Esmaspäev. „Aga hommik äratav, meid kutsub tagasi...” Oleme puhkusereisil Rootsi kruiisil suunaga Stockholmi. Ärkame laeval. Lapsed söövad toas mis neil endil kaasa sai, meie Kajaga aga läheme hommikut laeva rootsi lauda sööma. Miia klassiõde koos oma emaga on ka siin söömas. Kristel käib ja jagab veel paar mõttetera Stockholmile kaasa (Y)
Aeg läheb kiiresti. Varsti juba viskame vajalikud asjad kokku ja liigume laevast välja bussipeatusesse. Meil on vaja minna bussile 76, kaks peatust üksteise vastas, kummale minna? 
Uurime teistelt, aga neil on sama küsimus õhus Küsime siis järgmistelt ja liigumegi üle tee peatusesse.
Buss sajab kohe ette. Meile öeldi, et neil on bussides samamoodi, et paned pangakaarti vastu ja pilet olemas. Selgub aga, et ainult esiuksest Kui teised on juba bussi keskosas, siis liigun mina uuesti bussist välja ja lähen esiuksest, aga teine mure – üks inimene saab vaid ühe pileti osta Helistan siis teistele bussi keskele ja mõne aja pärast tuleb Miia Kadi ja Kaja pangakaartiga, et saaksin need registreerida
Bussilt ronime maha otse kuningalossi juures. Mõningase kolamise tulemusel ostame Stockholmi kuningalossi pääsemiseks piletid ja kappame kogu selle raha eest antava läbi. Omajagu ruume, korruseid ja luksuslikku ilu. Vahtkonna vahetuse põhimõtteliselt magasime maha, kui väljakule lähemale jõudsime, siis meile enam ruumi ei olnud ja tseremoonia oli lõpukorral
Läheme siis ostutänavale. Lapsed saavad süüa, siis saame omajagu kaubandust tuulutada. See tuulutamine suurt midagi ei pakkunud, mis ma vaatan särkidest mis maksavad 30+ eurot Taaskord ei suutnud me leida neid suur soodsaid müügikohti mida kõik teavad et olemas on Ainult mingilt väljakult telgist leidsin MM meeskondade särgi-pükste komplektid mille eest küsiti vaid 40 eurot, aga mida ma mingil põhjusel siiski ei ostnud, mul muidu Brasiilia särgi soov oli küll... 
Ja siis ma suhtlen pikalt Claudega, et ta mulle paneks tagasitee paika. Panebki, usaldame ja ta ei peta Oleme varsti bussil ja siis juba sadamas.
Laevas läheme kohe sööma – meie Kajaga ju linnas süüa ei jõudnud Aga et hommikusöök oli tugev, siis väga puudust ka ei tundnud. Täna oleme väsinud, suurt millestki osa ei võta, olen vahepeal Sea Pub’s kus kitarrimuusikat tehakse ja ka muusikaline viktoriin on.
Vahepeal käime päikeseloojangut vaatamas. Väljas on aga suuremat sorti jahe tuul, seega õues väga kaua olla ei saa Vaatame siis läbi klaasi. Siis teised lähevad tuppa ja mina istun veel Sea Pub’s, et kuulata veel veidi muusikat ja kirjutada oma päevad kokku.
Teisipäev. Kaja pole väidetavalt öösel magada saanud kuna laev olla liiga palju kõigutanud. Nii palju ma vahepeal kuulsin, et Kaja ja Kadi käisid laineid vaatamas, see olla miski kuue paiku olnud Jah, õõtsutab küll, ’wind moderate’ nagu äpp pajatas, aga mulle kerge õõtsumine pigem meeldib
Kui eile oli mul kindel plaan, et läheme laevas hommikusöögile, siis lapsed veel ei taha süüa ja otsustame raha kokku hoida ning et kui laevalt maha saame, siis leiame Tallinnas söögikoha Tuterdame laevas ringi, ega siin palju enam pole jäänud et maabuda...
