodu poole tagasi. Suuremad puhangud ja kenad pilvevaated saadavad meid Anne silla peal (Y) 
Teisipäev. Miia jääb ka täna koju. Pealelõunal on perearst ja siis saame ehk targemaks mis edasi saab.
Hommik on toimetamisi täis. Peaasjalikult saab joostud õpetajate toa printeri vahet. See on taas minetanud korrektse oskuse esimesest sahtlist pabereid võtta. Püüan ka puhastada, aga päeva lõpuks selgub, et suurt tulu see ei too. Pole midagi, kutsume siis spetsialisti välja
Lõuna paiku läheme Ainiga Liivi tänavale arvuteid koridorist ladustamisruumi tõstma. Aega võtab, asja saab. Kaks euro alust jääb üle, need tuleb mingi hetk ära tuua, saab maal kasutada. Aga kui siin juba oleme, siis Ain on selles majas esimest korda. Näitan talle siinsed ruumid üle. Ühtäkki avastan, et kell on juba üle ühe, et pean Miiaga arstil ära käima. Lähebki nii, et saame Miiaga Tiigi pargis kokku ja liigume sealt taksoga Raatuse tänavale ära. 
Perearst võtab Miia vastu, kuulab, uurib. Lõpuks määratakse uriini- ja vereproov. Miia, tark nagu ta on, ütleb et läheme kohe vetsu, et ta ei tahtnud enne arsti pissil ära käia, et äkki on proovi vaja võtta! Nii saame kohe selle prooviga ühele poole ja läheme verd andma.
Verd võttev daam on mulle juba tuttav. See loob kohe sellise soojema oleku Igatahes kuigi Miia tahaks teisti, siis otsustab tädi verd võtta veenist. Veidi läks vist veeni otsimisega aega ja Miia tegi grimasse, aga lõpuks võeti kaks ampullitäit verd ja saimegi minema
Kooli tagasi lähen jala, Miia läheb koju. Saan veel veidi õpetajaid aidata ja tegelen ühe klassiarvuti tehniliste muredega.
Filosoofi tänaval on teetööd. Eelmine nädal kaevati üles kõik ’potikaaned’ ja eile paigaldati uued ning freesiti tänava sõidupoolse serva asfalt. Täna siis olid asfalteerimistööd. Tulen mingi viie ajal, terve tänav on märkidega kinni pandud. Helistan veel Kajale, et kui koju tuleb, siis tõenäoliselt peab parkima tänava otsal olevasse parklasse. Ma veel imestasin, et siin üldse kohti on...
Koju jõudes on jaks otsas. Keeran Kaja kõrvale pikali ja jään magama. Ärkan selle peale, et Kaja palub mul kulleri toodavad kotid ära tuua. Siis saab söödud ja Mõmmiga jalutamas käidud. Üritame leida tudengite kevadpäevi, natuke isegi leiame. Muus osas aga viib meid ring lodjakoja kanti ja sealt siis ringiga tagasi koju.
Täna on Meistrite liiga poolfinaalis PSG ja Bayern. Kõva lahing saab olema, seda näitab juba skoor: 5:4. Kuigi ma sakslastele pöialt hoian, olen üsna kindel, et prantslased võtavad koguvõidu ära. Saame näha
Kolmapäev. Hommikul on kurk kergelt kibe. Paistab et mingit sorti kurguviirus on mu kätte saanud, tõenäoliselt siis Miialt, aga vahet sel
Teine tund on täna asendus: matemaatika arvutiklassis. Algatuseks teevad läbi ühe küsimustiku ja siis juba lahendame ülesandeid. Kahjuks keerulised ülesanded on, võiks ise ka osata, sest paljudel olid vastused valed... Vastuste leht mul oli, aga lahenduskäiku kahjuks mitte...
Tunnis oli seik kus üks neiu kargas teise arvuti juurde, tõmbas sealt hiire ära ja läks seda oma masinale paigaldama. Küsin siis et mis jamaga ta tegeleb. Hiir ei töötavat. Selgitan siis et nii need asjad ju ei käi, mind peaks teavitama. Tema aga vastu, et on iseseisev ja saab hakkama. Võtsin hiire ja läksin asja kontrollima, avastan et selle sama masina taga on keegi iseseisev juba iseseisva tööga tegelenud ja mingi seadme USB porti ära murdnud. Sellist laadi iseseisvad inimesed mulle ei meeldi!
