Esmaspäev. Emme on läinud kui meie ärkame. Kui lapsed tulevad minu kutse peale üles, siis ise ärkasin kassi karjumise peale mis oli ~15 minutit enne äratuskella... Kui keegi kodust lahkub, siis teinekord kass kräunub/röögib: „Kraäääääuuuuu!” pikalt ja kurjakuulutavalt. Siis tuleb teda paar korda nime järgi kutsuda ja rahuneb maha, aga no ise enam magama ei jää 
Miia pakub välja, et kooli ratastel minna, aga selg ei tundu veel nii hea, nii et läheme siiski jala.
Päev kulgeb erinevate toimetuste taustal kuni tuleb teade, et üks õpeaja polevat vist kooli meililistis. Algab suur uurimine ja vanade kontode eemaldamine. Kahjuks aga Google EDU keskkond on selline üsna lihtsakoeline ja pole eriti mugav peenemaks halduseks. Nii ma lõpuks kooli lõpetanud õpilaste kontosid veel ei koristanud, teen seda siis kui praegune õppeaasta läbi saab, siis on eelmistel õpilastel lõpetamisest aasta möödas ja kõik nende Google ressursid lähevad siis prügimäele...
PEI-DE-TUD
Minul on täna aga aeg füsioterapeudile. Kui reedel perearstil käisin, siis pakuti oma maja füsioterapeute, aga neil oli esimene aeg juulisse, seega pakuti, et vaataks ise portaalist ja sealt läks nii hästi, et sain suisa tänaseks ja koolile väga lähedale: Tiigi 87 - seal on Ühiselt Tervisekeskus OÜ. Nende ukse leidmine võttis veidi aega, aga kohale sain õigeaegselt.
Mõni minut ootamist ja pr Kartsep otsis mu ooteruumist üles ja läksime kabinetti. Algatuseks siis uuriti puuriti mis ja kus ning siis tegime läbi mõned harjutused mida ma siis pean nüüd kahe nädala jooksul tegema, siis on uus visiit.
Nüüd, kus nahk oli soe, oli kooli tagasi liikuda kuidagi eriti külm Ilm on täna jahe ja mõningaste sadudega, hämar ja ma ütleks et sügisene
Majas tagasi oli tunne, et kolmas kohv oleks just see rusikas silmaauku! Ja nii ma siis selle ka võtsin ja Kertuga homsed eksamiplaanid läbi arutasin.
Kaja saabub maalt ja Kaido käib külas. Siis saabub Mõmmi ja lähen temaga jalutama. Teeme veel nii, et Kaido läheb Kivilinna Prismasse, et sõidame temaga sinna kaasa ja hakkame sealtpoolt siis kodu poole jalutama (Y) Tuul on suur ja jahe, aga liikumisest hakkab lõpuks soe (Y)
Miial on homme loodusõpetuse kontrolltöö, Kaja temaga siis tegeleb. Ja kui ma koju jõuan, tegeleb Kaja juba Kadiga, kellel on keemias reaktsioonivõrrandite tasandamise ülesanne. Kadi väidab, et ta ei saa neist mitte midagi aru, et keegi ei saavat, õpetaja olevat püüdnud mis jaksas, aga ei midagi. Homme on aga selle peale töö. Kaja on juba arusaamise tipul justkui, aga siis lendab kõik ikkagi laiali. Mina ei osanud ka kooli ajal seda mitte kuidagi lahendada, tundus tuumateadus olema. Võtan ka siis ette näited ja õpiku ja kui justkui hakkasin midagi aru saama, siis järgmise valemiga jooksis kogu kaardimaja taaskord kokku Ei, ei olnud meist lapsele kasu. Kadi siis ütleski, et teeb töö ära, saab kahe ja läheb järelaitamistundidesse. Aga juba uurisin kes meil koolis sellele vanusegrupile keemiat annab ja räägin temaga homme, äkki saame teiselt õpetajalt veidi parema õpetuse ja selguse.
Teisipäev. Külm ja märg hommik, brrr... Tuli suisa soojenduspesu alla panna, et ei peaks talvejopet selga panema
Hommik jookseb kiirelt käima õpetajaid aidates. Siisaga hakkame Kertuga aulas sülereid paika panema, 4a õpilased toovad raamatukogust masinad meile ära (Y) – Liikuma Kutsuv Kool siiski Katsetame masinad kõik üle, ühes vajab SEB uuendamist, teen ära. Kui õpilased masinate taha saavad, siis huvitaval kombel tuli veel kahes masinas tarkvara uuendada, aga õnneks ei võta see palju aega ja varsti on juba kõik üheksandikud matemaatika test-eksamit tegemas. Esimese poole võtab valvamise osas enda peale Kertu.
