Viimaste aastate trendidega igasugu kokkuhoidlikkuse, loodussäästlikkuse ja kliimamuutuste radadel ei mahu minu väikesesse peakesse kuuskede avalik põletamine. On suisa küüniline lehvitada raeplatsil loosungitega Greta toetuseks ja ise siis minna õhtul Emajõe äärde vaatama kuidas suurele kuhjale jõulukuuskedele lihtsalt tuli otsa pannakse. Ei ole veider või?
Praegu on seisud nii, et enamus puiduülejääke viiakse hakkeks ja sellest saab küte mõnele katlale. Tänapäevased katlad-katlamajad on järelpõletusega, ehk korstnast ei tule põlemisjääke. Emajõe ääres aga tuleb neist kuuskedest korralik toss. Ja kes teab, siis kuuseoksad annavad väga palju soojust, seega kas poleks mõistlikum need seal Emajõe ääres hoopis hakkemasinaga hakkeks lasta? Las siis inimesed lähevad ja vaatavad hakkimise ilu?!
Aga pole midagi, rahvas vajab ju showd ja eks kogu see skulptuurideks keeratud kuuskede hunnik ning selle põletamine suur show olegi. Aga küll nad lõpuks ise ka aru saavad, et see pole just kõige targem viis neist lahtisaamiseks.
Hetkel kirjutasin teema nö Tartu keskselt, aga tegelikult tehakse seda peaaegu igas linnas. Tore loodussäästlikkus!
Ahjaa, ma küll ei tahtnud siia viiteid tuua, aga Mustamäe tuleskulptuuride teemast loeb välja, et need kuused on lisaks bensiiniga immutatud – ei no tere tulemast, rohelised, tere tulemast!