Täitsa üllatus – ühes klassis on õpetajate kasutatav arvuti, aga kettamaht täis! Tegemist siis kunstiklassi arvutiga ja siin on tõesti õpetajatel materjale oi kui palju. Aga kui ma üleliigse maha lasen, saab ruumi ka oi kui palju (Y)
Madisel on täna koolis ärasaatmispidu. Nimelt tema ja kooli tööalane suhe lähevad lahku. Madis on selleks õpetajatele teinud ise Creme Brulee’d, ja kuna ma tahan tema seisma jäänud serverit niikuinii üle vaadata, siis kutsutakse ka mind maiustama
Ja nii ma siis sinna jalutan. Server on hea, vaja nüüd direktorid omavahel suhtlema panna. Ka brülee on hea, aga selle maiusega on nii, et mul annab seda ühtegi lõpuni süüa, aga Madisel on neid üle mingi tükki kuus Siit edasi saab nii, et mina jalutan koju ja Madis toob kodusele naisperele mõned brüleed koju kätte
Ka Mõmmiga jalutame täna, seekord sisuliselt ainult raudtee ääres. Ühelt poolt Aardlani ja teiselt poolt tagasi. Väike sikk-sakk lõppu ja tehtud! 
Täna on Meistrite liiga teise poolfinaali esimene mäng ja seda Athletico Madrid – Arsenal vahel. Üle esimese poolaja vaadata ei jõua, aga mäng ise jääb lõppkokkuvõttes 1:1. Nüüd siis uuel nädalal on nii eilsele mängule kui ka tänasele teine vastasseis kust finalistid väljuvad.
Nonii, palun, siin teile EDULUGU. Mul on siiras heameel kui kõik ongi nii nagu nad seal kirjutavad. Aga. Kõlab läbi see, et kui siin ei meeldi, minge sinna (Valgevenesse). Veelkord AGA! Need kõnealused minejad on juurteta tegelased, või õigemini ühe juured olidki just seal, seega siit lahkumine ei ole neile nii suur oma kodu ja lähedaste hülgamine. Oluliselt lihtsam on mujale ära minna kui sul on juba mingi platsdarm ees olemas, olgu see siis lähedaste või millegi muu osas (töö, elukoht jms). Nullist ikka terve perega, eriti Valgevenesse, eestlane siiski ei lähe. Nii et kas siis ikkagi edulugu? Nende jaoks kindlasti, meie jaoks mitte. Ja muidugi, tore oleks näha mida nad räägivad 20 aasta pärast ja mis nende laste eluvalikud olema saavad, esimene HURRAA on alati kõige uhkem
PS. Vaatasin selle ’eduloo’ Youtube kanalilt 27.04.2026. kuupäeva videot ja esimesed tagasilöögid ideaalmaailmas on juba saadud, teemaks siis kolhoosis töötamise pikad ja pingelised päevad ja selle eest kümne-viieteist aasta perspektiivis maja endale saamine... Aga samas ta (perenaine) pööras selle ikka oma võtmesse, et Eestis rügad 30 aastat pangaorjust et oma maja saada. Ja ta ei maini kordagi, et laenu võid võtta ka kasvõi viieks aastaks kui toime tuled Aga mis iganes, tõenäoliselt mõne aja pärast vaatan üle kuidas neil läheb, videod on neil liiga pikad ja laialivalguvad et viitsiks süvenenumalt ja tihedamalt neid vaadata...
Neljapäev. Käesoleva nädala viimane tööpäev. Algab see päikesepaistega, aga lõunaks on pilves. Liigume Miiaga kooli ja algamas on uus toimetusi täis päev. Olemine on kahtlane, kurk vist läheb käest...