Jõuan oma tuppa kui üks eks-õpetaja juba mind ootab. Ta tuleb uuel nädalal vilistlaspeol näidistundi andma ja selleks on tal vaja materjalid kenasti kokku lappida ja välja trükkida, nii ma teda siis abistan.
Lõuna ajal kiire söök ja siis juba liigun taas aulasse. Nüüd on minu kord teist eksami poolt valvata. Õpilased on ka söömas käinud ja üks masin on vahepeal kokku jooksnud. Maarja uurib eksamikeskusest järele mis täpsemalt teha ja nii on varsti õpilasel taas masin eksamiks valmis seatud. Põhimure on siis arvuti registreerimine eksamiks, kui brauser kinni panna või arvutile restart teha, kaotab brauser oma profiili ja nii kaovad ka registreerimist sisaldavad küpsised korstnasse ning on vaja masin uuesti eksamiks registreerida.
Eksamil juhtub nii mõndagi. Kõik saab üles märgitud, tähelepanekud üles tähendatud ja siis eksamikeskkonna meeskonnale edastatud. Nüüd paneme Kertuga eksami-aula kokku. Aega võtab, asja saab ja omajagu trenni saab sellega ka (no raskusi suurt ei tõsta, aga treppe lapata saab omajagu).
Ja siis muidugi on omajagu probleemijupikesi kokku veetud ja harutan neid lahti. Saan harutada kuni viieni, sest siis algab hoolekogu istumine ja ma hoian silma peal et neil ka kõik kenasti ülekandega käima jookseb (Y) Ega jooksnudki, sai mässatud omajagu enne kui veakohad üles leidsime...
Peale kõhutäit käime mõmmiga jalutamas, nii nagu ikka, mööda linnatänavadi siia ja sinna 
Kolmapäev. Üle pika aja sõidame rattaga kooli. Selg nüüd juba lubab seda, suuremad äärekivid, seal ajan enda istme pealt üles, aga teen seda tavaliselt ka siis kui selg on terve
Mul on serveri uuendamise plaanid. Aga uurin ja puurin, vana ei ole mõtet uuendada, uus läheb üle kolme tuhande... Ma ei teagi, peab juhtkonnaga kooskõlastama minema.
Ennelõunal saabub kahtlane peavalu. Täna on vaja asendada ühte tundi, aga õnneks anti meile Kertuga mõlemale valida ja nii ma sellest pääsesin. Peavaluga oleks väga nigel seal klassi ees olla... Muidu aga on tavaline päev, õhtul taas Mõmmiga jalutamine ja sisuliselt muud suurt midagi ei toimugi.
Vaatasime ja elasime kaasa Eesti-Läti korvpalliliiga finaalile. Kahjuks Tartu Ülikool Maks & Moorits kaotas kõigest viie punktiga, lihtsalt lõpuminutid ei soosinud kuidagi häid võimalusi.
Mui bien! Rakett Artemis lendab ümber Kuu! Ja siis jagatakse videot Kuu kraatrist. Vaatan ja imestan kuidas optika on poistel nii hea, et illuminaatori servad on sama teravad kui ~10 000 kilomeetri kaugusel oleval kraatril. Isegi Maa taustal on enam-vähem selge
Neljapäev. Läheme täna kooli Miiaga jala. Ilm on päikeseline ja ilus, saadan kooli värava juures olevad laiendatud juhtkonna liikmed Tallinna poole teele ja astun õppehoonesse
Tänu mitmete õpetajate eemalolekule saan täna kahte inglise keele tundi asendada ja hiljem siis juba ka teise klassi tundi kus Miia mul abis on. Teise klassiga teeme Powerpointi õpet. Asi iseenesest ei ole keeruline, aga teise klassiga on jube koormav, eriti kaks tundi järjest Liigun peale seda õpetajatetuppa: „Kurrat, õpetajad! Te olete ikka tõsised kangelased!” ütleb Jüri kui õpetajate tuppa sisse sajab. „No miks siis?” küsivad imestunud pilgud. „No et te selle õpetamisega toime tulete!” Ja siis naeratuste saatel küsitakse lisa: „Mis klassiga sa tegelesid?” Siis antigi selgitust, et intensiivsemad ja tõsisemad asjad algklassidega ongi üsna kulutavad toimingud.
Madis uurib, et kas mul päeva teine pool on vabam. Nimelt olla kõik kuskil ära ja tal oleks tore kui oleks suurem seltskond Karlova koolis toimuval mälumängul. Kuigi meeskonnad peaks olema neljaliikmelised, on meid kolm – mina, Madi ja Kersti. Üks on tark, teine lihtsalt ilus ja kolmas.... ...võiks ka seal laua ääres surnud olla Aga ikkagi oli huvitav ja põnev arutleda. Esikolmikusse me ei tulnud, aga lahe oli sellegipoolest 
Õhtul tuleb Gerly juukseid lõikama. Räägib muuseas, et tütar oli tal käinud ka meie koolis lahtiste uste päeval. Et seal jäi talle meelde üks selge ja kõlava diktsiooniga ajaloo õpetaja ja üks tüsedam keemiaõpetaja kes oli põnevaid asju teinud Noh, vastavalt siis Kari ja Jörgen, ma annan neile nominatsioonid homme üle!
