Esmaspäev. Uus nädal ja uued, ei, vanad tuuled. Kaja läheb maale ja meie ülejäänud koolide poole. Kurk on ikka haige, köhin kohati nagu hobune, kõrvad kipitavad. Hommikuks on veidi vihma sadanud ja lubatakse lisa, seega ei taha rattaga minna, vaid jalutame kooli.
Hommik on küllaltki rahulik, toimetan erinevate asjadega läbisegi. Elu käib.
Pealelõunal käime Liivi majas kolamas. Panin paika ruumi millest saab arvutiklass ja kinnitasime ära ruumi kus me Liisiga olema hakkame. Eks see uus maja saa olema selline maja kus tuleb igas asjas kõigil veidi järele anda, tegemist siiski aastase asendusplatsiga...
Peamajas tagasi tahaks kas teed või kohvi. Otsustan tee kasuks ja ei võta mingeid kuivatatud purusid vaid omaenda kasvatatud nõgese verivärskeid lehti. Meie toa väljakutse lill, mille valisin, kasvab täies hiilguses ja pakub mulle nüüd ka teisi hüvesid 
(Y)
Pööningul toimetan taas. Teibin oma kastid kokku ja panen äraveoks valmis.
Miial on täna Koolitants kus ta siis oma VAT Crew’ga esineb. Lapsevanemad jagavad pilte ja videoid, täitsa hästi paneb! Tubli tüdruk, hea kohe et ta on endale tantsimises võlu leidnud (Y)
Kadi õpib ja emme on Pukas. Lähen Mõmmiga jalutama. Saab käidud ka raamatukogus raamatute järel ja poeski selle tuuri raames
Teisipäev. Magasin halvasti ja tõenäoliselt norskasin kui siga, nii et kõri ja ninaneel kõik valusad olid... 
Nohu on ka parajalt suur...
Liisil on Puiesteel tunnid, tassin kaste pööningult alla, pakime need Liisi autosse ja läheme koos Puiesteele. Teeme peatuse Meltsiveski COOP’s. Kuni Liis endale süüa ostab, avastan ma leiunurga ja seal on mingi märkmik. Sirvin siis seda ja avastan ühelt lehelt märkmiku omaniku ID-kaarti ja Mobiil-ID koodid 
Puudu on veel isikukood ja inimese nimi :P
Ja Puiesteel. Tõstan seal ladustamisruumi oma asjad maha, teen kiire ringi maja peal ning hakkan otsima tagasitee variante. Ühtegi õpetajat minemas ei ole, seega otsustan Bolti tõukeratta kasuks. Pole just kõige otsem ja siledam tee, aga praegu on palju tegemist ja seega on hea jala kõndimisest kiiremini kohale jõuda.
2025. aasta vilistlased on vaja kodulehele kanda. Stuudiumist saan nimekirjad, AI’l lasen eraldada eesnimed perekonnanimest eraldi veergudesse, siis teen Excelis andmestiku valmis, annan AI’le ja lasen tal teha sql faili ettemääratud info järgi ja nüüd polegi muud kui lihtsalt käsk käivitada ja vilistlased ongi kodulehel AI teeb asju lihtsamaks küll.
Kaja tuleb täna Pukast koju, aga jalutama minu ja Mõmmiga ei tule. Meie Mõmmiga aga teeme paraja ringi nii et külastame ka Liisi kellelt saan ühe kuldse nõukaaegse kokuka. Ta ise seda ei kasuta ja tal olla see jalus. Tegemist tema vanaema Helemall’i rattaga, nii et ratas saab nime tema vanaema järgi
Telekas oli uudis pealinna vabatahtlikust supiköögist. Tegemist siis ka kuskilt otsast usklikega. Ühe mehega tehti intervjuu, ta olla varem tõsine kriminaal olnud, aga nüüd on leidnud usu ja aitab inimesi, nimetas ennast huvitava terminiga: kriminaalkristlane
Kolmapäev. Ka täna ennelõunal viin Liisiga kaste Puiesteele. Pööningult on need nüüd viimased mis hoiupunkti lähevad, ülejäänud lähevad juba Liivi majja ja maale. Seekord tagasi ma tõukerattaga ei tule, sest üks õpetaja on peamajja Bolti taksoga liikumas
Täna on aulas Eesti Panga ökonomisti Peeter Luikmeli külalisloeng rahanduse teemal. Tehti kõva reklaami ja kiideti igati üles, vaatasin tund aega, rohkem ei jaksanud, sest mitte midagi uut ega põnevat ma kahjuks sealt ei leidnud. Mis viimases pooltunnis räägiti ja kas asi paremaks läks, ei uurinudki :P Igatahes oli see üks tund juba paras piin, mul uni nii murdis, et ei osanud kohe kuidagi ära olla
Kell 15:00 oli Päästeameti üleriigilise alarmi testimine. Meie kooli otsas olevad pasunad laulsid küll kenasti, nii et ehk on see asi neil nüüd siis ka ometi korras (Y)
Poole viiest on Miia klassijuhatajaga arenguvestlus. Kuidagi läks nii, et Miia läks trenni, aga selgus, et ta oleks pidanud ka vestlusel kaasas olema... Aga pole midagi, saab ilma temata ka. Miiaga ollakse rahul ja asjad on peaaegu korras
Pöia all on valus laik ja see ei lase mul joosta, kõndimiselgi on ebamugav. Algas mingi mõni päev tagasi. Igatahes seetõttu pean oma jalkatrenni ära jätma ja ’tänu’ minule jääb see siis ka teistel ära, kuna kokku saadi viis meest ja ma oleks „see” kuues olnud. Ei ole kahjuks midagi teha, jalgpall on selle jala jaoks hetkel liiga intensiivne.