Kuna hetkel midagi otsest plaanis ei ole, võtan ette õpilaste ja õpetajate kodukataloogide mahud ja üleliigsete materjalide teemad. Palju kraami eemaldan, nii et serverisse saab ruumi juurde, mis oligi see põhiline selle töö ülesanne
Koolis ikka juhtub. Nii nagu eilegi, sai ka täna otsitud pingsalt üht pahategijat. Leidsin. Ja sama pahategija oli ka eile keda otsisin nagu selgub. Kahju kohe, et mõni laps oma mainet ise niimoodi mutta tambib... Aga no mis teha, eks me kõik ole noored olnud ja enamasti pidanud ikka oma vigadest õppima. 
Linnas on tudengite kevadpäevad. Täna on volbriõhtu ja seega on kell üksteist õhtul kaarsillal Terminaatori kontsert. Plaan on minna, aga vahepeal saab uni võitu, aga puhkan ja lõpuks me Kajaga ikkagi läheme Lapsed ei viitsinud, aga ei sest ole midagi. Igatahes oli kontsert hea, heli oli veidi ’kasti seest’ aga ei see seganud. Rahvast oli palju ja täiskuu valvas meie üle Peo pikkuseks oli ligi tund ja siis tulime koju ära. 
Taltech arendab partneritega Airship nimelist laugurit. See on siis selline laev-lennuk mis maandub vee peal aga liigub vee kohal, kasutades niimoodi oluliselt vähem energiat liikumiseks. Lisaks on juhiks AI. Põnev? On küll!
Reede. Nohu on väga suur! No ikka VÄGA suur. Silmad jooksevad ka nina peale kokku, hea, et täna kooli minema ei pea.
Toimetame kodus, kuhugi ei kiirusta. Viin Miia üheteistkümneks sünnipäevale, käime emmega Gardestis, Selveris ja Statoilis ning liigume maale.
Teeme aias suurema uudistusringi. Aga juhe on täitsa koos, kõnnin kui sombi, lähen keeran hoopis magama. Vahepeal saan üles, käime poes ja magan taas.
Üles tulles käib Paide – Tammeka teise poolaja lõpp. Kaja on õues naabritega jutustamas, liitun ja panen mängu taustale käima. Tammeka saab penalti, seda küll vaadatakse viis minutit üle, aga saab. Ja penalti lüüakse ka ära, väga sitt löök, aga lihtsalt joppab väravavahi jalgade vahelt – 0:1! Ja nii see mäng lõpuks ka lõppeb, elik Tammeka võttis võidu endast kaks korda tugevama satsi käest Super!
Ja siis saab taas pikali oldud. Kui väljas aga jahenema hakkas, siis läks ka tuba jahedaks ja panime pliidi järele. Aga et korstna ots oli päikesest soojaks köetud, siis pliit ajab tossu palju sisse, teeme kõik aknad ja uksed lahti ja kolime ise õue... Mina muuseas suitsuhaisu ei tunnegi?!
Ajame taas naabritega juttu, tulevad meie kasvuhoonet vaatama. Üks hetk äkki Freia (nende koer) astub kasvuhoonest välja küünlatops hambus. Tuleb teine nii muuseas, nagu oleks kogu aeg seal olnud Sunnik ronis taas üle aia, aga seekord nii, et meie seda ei näinud. Õnneks ei pannud ta alevi peale ajama... 
Tervis ei taha paremaks minna. Jalutan veelkord poodi et tuua sidrun ja küüslauku. On ka plaan kooli juures drooni lennutada. Huvitaval kombel droonikaart väidab, et minu konto on taas suspended ja õpuks selgub, et DJI äpp tahab sisse logimist aga ma parooli ei mäleta... Nii jääbki lendamata...
Õhtu veedan arvuti taga, et oma ESP32 miniekraani seadistada, sel on mingid trikid küljes ja ma ei saa neist kuidagi lahti. Aga väikesed edusammud ikka.
Laupäev. Öö oli vaatamata kõigele isegi magamist väärt. Kaja ei registreerinud norskamistki, kuigi eile ninatilka ninna ei sanaud ja uinumine ise juba paras pähkel oli.
Hommikukohvi juures saab selgeks, et ma pigem puhkan ja Kaja käib ise Tõrvas ema ja taimede järel ära. Minu ema maale ei tule – lubatakse päikeselist päeva ja puud veel varju ei anna.
