Esmaspäev. Uus nädal on alanud. Lastel on koolivaheaeg (jälle) ja nemad ärkavad vabakava järgi. Emme lahkub kui mina silmad avan. Ärkan tavapärasel ajal, aga et nõusid on palju, siis kooli jõuan veidi peale kaheksat 
Ja lähen rattaga, saab kiiresti ja ilm on ka selleks OK.
Täna on mul koolitus ’Erikategooria kaugpiloodi teooriakoolitus standardstsenaariumitega’. Kestab see terve päeva, vahepeal on pausid mille raames saab kasutajaid aidatud, ergomeetrit tõmmatud ja söödud Ahjaa, vahepeal sai ka üle vaadatud, et riiklikul eesti keele eksamil abiturientidele klassides Vikerraadio töötaks (Y)
Koolituse tänased teemad on ’lennunduse õigusaktid’ ja ’üldteadmised mehitamata õhusõidukite süsteemidest’. Õigusaktid on parajalt keeruline ja süsteemide teemas on nii palju lühendeid, et silme eest läheb kirjuks! Enamus lühendeid on inglise keelest tulenevad ja ma näen, et nende loogiline tuletamine saab eksamil olema paras peavalu :S 
Täna õhtul Mõmmil jalutama aega minna ei ole. Aga I' tahtis, et käiksime tema aiamaal majakese vajumist üle vaatamas. Nii me siis ratastel sinna põrutame ja pärast suurema ringiga tagasi ka tulime.
Teisipäev. Droonikoolituse teine päev. Teemadeks tehniline pool ja süsteemid, lennuohutus. Esimene pool on päris põnev, teine aga parajalt keeruline ja laialivalguv.
Lõuna saab täna teha koolimajas, sest õpetajatel on koostööpäev ja siis on alati ka toitlustus. Peale söömist aga oli meil koosolek vilistlaspeo piletimüügi toimkonnaga kuhu ma kuulun.
Koolitus jätkub navigatsiooni teemal. Põnev, aga keeruline, samas üsnagi loogiline ja kaasa mõeldes saab kenasti aru. Kas nüüd kõik ka meelde jääb, no see on omaette teema :P
Kodus saab olema kerge söök ja puhkus. PEI-DE-TUD Kuna kell on palju ja jalutama enam ei jõua, siis Kaido garaaži juurest teen ma kodupoole sörkjooksu raudtee äärsetel teedel. Saab imetletud ka Tamme staadioni nurga juures jalakäijate tunneli ehitust. Selleks on raudteeühendus täielikult lahti võetud, kaevatakse suur kraav ja tõstetakse tunneli betoonmoodulid sisse. Seetõttu ei liigu nüüd pea nädal aega ka rongid Tartu ja Valga vahel... 
Vaatad ja loed, jälle mingi näkane idu, kaks prilli vaatavad pildilt vastu 2k eur näpu vahel. Aga tegelikkus? Mingid suvalised raadioamatöörid, koduleht on kaks pilti ja kusehais. Päeva lõpuks on raha läind ja seadmeks mingi Aliexpressi vidin. Siis uurid lisa ja nimi pildil taga - vaatad - muidu vandeadvokaat aga tegeleb idutamisega... Miks neid idusid kogu aeg pinnale tõstetakse? sest majandus on perses ja muud pole näidata, ei saa ju näidata näiteks leivatootmisfirmat, sest see kiratseb, ei saa näidata põllumeest, sest need on omadega põhjas, ei saa midagi näidata, sest majandus on null ja suurem ikaldus veel ees. Näitame siis noori ja ilusaid, meie idu-startuppe, need kindlasti viivad majanduse õitsingule, tuleb Kalev Soomest tagasi, käib lauaga vehkimas, paneks ikka serviti ja serviti, torkaks otsaga ja lööks lapiti pealegi... vabandust, viimasel ajal on negatiivsust palju peale roninud...