Ja siis, teised lähevad poodi, meie Mõmmiga jalutama. Oli kena näha, et hämaraks hakkab minema alles pool ühesa (Y) 
Nonii, õhuruumi hakkavad kokkupoole keerama. Ja seda peamiselt Tartus, kuigi jah, niigi on kogu vabariigi idaservas loata droonilennutamine keelatud...
Reede. Teistmoodi hommik Lapsed ei peagi meiega koos ärkama, Miial on täna kümneks Ahhaa’sse minek ja Kadil kahte esimest tundi ei ole.
Ka täna on kena ilm, juba hommik on nii valge, et kohe tõmbame kardinad üles. Kui rattaga kooli liigun on veel ka tuuletu, aga alla nulli.
Olen oma kooli serverite osas ikka täiesti nõutu. Nii siga-aeglane on kõik, et serveris toiminguid on juba raske teha. Totaalne mure, ei lase enam öösel magada ka! Võtan peale vaheaega mõned pakkumised, siis vaatame edasi kas rahastust ka saab,
Aulas on 12. klasside viimase koolikella aktus. Liis palus, et ma kohal oleks, kuna ta juba teist päeva järjest ei tunne ennast hästi. Aga ei, üritus saab tal kenasti läbi viidud (Y)
Täna on kuidagi kahtlane koolipäev. Mitmeid klasse ei ole, abiturientidel on pidu. Rahvast saalib palju ringi, aga peale lõunat jääb nagu kõik väga vaikseks. Samas aga maja peal ikka sagimist on. Aga noh, mis seal ikka, viimane päev enne koolivaheaega ju!
Kodus teen suppi ja siis saabub emme ning sõidame temaga kahekesi maale. Jube uni on sõidu ajal peal ja päike paistab otse silma. Aga jõuame kohale. Majas on 14 kraadi, käime poes ja alustame kütmisega. Vahepeal mina veidi pikutan, aga päris magama ei jää.
Poes sain hea tünga. Prillidega tundusid sulajuustu pakid oluliselt suuremad kui muidu, mainisin veel Kajale ka, et vaata kui suur pakk ja nii odav hind Kaja vaatas ja ütles et ei ole ju midagi suuremad, võtsin prillid peast – ei olnud tõesti
Hiljem siis vahime telekat ja istun arvuti taga. Joon ühe õllegi ära. Aeg läheb kiirelt...
Mina enam aru ei saa. Meie ’odav taastuvenergia’ osteti soomlaste poolt ära. WTF?! Kuna ükskord lõpeb siin riigis teiste potitamine ära? Näidake mulle vanemaid kes ei sea oma perekonda, vaid mingeid naabreid või võõramaa hädalisi esikohale
Laupäev. Mina veel magan kui Õnne saabub. Tegelevad teised nii hiirvaikselt, et kui ma seitsmest ärkan, siis ei saa arugi, et keegi veel üleval on
Täna saab omajagu tööd tehtud. Algatuseks peseme kasvuhoone ära ja selleks on vaja püsti panna veevärk jms. Samas on kasvuhoone kattematerjal ikka täitsa läbi ja vajaks uut kihti...
Ja siis on selline toimetamine, et igaüks teeb oma asja. Õnne toimetab kasvuhoone ja aianduse kallal. Kaja rekonstrueerib lõkkekoha, nii et segan talle järjest segu juurde. Ise aga peamiselt tegelen varjualuse materjali puidukaitsevahendi pealekandmisega ja siis teen ka näidise varjualuse käispuust-servast. Seda siis Kaja enda näpunäidete saatel, aga kui asi valmis on, siis talle tegelikult ei meeldigi. Või noh, vähemalt majapoolses servas paneme vist ikkagi kaldu asetsevalt lauad, nii et õhk käiks läbi, aga samas läbi midagi ei näeks Seega, taas vaja materjali juurde... 
Poole viiest tassime asjad kokku ja puhkame. Kaja jääb suisa magama Siis aga Kaja liigub Tartusse ja meie Õnnega teeme aega parajaks kuniks Õnne peaks minema raudteejaama ja sealt bussile millega ta Tõrva saab. Ei, ei ole sellist liini, vaid tuttav juht on. Saadan ta sinna ära ja jalutan vaikselt madalduvat päikest nautides poodi ja siis koju. Tänastest tegemistest on toss väljas. Vaatan telekat ja kaevun veidi arvuti sügavustesse.