Mina alustan veepaagi täitmist aianurgas. Siis aga toon labida, et kaevaks toru aianurgast naabri tiiki ära, et läbi selle saaks siis panna pumba imutoru, et ei peaks seda iga kord uuesti panema. Küll ma mõõdan ja kalkuleerin ja vahepeal juba mõtlen et ei teegi... Siis saabuvad teised ja ma hakkan siiski kaevama. Asjad sujuvad. Päike kütab, suur tuul puhub. Tegelen oma kaevetöödega mitmes jaos, et vahepeal toas puhata. Aega võtab, asja saab (Y)
Aga üldiselt ma väga muud täna ei teegi. Nipet-näpet, aga ei midagi suurt. Palju saab vedeletud. Lõunaks teen purgi-suppi, aga ainult Kaja tuleb sööma. Ma ei saanudki aru kuidas Õnne pidevalt päikese käes põledes lõpuks mitte teragi süüa ei tahtnud...
Ja siis viime Õnne Tõrva. Hüppame ka minu ema juurest läbi, käime Maximas ja siis pakun välja, et kas läheme otsime üles Sakala kõrgustiku kõrgeima punkti või läheme otsime üles kolme kuninga männid Hummulis. Valime viimase.
Kaja teel leiab, et mingi seos on mändidel Hummuli mõisaga, et sealt mingi 100 meetrit Valga poole Puri talu kinnistul. Keerame mõisa juurde, vanem naine jalutab, teeme juttu. Mändidest ei teadnud ta midagi, aga Puri talu oli talle tuttav. Nimelt siis Hummuli bussipeatusest sadakond meetrit Valga poole, suurtest majadest kohe järgmine eramu, on siis see Puri talu ja seal on ka alles üks kolmest männist (Y) Jess, üks alles hiljuti vanast Valga rajooni tutvustavast teatmikust avastatud maamärk üles leitud! 
Ja siit edasi kappame mööda maateid, vaatame loodust, talusid. Ilus on! Hummuli – Sooru – Tsirguliina – Õru – Priipalu – Kuigatsi – Puka. 
Kodus tagasi suhtleme lastega. Asi läheb nii kaugele, et Miia tuleb meile maale külla. Esialgse segase info peale ootavad lapsed Tartu raudteejaamas bussi. Kaja uurib asja, bussile tuleks ümber istuda alles Elvas Aga täpselt minut oli rongi väljumiseni aega ja Miia sai kenasti rongile ning lõpuks ka bussiga Pukka, läksime talle veel raudteejaama vastu (Y) 
Pühapäev. Taevas! Öö oli korduvaid unenäojuppe täis, üks ja seesama käis ringi. Ja oleks siis mingi piltki olnud, ei, tekstirida kus siis AI pani ainult mingit jura ja ma ei saanud aru miks ta seda teeb, aga kõik muudkui kordus ja kordus ja kordus... Ärkad üles, keerad külge ja jälle läheb sama plaat peale... Vastu hommikut ajasin üles, tegin elamises ringi ja üritasin uuesti magama jääda. Enam see jama ei kordunud.
Hommik on päikeseline, aga tuuline ja lõpuks tuleb ka pilveviirg peale. Kuna täna jäi Kaidoga ehitamine ära ja ta tuleb ise nädala sees, siis tõstame Kajaga materjali varjualuse juurde ära, et Kaidol oleks asjad kohe ees. Loodetavasti saab varjualusele katus peale ja piirdedki ette.
Kui Kaido poisiga saabub, vaatame asjad üle ja paneme plaani paika. Otsin talle ka vajalikud tarvikud välja ja siis päeva õhtuses pooles sõidame juba Tartusse ära. 
Kodus saab end homseks korda seatud. Habe on maani ja nina alt on nahk nii hell et selle ajamine on parajalt suur ettevõtmine
Ilm on ilus ja soe, nii nagu viimased kaks päeva on olnud – temperatuurid üle 20 kraadi. Otsustan jalutama minna. I'le oleks vaja seemnekartulid ära viia ja nii on suund selge. Tagasiteel käin Mini-RIMI’st läbi ja otsustan vaadata kas Sani ka õuel on, aga tema on oma töökaaslasega parasjagu siin lähistel mänguväljakul – liikumas poest koduõuele Liitun siis tandemiga ja ajame tunni jagu õuel juttu, naudime sooja ja linnulaulu. 