Kolmapäev. Alustan hommikut taas arvutiklassides. Tahaks ikka omad asjad korda saada, paistab et see vaheaeg ma klasside arvutitega tegeleda ei jõuagi, aga õnneks seal väga midagi suurt teha ka pole.
Ja siis droonikoolitus. Zoomi link ei toimi! Jõuan juba helistada kahte kota, aga et teises kohas keegi ei vastanud ja siis jäin ootele, et äkki ikka asjad muutuvad. Mõni minut hiljem saadi ülekanne üles ja koolitus võis alata.
Alustame meteoroloogia teemaga. Päris põnev teema. Lõuna ajal aga käin läbi Toomemäelt limonaadiputkast, et tuua saiakesi ja et need siis kooli ees päikese käes Aini seltskonnas ära süüa.
Drooninduse järgmised teemad on inimfaktor ja käitamisprotseduurid. Väidavad, et lennunduses on inimteguri mõju 70% intsidentidest. Ma ütleks, et kui poleks inimest, poleks ka lennundust, seega on inimteguri mõju 100% 
Et koolitus sai veidi varem läbi, siis on kenasti aega arvutiklassidega tegeleda ja vähemalt neile saab täna joon alla tõmmatud. Juba tuli ka linnavalitsusest teade uute masinate tarnimiste ja tagasisaatmiste osas...
PEI-DE-TUD Mina lähen Kaidoga eile tuttavatelt saadud diivaneid Pukka viima. Sõit sinna ja tagasi kulgeb viperusteta ja diivanid saavad elamisse
Tagasi jõudes aga läheme ka appi kolima. Tassime ära prügi ja laeme auto täis. Majandame seal pimedani. 
Claude Mythos – uudised sellest uuest AI versioonist on kurjakuulutavad. Mudel olevat nii hea, et esialgu seda avalikkusele ei anta, kõigepealt saavad suurkorporatsioonid selle kätte, et testida oma süsteemid üle, sest see pidada leidma iga viimasegi tarkvara augu üles. Nii et kui see välja lastakse, võib turvaintsidente nii palju sadama hakata et RIA igapäevasesse uudiskirja enam ära ei mahu...
Ja huvitav uudis, et äpi Waze abil ei tohi mitmes Euroopa riigis politseinike asukohti vaadata – saab korraliku trahvi. Ehk et politsei tahab ikka kihutajaid püüda ja niimoodi oma tööd tehes liiklust rahustada. Ja mis Eestis toimub? Politsei peab varsti hakkama suisa punaste lippudega lehvitama autojuhtidele kui nad kiirust mõõdavad, et autojuht ikka näeks ja hoo maha võtaks ilma trahvita, muidu tema õigused on kaitsmata!
Neljapäev. Hommikul ärgates on hämaram ja autode sõidust on võimalik järeldada, et sadanud on. Vaatan aknast välja – nii ongi Seega läks nüüd loodus vaksavõrra rohelisemaks
Miia nõudis eile emmelt, et emme ta enne ära minekut üles ärataks. Ärataski, aga Miia teatas, et varsti tuleb üles. Igatahes ei tulnud ta üles ka selleks ajaks kui mina lahkusin, seega võib hiljem torinat kuulda, et teda pole üles aetud
Kadi seevastu on üleval ja pisut peale minu ärkamist ka lahkub – läheb jõusaali! Saate aru, tuleb selleks spetsiaalselt üles?! 90% noortest magaks hambad laiali
Vihma ei saja – rattaga kooli. Eile sai rehvid täis pumbatud ja milline minek rattal on! Nagu uus! Peaks nüüd piduriklotsid ja tagakäigu trossi ka ära vahetama, ning olekski sisuliselt hooajaks valmis, kuigi hooaeg mul juba üle kuu aja käib
Droonikoolitusel on õhuruumi teema. Lühendeid on nii palju, et kõik jookseb nagu segapudru silme ees kokku. Õnneks NOTAM teemad on mulle juba tuttavad ja seal palju infot juurde ei tule.