Laevast maas, parklast auto võetud, sõidame Ülemiste keskusesse. Teeme siin siis nii hommiku kui lõunasöögi. Ausalt, rahaliselt palju ei võitnud laeva hindade ees... Igatahes, kui juba kaubanduskeskuses olime, siis naised läksid oma teed ja mees oma ning tuuseldasime veidi ka ringi. Vaat siin on korralikke soodukaid, lõpuks lahkun mina kaubandusest 12 uue t-särgiga Nii et ei oleks vaja olnud seal Stockholmis kaubandusele oma aega üldse kulutadagi
Ja siis, läbi vihmasajuhoogude Tartu poole. Imaveres õnnestub mul kiirusmõõtja radarisse lennata, vilgutas mulle valget valgust ka, elik sain nüüd trahviga pihta, näis palju see siis ka tuleb 
Põltsamaast saadik jäi aga sadu järele ja Tartusse jõudes oli juba 18 kraadi sooja Tallinna 12 vastu.
Teel linna arvas Kaja, et keerab kodus kohe magama, aga läheb nii, et magama keeran hoopis mina, teised võtavad vahepeal asjad lahti Hiljem mina, puhanud inimene, lähen ka Mõmmiga jalutusringile 
Kolmapäev. Põrutame Kajaga juba seitsmest maale Väljas on vaid 14 kraadi kui kohale jõuame. Taevas on udupilveis ja päikest sealt ei paista, pigem kipub sadama uduvihma...
Algatuseks saab veepaak vett täis lastud ja siis aias alla sadanud õunad kokku korjatud. Seda muidugi kõike vihmasadude vahel Täna saabub ka mu ülekiiruse trahv mis ma Imaveres endale välja sõitsin – 84 eurot. Kahju, aga no näed...
Aga muidu, loodus on maksimumi oma lehtede osas saavutanud ja see rohelus hakkab nüüd pigem tumedamaks ja pruunimaks minema. Õunad on selle nelja päevaga väga suureks paisunud, aiavili vohab. Ühtepidi väga lopsakas ja uhke aeg, teisipidi teeb ka veidi kurvaks, sest nüüd hakkab see ilu kõik vaikselt tagasi vajuma...
Mingi kuue paiku liigume linna tagasi. Kaido käib külas, vaatab köögi üle, paistab et oleme kõik siiani õigesti teinud Täna aga ei ehita, kell on palju ja lähen hoopis Mõmmiga jalutama
Venelastel on oma sõjalise Ukraina ründamise kohta oma väljend СВО (meie tähtedega SVO) ja see tähendab spetsiaalset sõjalist erioperatsiooni (vene keeles специальная военная операция). Nüüd on aga rahvas Venemaal uue väljendi leiutanud, kuna Ukraina ründab edukalt nende kütusetaristut: СБО (eesti: SBO) ehk siis специальная бензиноваая операция (spetsiaalne bensiini operatsioon)...
Neljapäev. Täna on meil täielik köögiremondi päev. Alustame hommikul ja lõpetame hilistel tundidel. Vahepeal saab Miia rongile saadetud kes maale sõidab ja sealt vanaemaga Tõrva läheb.
Meie aga krutime lahti viimased mööblijupid ja siis ma viimistlen tagaseina. Kaja ja Kadi panevad uusi kappe kokku. Vahepeal käime ehituspoes pintslit ja kruve ostmas, edasi aga juba Kaja värvib ja mina panen IKEA kappide siine seinale, nii et naabergi on juba üles ärritatud
Hilisõhtuks on meil pooled kapid paigas. Viime papigi kiriku juurde konteinerisse ära. Homme saavad loodetavasti ka teised kapid paika ja siis juba ehk ka mõned riiulid-uksed-sahtlid Tegemist on palju, aga vaikselt asi hargneb (Y) 
Neetud telekanalid on suvepuhkuste taustal kõik ära automatiseerinud, ainult uudised on värsked, kõik muu kama on aegunud ja iganenud content mida lihtsalt eetrisse pritsitakse. Vaatad hommikul maahommikut ja nad kuradid räägivad seal ’peatselt saabuvatest jõuludest’! No mida kurja?! Aga ega teised kanalid ka targemad ole, ridamisi tuleb telesaateid millest mõned on juba üle kümne aasta vanad, Kättemakuskontori leierdamisest ma mitte üldse ei tahakski rääkida, aga kuna see kõik on nii üle võlli, siis pidin välja ütlema. Teed päeva rasket tööd, tahaks midagi uuemat filmi vaadata, aga ei ole, hea kui paari päeva jooksul nelja kanali peale üks film üldse eetrisse tuleb Aga jah, targem oleks telekat üldse mitte vaadata :P
Reede. Kaja on päeva esimese poole küla peal, samas meie Kadiga jätkame köögiga. Täna saavad kapid paika – kinnitatud ja toestatud. Nii et need kapi-kuubikud annavad juba aimu kuidas köök välja nägema hakkab (tundub et kitsas ja vähemate pindadega kui varem). Kui Kaja saabub, tegeleme mõnede sahtlite kokkupanemisega. Paras pusle see kõik on, aga ei midagi üle mõistuse.
