Aegajalt majakuulutusi sirvides leiab üsna ahvatlevaid ja põnevaid pakkumisi. Nii näiteks sai maikuus avastatud piltide järgi imetore majake Nõus Aleksander Lätte tänaval. Maja meeldis kuulutuse järgi niipalju, et leppisime müüjaga aja kokku ja käisime seda vaatamas.
Maja on ehitatud 1930'ndatel aastatel ja on vaatamata vanusele ja mitmele seisakuaastale päris heas korras. Krohvitud palkmaja on kenasti korraliku vundamendi peal ja katustki on piisavalt hooldatud, et vihmavesi kahjustusi ei tekitaks. Majas on kolm tuba, köök, kamber ja trepp pööningule. Hinnaks taheti vist 26000. Maja juurde kuulus ka üsna kokku vajunud maakelder ja üsna kokku vajumas ait.
Peremees rääkis, et temale meeldiks, kui tuleks ostja kes maja korda teeks ja talle uue elu annaks. Olin temaga sama meelt, sest mulle meeldis selle maja aura ja eespool olevad kaks ust mis toetasid vahvalt maja sümmeetrilisust. Seespool olid neil ka siseuksed, sellised väikeste värviliste klaasiruudukestega. Väga vahva värk 
Maja asukoht oli suisa kulda väärt: kõik kohad käe ja jala juures, naabrid piisavas kauguses ja park kohe krundi taga. Raudteejaam, bussijaam ning kauplus kiviga visata. Kahju kohe, et endale seda lubada ei saanud...
Igatahes meist jäi see maja uut omanikku ootama. Nüüd, mõni nädal tagasi olime ringsõidul ja see tõi meid Nõost läbi. Loomulikult tahtsin ma vaatama minna, mida uus omanik majaga juba teinud on. Aga minu põnevus tõmmati ribadena lõhki: maja, kõrvalhooneid ja puid enam polnud! Krunt oli siledaks lükatud ja majast polnud enam mitte kriipsugi järel. Tohutult kahju! Aga ju siis krundi hea asukoht oli argumendiks, ja selle väärtus siis suurem kui maja seal peal. Uue omaniku oma asi muidugi. Ega mul muud lisada polegi, kui et vaadake pilte milline ta enne oli; paar pilti on nüüdsest vaatest. Võin ju loota, et uus maja tuleb samasugune, aga uus, kuid ega mul sellesse usku ei ole. Müügikuulutuse koopia.