Lõuna teen majast väljas. Käin taas Toomemäel, aga seekord mitte saiakeste järel, vaid söön kohapeal suppi. Samal ajal tuleb sinna ka üks eks-õpetaja oma seltskonnaga. Ajame törtsu juttu ja siis tagasi kooli. Teised koolis samal ajal tassivad igasugu asju eelolevaks vilistlaspäevaks. Mina olen tassijaks homme. 
Ja siis, viimane koolitusetapp: käitamisprotseduuride planeerimine. Kõik on loomulikult erikategooria kohta, aga igati huvitav ja hariv Lõpp läks taas lärmiks selle koha pealt mida koolitus sisaldas ja mida kooliõpetajad ootasid, aga eks asi ongi nii ju et ega riik ka veel täpselt ei tea mida ta tahab ja samas silmaringi arendamine ei tee liiga. Kõige rohkem oli hämmelduses üks õpetaja kes pole kunagi drooni omanud ega lennutanud ja seega tema jaoks oli see koolitus üle võlli. Koolituse eelduseks oli A1/A3 kategooria pädevus, nii et ma ei tea kuidas ta siis sellegi sai või kas ta üldse ei mõelnud millega end seob – kõik oli ju vabatahtlik... Aga on mis on, küll asjad paika loksuvad.
PEI-DE-TUD
Reede. Täna enam droonikoolitust ei ole. Laen materjalid alla ja vaatan, et nende välja trükkimine on üsna mõttetu. Elik õpin siis läbi ekraani, aga seda mitte täna.
Täna on viimased liigutused homse vilistlaspeo osas. Teen ära kõik mis minult on palutud. Enamus siis IT teemalised asjad. Muidu aga rahulik päevake.
Õhtul saan Sani ja Kaidoga kokku. Tegime mõne joogi ja lobisesime niisama. Kahjuks oli päike majade taha varjunud ja kurjavaimu kiiresti kippus jahedus ligi. Seega ega me kaua ei olnudki, paar tundi vist, siis liikusime koju tagasi.
Täna on Kurjam all linnas, aga et jook tegi oma töö siis ma üksi sinna ikkagi ei lähe. Nurrun vaikselt kodus ja asi Ants.
Laupäev. Hommik algab mõnusasti, rahulikult, vedeledes. Kuhugi kiiret ei ole. Kunagi sai Leedust ülikond ostetud, et püksid vaja õigesse pikkusesse õmmelda, siis täna tegi Kaja selle ära, kuna oleks hea kooli vilistlaspeole see selga tõmmata.
Lõunaks oli plaanitud Kaido ja Saniga grilli tegemine Päeva tänaval. Nii ma siis ka sinna enda kohale vean. Paneme Saniga grilli üles. Paistab aga, et olen ainus grillitaja Kaido saabus pitsaga ja Sanil vist polnudki söögiisu, aga et ma tervet pakki kana üksi ära süüa ei jõua, siis pool sai ikkagi Sanile. Paar tundi me seal kuuma päikese all küpsesime, siis aga kes trenni ja kes koju.
Kodus käin dušši all, sean end valmis ja liigun kooli – meil on täna vilistlaspidu ja ma olen piletikontrolli meeskonnas Kui mina olen peol. Siis teised käivad täna Antslas külas.
Avasime koolimaja neljast. Viiest algavad näidistunnid ja seitsmest juba suurem vilistlaste kokkusaamine ja pidu. Paar tundi ma seal piletikontrollis olin, siis aga avastasime, et meid on liiga palju ja jagasime ülejäänud õhtu ära, kuigi läks nii, et ma ei pidanudki rohkem seal olema. Samas vahet ei olnud, mul ei oleks midagi selle vastu olnud, käisin korduvalt teemat ka üle vaatamas.