Aga see ei tähenda, et üldse ei liiguta. Käime Kaja ja Mõmmiga siiski ka jalutamas. Ilm oli ju ilus ja liigutama peab
Neljapäev. Kell tiriseb, lähen lastetoa uksele: „Tere hommikust, Kadi!” „Tere!” „Tere hommikust, Miia! ... Tere hommikust, Miia!” „Issi, mul on täna kodusõppe päev!” „Head ööd, Miia!”
Aga muidu on kena valge hommik! Ärkasime ja keerasime rulood üles, lampe polnud vaja põlema pannagi (Y) Hommikud lähevad varem valgeks, õhtud hiljem pimedaks. Kui nüüd kell ka ära keeratakse, siis on õhtud kohe väääääääga pikalt valged juba (Y)
Miial on kodusõppe päev ja Kadi tahaks ka koju jääda. Käib kohe koledasti peale, aga see poleks Miia suhtes õiglane. Kui Kadil on kodusõppe päev, siis tahaks muidu Miia ka kodus olla ja sel juhul peaks tal ju justkui selleks ka ÕIGUS olema, aga ei, igaüks käib nii nagu (kohustuslik) kool seda ette näeb!
Ja hommikul algab kooli 9. klassi e-katseeksam eesti keeles mille viime läbi arvutiklassides. Mina olen klassi valves, teised õpetajad on aga aulas koostööpäeval.
Jõuan avada kaks vooru ja need ka ära lõpetada enne kui minu välja vahetamine aset peaks leidma Õpetajatel on aulas mingi AI hullus ja koolitavad seal endid. Igatahes peale koolitust jääb maja vaiksemaks, mina saan teha oma tavatööd ja teen seda kuni viieni, et minna siis otse jõusaali trenni.
Jõusaalis on meid päris palju ja ma vaatan, et mõned naised meil ei anna endale armu - 10 kg hantlitega teevad trenni samas kui teised viiesega või mina kuuesega Aga noh, peaasi et endale liiga ei tee. Näiteks raskuste üles lükkamine jalgadega kaldpinnal on oma 40 kg juures veidike liiga palju, aga ega siis viitsi ju raskusi vahetada, teed lihtsalt niipalju kui jaksad
Tänane õhtu läks sombuseks. Koolist lahkudes sajab ja ratas on täitsa märg. Peale trenni enam jalutama minna ei viitsi ja ei taha ka
Reede. Väga palju igasugu pisemat sorti toimetusi on, nii palju, et toas ennelõunal peaaegu et ei olnudki. Ja kõik läks ka nii kiiresti, et ma isegi ei saa aru kuhu kõik see aeg kadus!
Pealelõunal antakse mulle Tartu Ülikooli matemaatika-informaatika tudengid. Kolistan nende ja Kertuga kaks tundi mööda maja ja räägime IT jutte. Tarkust nad nüüd küll midagi sellest juurde ei saanud, aga silmaringi ehk veidi avardasime
Ja siis on ühe esimese klassiga (asendus) tund. Oleme raamatukogus ja annan kõigile sülerid kätte. Miial lõppesid just oma tunnid, nii et kutsusin ta endale appi ja see oli hea mõte, temast oli nubludega tegelemisel päris arvestatav abi (Y) Igatahes tund tuli lastele tore ja paistis et ka huvitav
Õhtul käime Kajaga meiekas ja siis mõtlen I'le külla jalutada. Aga külla ei jää, läheme hoopis I'ga pikemale jalutusringile Siili tänavat mööda – see on tänav mida on sisuliselt kaks lõiku, lihtsalt kunagi peaks need kaks juppi omavahel ära ühendatama 
Laupäev. Täna tuleme ilma igasugu sunnita juba seitsmest üles. Sööme ja teeme end korda ning alustame sõitu Tallinnasse.
Ilm on päikeseline, pilvitu, hommik veel paari miinuskraadiga. Käime tanklas tankimas ning Kaja direkteerimisel liigume pealinna. Vahepeatusi ei tee, pole lihtsalt vaja. Tee on ilus ja lai, liiklus OK.
Mida teeb tartlane kui pealinna jõuab? Otsib loomulikult koha kus end kergendada. Nii me maandume Ülemiste keskuses. Siin kinnitame ka keha ja siis tunnikese kolame poode mööda, et siis sõita Kitsekülla Sportland Arenale.