Viiest aga paneme endid valmis, võtame I' ja R' peale, käime lillepoes ning suundume Tõrva.
Täna on ema 70. juubel. Ta seda kuidagi suurelt ei tee, aga vähemalt lapsed ja lapselapsed on kõik kenasti esindatud. Saab selline kodune pidu, aga vähemalt on ta peetud! (Y) Sööme kõhud täis ja siis käime ka jalutamas ümber Riiska järve ja veidi metsateed sinna otsa. 
Kadi oleks täna aga tahtnud olla rohkem Tartus, sest Tammeka mängis karikamängu Tallinna FC Zealot Sporting’ga. Teised fännid olid kohal, lisaks oli see Mattis Karis’ viimane mäng Tammeka eest enne välismaale suundumist ja tema vanaisa, hr president Alar Karis, oli ka kohal. Eks see kõik Kadi veidi õnnetuks tegi, aga pere on siiski esikohal. Ja muuseas, mängu skoor oli 19:0...
Peale jalutuskäiku aga kippus päike loojuma. Aeg oli laiali minna Kadi läks Õnne juurde, mina, Kaja ja Miia aga sõitsime Pukka.
Laupäev. Soe ja päikeseline ilm! Juba hommikul on mõnus soe. Korjan kohe oad ära ja paneme õuele keema Edasi veidi veel aiapidamist ja siis hakkasin tööriistu kokku panema mis kõik Tartusse tuleb kaasa võtte (hiljem avastasin, et mõni asi jäi ikka maha). Kui oad lõpuks valmis said, siis lõpetasime maal olesklemise ja läksime liikvele.
Tõrvas läheb Miia Õnne juurde sööma ja meie Kajaga minu ema juurde. Sööme kõhud täis, pargime auto lapsi täis, lisaks I' ja liigume Tartusse.
Linnas on IKEA ring, et pliidiplaat osta (tuli tellida), siis K-Rauta, I' koju ja ise koju. Ja kohe alustame oma köögikappide edasiste sammudega: sahtlid, riiulid, uksed. Aga teha on veel omajagu, homme jätkame Viime pappkastid konteinerisse ja siis saab puhatud. Vaatan telest filmi Kõik Algas Roomas (When in Rome, 2010). Humoorikas, seikluslik, aktiivne ja romantiline film, mulle meeldis.
Pühapäev. Võtame hommiku vabamalt enne kui köögi kallale ronime. Aga ega palju miskit teha saagi, veidi segu seintele ja nipet-näpet kappide kallal ka. Oleks elektriga tegelenud, aga asjad on maal...
Küpsetusahju teema ujub peale lõunat üles. Kaja arvab, et äkki tuulutaks elektroonikapoode, aga mul on veidi hirm, et äkki nende gabariidid ei sobi kapiga kokku. Uurime siis veidi netist ja vaatame ka IKEA lehelt ning lõpuks lähemegi IKEA’sse ahju tellima
Kodus saab siis hommikul seguga viimistletud seinad värvitud, Kaja värvib, mina teen eeltöö ja järeltöö Ja siis paneme asju kokku, nii köögis kui ka need mis homme maale kaasa saavad, järgmised päevad oleme me seal. Lapsed kaasa tulla ei soovi, aga nad saavad linnas ilusti hakkama (Y)