Aga muidu oli ikka ülikõva pidu. Rahvast oli palju, sagimist, liikumist, pildistamist ja tantsu jagus. Aulas oli klavermeistri mängu saatel selline rahulikum lounge ala suurte laudadega ja spordisaalis oli kontserdiala. Algselt mängis The Reminders ja üheksast tuli peale Traffic. Kõike sai nauditud, igal pool sai oldud, aeg muudkui kulus ja kõik läks kuidagi kiiresti. Vahepeal tegin ka mõned tuurid vilistlastele maja peal, sest osa majast oli meil kinni, aga taheti just raamatukogu hõngu tunda 
Peale Trafficut oli saalis disko kunagise diskopapa Jaanuse käe all. Sai seal omajagu veheldud Siis aga tuli väsimus peale ja läksin aulasse. Aulas aga enam klaverimängijat ei olnud, üks paarike istus nurgas ja istusin siis ise klaveri taha. Sõrmed aga kuidagi sõna kuulata ei tahtnud, eks kraadid tegid veidi oma tööd Pusserdasin seal kui äkki tekkis klaveri kõrvale kaks näitsikut kes palusid et ma edasi mängiks – mu ebaõnnestumine olla ilus kuulata Aga ei, mitte midagi ei õnnestunud ja ajasime siis hoopis juttu. Selgus, et nad olid lõpetanud 2019 aastal, just enne seda kui mina kooliga liitusin
Veidi puhanud ronisin tagasi spordisaali, aga teel tulid teised juba vastu, et pidu lõpetati ära. Istusime siis veidi sotsiaalpedagoogidega, need hakkasid Maasikasse minema, meie Madisega aga liikusime kodudesse ära. Kell oli ligi kaks kui ma koju jõudsin.
Pühapäev. Ohoh, öösel pea valutas ja hommikul ka veidi – see on kui juua (küll vähe) erinevaid joogimarke... Aga kui üles läksin, siis enam ei valutanud.
Sööme ja toimetame ning liigume emmega maale. Täna on plaan kütta ja teeme lõpuni lõkkeplatsi. Nimelt jäi meil killustik ümber vedamata, nüüd saab siis see ka tehtud (Y)
Edasise aja aga tegelen droonieksamiks õppimisega. Töötan oma materjalid läbi ja siis vaatame telest Levadia – Flora vahelist kohtumist ning selle lõppedes liigume juba linna tagasi.
Jälgin jõudumööda Facebookis kodanik Lauri Jürgenson’i. Ta toob välja erinevaid uudiseid ja kommenteerib neid mahlaselt. Kohati tema väljendid kipuvad korduma, aga see ei lõhu veel ära üldist muljet Järgnev kommentaar on Äripäeva päikeseenergia teemalise artikli kohta: ”Mis mõttes "miks süsteem mind narrina kohtleb"?
Aga kuidas siis süsteem sind kohtlema peaks, kui sa oled ise seda rohepöörde mula uskuma jäänud, mida süsteem tegelikult selleks toodab, et kõigilt raha välja pressida ja mida nad isegi ei usu?
On süsteemil mingi hea põhjus, et ta ei peaks sinuga nii käituma w?
Kui sa arvad, et see süsteem kuidagi inimese abiks või riigi ja majanduse toimimiseks loodud on ja peaks inimest ning ettevõtlust toetama...siis oled sa ju täiesti pimedusega löödud ja loomulikult tehakse sind narriks.
Sama süsteem, mis pressib ühiskonnale pederastiat ja igasugu väärastumisi selga, varastab ära sinu hingerahu, luurab sinu järgi ja topib käe küünarnukini sulle tasku ning võtab ära sinu tööga teenitud raha, sama süsteem mis sülitab põhiseadusele ja teeb sind omaenda kodus rentnikuks...müüb tükikaupa maha su isaisade maad ja hävitab täiesti avalikult tulevikku...ei peaks sind mingil põhjusel narriks tegema w?
Kui lihtsameelne üks inimene olla võib?”