Poolteist aastat tagasi kirjutasin oma suurest avastusest Tartu-Põlva tee ääres: Henno taluhäärberist. Tookord võttis pisut aega, et üldse selgust saada mis hoonega tegu on. Et majamürakas mulle väga meeldis ja tema suursugusus mulle hinge läks, võtsin vaevaks teda taaskord külastada. Väliselt ei tundunud selle ajaga suurt muutusi olevat. Sel korral aga võtsin julgust pisut kokku ja külastasin maja päris seest ka, enne kui ta päris kokku vajub ja unustusehõlma kaob. Kõike mis mina nägin, saab vaadata allpool piltidelt.
Mida siis lisada juba kirjutatule? Mis avastasin, oli see, et põrand on majas muust maapinnast üsna kõrgel ja talad toetuvad postide peale. Esimene korrus on kiviseintega, teine korrus puitseintega, ainult et esimese korruse kiviseintes on kasutatud puitu mingil veidral viisil. Ehk ehitusspetsialistid oskavad sellele õige termini ka anda, minu jaoks oli see aga imelik avastus 
No ja muud polegi: hääbub, sureb, kahjustub...
Üritasin selgust saada, et kellele hoone kuulub. Kuskilt täpsemat infot ei leia, aga tundub, et kuulub Kambja vallale. Hoone asub 17 hektari suurusel maalapil mis on siis arvatavasti põllumajanduseks välja renditud, kuna selle maalapi peale jäävad nii põllumajandushooned kui ka kenake lapp kasutuses olevat põldu. Näis, külastame kunagi jälle.
Kui eelmises artiklis on link Kambja kodulehele asjakohasesse teemasse, siis nüüd tegin sellest igaks juhuks ka lokaalse koopia.