Kütan õhtul, aga keeran põrandale 40 kraadi. Ja siis vaatan aegajalt oma termomeetreid Home Assistant’s. Mitte grammigi veepaagi andurid ei tõuse. Või kui siis veidikenegi tõuseb, siis ülemine ja keskmine sama sammuga. Imelik, alati on ülemine üles jooksnud ja siis tulevad alumised järele. Õue- ja kuuritemperatuuri andurid on täitsa segi, väidab et mul on õues 56 kraadi ja kuuri all 30. Käisin isegi kaemas, et ega mul krt kõrvalhoones ei põle midagi Siis hakkasin kahtlema, et äkki üks õue omadest on süsteemis vahetuses akupaagi ülemisega. Võtsin siis selle õueanduritega seadme seinast välja. Aga need ülikõrged temperatuurid läksid välja lülitatud seisu ja akupaagil ei muutunud midagi. Üritasin jälgi ajada, aga ei leidnud midagi. Panin siis põranda termostaadi 25 peale ja varsti hakkas ka akupaagi andur näitama mulle oodatud tulemusi... Ikka ise loll!
Pühapäev. Magan üheksani! Ise veel mõtlesin, et kui vara üles saan, siis lähen pisikesele matkale, aga no ei saanud, eks ma olin mingi pole üheni vist üleval ka...
Kuna selg lubab taas veidi asju tõsta, siis tassin ülakorrusele ära mõned kastid jms. Edasi võtan ette küttepliidi puhastamise, nii et kõik kohad käin üle kust aga ligi saab. Selle tulemusel vajab muidugi imur ka korralikku puhastust. Ja siis mõtlen, et vaataks kust ma peaksin elektrikaabli vedama varjualuse jaoks, et millist teed mööda see kõige mugavam oleks. Ja siis avastan laudaruumist, et siin on vanad elektrijuhtmed kärsanud/põlenud ja seda suisa nii, et juhtmeümbriseks olev tinarüüs on suisa tilkunud. Pilt on siinsamas: 
Igatahes oli ehmatus suur! Hein on siinsamas ja üldse, kuidas see asi suure tulekahjuga ei lõppenud? Nüüd ma saan aru miks kõrvalhoone elektroonilised andurid mulle jama näitasid kuigi nad hoone teises otsas on – mulle anti niimoodi teada, et mingi jama on majas.... Täitsa õudne mõelda mis oleks võinud kõik juhtuda, aga on hea teada, et on kõrgemaid jõudusid kes küll üritasid mulle teada anda, aga suutsid ikka ise tragöödia ära hoida.
Selline intsident siis tõmbas enesetunde nigelaks. Sai hakatud mõtlema kuidas selliseid asju vältida. Nii saab nüüd sugulasest elektrikuga paika pandud töö mis hõlmab endas kõrvalhoone elektri uuesti paigaldamise ja eks mul on talle muidki ülesandeid ootel...
Hommik on kiirelt kulgenud. Aeg on sealmaal, et asjad on vaja kokku panna, end korda teha ja liikuda rongile.
Ilm on muuseas ilus päikeseline, üle kümne kraadi on sooja. Tuul on suurevõitu. Jalutan raudteepeatusesse kus juba kümme inimest on rongi ootel.
Rongilt maha, koju, dušši alla, söök, puhkus ja ongi aeg pidulikumad riided selga panna. Täna on Kadil Reiniku liikumispidu, ehk siis enamus kooli õpetajatest ja õpilastest teevad Vanemuise suures majas tantsuürituse. Liigume Kaja ja Miiaga sinna, meiega liitub seal ka Rete, Kadi on seal juba kaheksast hommikul
Üritus on igati äge! Kaks aastat tagasi olid tantsijad kanged ja heliriba jube, sel aastal aga ainult esimene, abiturientide tants, oli kahtlaselt kange, aga kõik ülejäänu oli lihtsalt lust vaadata Üritus oli kaks tundi pikk, aga igav ei hakanud 
Peale üritust, kõik näljased, võtsime poolelt teelt pitsad ja liikusime koju puhkama. Lastel algab homsest koolivaheaeg, minul aga on töönädal.
Uurin täna oma andurite teemat lisa. Vaatan, et temperatuuriandur on hakanud villast viskama juba üheteistkümnest saati. Umbes sel ajal ma käisingi lakas, et Õnnele peenra peale panekuks heinu alla tuua. Üles ronimiseks on metallredel ja seal on igasugu kola seinal ja lihtsalt vastu seina. Et ju siis selles vahes ka see juhtmepõleng oli, et üheteistkümnest kuueni. Andurite näidikud on karanud üles 120 kraadi peale ja siis alla -30 kraadi peale – meeleheitlikult püüti märku anda. Võimalik, et oli kokkusattumus, aga mulle meeldib mõelda, et tegelikult taheti märku anda