Eelnevalt ostsin juba jalgpallile perepileti ja vaatasin üle koha kus oleks hea ja tasuta parkida. Vaatamata päikesele ja kümnele soojakraadile oli meil mitu kihti vammust kaasas, toppisime need selga ja liikusime staadionile.
Meie staadioniks polnud loomulikult Florale kuuluv arena vaid kunstmuruväljak selle kõrval. Tribüünid on seal kõrged ja ilma turvataradeta, nii et väga lihtne on viie-kuue meetri kõrguselt päris alla sadada ja end katki teha. Täna õnneks rahvast palju ei olnud ja ühtegi õnnetust ei paistnud. Mängu lõppedes teavitati, et 190 inimest, ei tundunud nii palju, aga no mis mina tean
Ja siis mäng Tammeka ja Nõmme United vahel. Ilus, aktiivne, tasavägine, võimaluste- ja väravaterohke mäng. Esimene poolaeg oli kord Vestman all ja Piibeleht peal ning vastupidi. Elik esimene värav NU, teine meie, kolmas meie ja neljas NU -kõike seda esimesel poolajal!
Poolajal käisin Miiaga veidi ringi, siis vaatasime fännimängu. Kahjuks ainult vaatasime, sest mikrit keegi ei kasutanud ja ega siis ka alguses aru ei saanud mis toimub
Teine poolaeg oli pisut rohkem meie surumise all. Korra oli hetk kus väljakukohtunik määras vastastele penalti, aga et joonekohtunik enne lipu tõstis, siis penalti ei antud. Mõni aeg vaadati VAR’i ja siis läks mäng, meie õnneks, edasi suluseisu tähe all.
Pall käis ühe meeskonna käest teise, vahepeal ei saanudki aru mis sigrimigri toimub kuniks Tammekal õnnestus lüüa kolmas värav Oli 55. minut, seega aega oli veel palju minna, aga kuigi ka neli minutit juurde pandi, siis võit oli meie ja Tammeka sai esimesed punktid alles kolmandast mängust tabelisse kirja. Muidugi mõista olime igati rõõmsad, et meie pikk sõit päädis sellise ilusa võidumänguga (Y)
Järgmine plaan oli Paaveli kaltsukas. Käisime ära. Siis aga sõitsime Bauhaus’i Rocca Al Mare kompleksis. Siin oli mingi tohutu hullumaja, et parklast minema saada siis olid järjekorrad autodest mitmete kaubanduskeskuste parklate pikkused Kaja näris selle teema läbi, nimelt tõenäoliselt lõppes Unibet arenal rock-etendus Romeo ja Julia Igatahes kolasime siis veidi veel kaubanduses ja paari tunni pärast oli liiklus juba igati rahulik ja muretu. 
Kell oli viis kui meil oli ring peal, kõhud täis pargitud ja valmis tagasiteele asuma. Panime aga Waze üles ning sõit tagasi nüüd siis minu dirigeerimisel algas. Sõitsime ka koju ilma peatusteta, alates Põltsamaast juba üsnagi pimedas.
Kanni tegi täna sauna, aga kui meie koju jõudsime, oli see juba veidi maha jahtunud ja tuli kustunud. Putitasin siis sauna uuesti kuumaks ja sain kenasti leili võtmas käia. Peale dušši vaatasin telekast filmi Notting Hill. Film on juba aastast 1999 aga on siiani selline siiras ja armas, veidi muinasjutulik ja pisut üle pingutatud karakteritega, aga mõnus ja rahulik romantiline vaatamine Julia Roberts ja Hugh Grant on siin veel nii noored ja ilusad, panevad heietama oma noorusaegu (Y)
Aga pealinnas käimisest veel. On tore see, et enam ei ole autos seda laste alalist jorinat, ülimat igavust ja omavahelist kemplemist – sõidad ikka nagu suurte lastega (Y) Küll on meil probleeme söömistega ja teistega arvestamisega, aga samas ei midagi tõsist ja keerulist, ka see on kõik mõistetav ja ealistes iseärasustes kinni, tõenäoliselt mitte ainult lastel vaid ka meil, lapsevanematel, lihtsalt ise me endid ju ei näe
Pühapäev. Sõidame Kajaga maale. On päikeseline ja tuuline kümnekraadine ilm. Tõstame tagaaias puud koos metallraamidega ringi ja võtame ette varjualuse ehitamise teema. On aeg varjualuse karkass valmis ehitada, et saaks ahjupuude jaoks koha vabaks Elik paneme sel suunal plaani valmis.
Hiljem puhkame ja vaatame telekat. Tõdeme, et linnas saaks ju ka telekat vaadata, aga siin on kuidagi mugavam ja mõnusam see tegevus.
Enne pimedat liigume linna tagasi. Lastel õppida ei ole ja nad on terve päeva Retega ringi saalinud. Seega on õhtu kodus rahulik ja kohustustevaba.
Kaja räägib, et taas on virmalised väljas ja see lõpeb sellega, et mina, Kaja ja Miia läheme Rebase kanti neid vaatama. Oleme terve tund aega seal ja näeme üks lõik ka sambaid, need küll pole väga teravad ja ei liigu ning on vaid rohelised, aga ilus siiski (Y) 