Esmaspäev. Magasin kui nott, aga seitsmest on äratus ja Kajaga maale sõit.
Maal tegeleme akende liistudega edasi. Väljas on padupäike ja on parajalt palav. Lõuna teeme Kraines.
Pealelõunal saavad maja akende liistud valmis. Kaja tahab neid immutama hakata, aga siis küsib, et kas ma servaliistudele sooni ei freesigi. Novot, täitsa meelest läks! Ja siis saab oma tunnike neid sooni freesitud ja Kaja järjest käib need sooned liivapaberiga üle. 
Ja siis, et laudu immutada, avastame, et meil on immutusvahend otsas... Seega see töö jääb täna ära. Puhastan varjualust ja läheme puhkama.
Kaja ootab Miia kõnet laagrist, pingsalt 
See kõne saabub aga mingi kümnest alles. Ja kõne iseenesest on ahastav, laps nutab nii, et rääkida ei saa. Vahepeal veidi nii palju saab öeldud, et tulge talle järele. Aga mingit pikemat juttu kätte ei saa. Kaja palub tal minna treeneri juurde. Ja siis on vaikus, Kaja ootab kõnet, aga seda ei tule. Kirjutan siis treenerile Messengeris ja ta tõdeb, et lastel on koduigatsus peal, aga nad menetlevad ja hetkel sai kõik korda
Teisipäev. Ärkan seitsmest ja kaheksast olen juba õuel. Ma pole rahul mõnede akende põskedega, nad on liiga väljas ja segavad mul servalaua panekut ning hilisemat väljanägemist. Otsustan need lahti võtta ja kitsamaks lõigata. Aega võtab, aga asja ka saab
Kell on peaaegu lõuna. Võtan Aixiga ühendust, et on ta veel maal ja kas mind siis külla vastu ka võetakse Aixil olla juba saun järele pandud ja nii ma siis hakkan asju suunama nii, et sinna minna.
Alustan asjade kokkupanekuga. Siis meenub, et pidin veemahuti vett täis laskma ja panen ka selle järele. Asjad saavad kokku, pugin veidi vaarikaid, siis saab pütt piisavalt täis ja ma võin liikvele minna.
Alustuseks tahaks süüa. Liigun Krainesse supile, selgub aga, et supp sai just otsa 
Praad oleks liiga palju, võtan siis saiakese ja piima.
Käin ka poes, et võtta grillimaterjali ja õlled Aixi juurde külakostiks. Ning siis alustan oma kokukaga sõitu Üsna pea saan aru, et kokuka iste on ikka jube kits ja tagument kipub valusaks jääma Aga noh, kannatame ära.
Üldiselt on tee Purtsi poole peamiselt languses. On mõni kergem tõus, aga peamiselt on kergelt alla minek (Y) Teel teen peatusi. Ühel langil söön maasikaid ja tervitan sel korjajaid. Ühelt metsateelt keeran sisse, otsin seeni, leian ka! Aga korjama ei hakka, vaatame, kas tagasiteel või näiteks homme Järgmine peatus on Ruusamäe karjääris. Siin küll midagi suurt vaadata ei olnud Rohkem peatusi ei teinud, aga tee läks ikkagi kiiresti. 
Varsti tervitas mind Rõngu - Pikassilla teerist, siis oli väike tõus mille poole pealt teeots metsa vahele keerab ja siit edasi mõnesaja meetri pärast olen juba Aixi talu juures.
Aix ka ehitab, temal on käsil eeskoda. Aitan veidi ja siis paneme grilli üles. Peale grilli tassime voodrilauad kuuri alla ja siis on aeg juba nii kaugel, et tuleb tutvust teha saunaga
Aixil on siin suitsusaun. Sellel on erikäsitlus ja Aixil on terve reglement tema haldamiseks Nimelt ta juba ühest paneb sauna kütte, kolm sületäit põleb ära umbes viie-kuue tunniga. Siis viib ta söed ära, tuulutab veidi sauna ja puhastab nõge ning siis on aeg saunamõnusid võtta. Kui tahta aga väga kuuma sauna, tuleks teha neli ahjutäit. Vanad mehed, nagu me endid klassifitseerisime, ei taha enam teravat leili ja väga kuuma sauna. Ja saun ongi mõnus. Kuumus on hea ja niiskust viskame ise juurde. Laed on siin madalad ja me oleme üsna peadpidi laes. Parem kui pead vastu lage ei pane – suitsusaun ju Võtame pausidega kolm leili ja siis peseme end puhtaks. Nüüd on kell nii palju, et helistan Kaja järele ja saan autoga koju (Y) Oli igati tark ettevõtmine, et vahepeal ka midagi täiesti muud teha mitte kogu aeg tööd rahmida. Mudisin rattaga teel olles laulu ’Supernova - Sinine Motoroller’ sõnu:
Lõpuks siis kodutöödest prii
Selja taha Puka jääb
Sinisel nõuka kokukal
Kihutan ma Aixi poole
Prantsusmaa – Hispaania poolfinaali kohtumine. Olin kindel, et prantslased midagi heaga ei anna. Hispaania sai penalti ja kuigi poolaja lõpus Prantsusmaa surus, väravani ei jõutud. Teisel poolajal üsna alguses aga lõid hispaanlased teise ja mõni aeg juba ka kolmanda, aga see viimane oli sulust... Aga prantslased ei andnud alla, püüdsid igati ja andsid korralikult turmtuld. Küll see kõik aga ühtegi väravat ei toonud ja tegelikult olid Hispaanial isegi paremad võimalused kolmandat saada...
Trump küsib Zelenski käest, et kas too Putini juurde läbirääkimistele ei lähe. Zelenski vastab, et ei lähe, seal pidada liiga palju Ukraina droone ringi lendama...
Kolmapäev. Ärkan 6:48, aga see on liiga vara, vedelen veidi veel ja ärkan lõpuks 8:20. Saia, leiba ja piima ei ole, seega hommikukohvi hetkel ei tee. Liigun hoopis õue, et immutada ära aknaliistud – praegu ei paista kuuri ette päike peale ja ehk siis õhtul kannataks neile juba ka värv peale tõmmata
Lõpetan töökese pisut peale üheksat, nüüd pole muud kui ratta selga ja poodi esmatarbetoitude järele ja siis lõpuks kohvi ja võileivad
Päike leegib, ei ühtki pilvekripsu. Temperatuur muudkui krutib end ülespoole. Alustan eeskoja akende põskede ehitamisega ja saan lõunaks asja nii kaugele, et nüüd vaja lauad lõigata ja kinni lüüa. Naabritel on Rootsist peretütar poegadega siin, võtavad samal ajal kirsse alla, tean, et kui Kaja Õnnega saabub, siis on meil sama töö plaanis. Aga noh, teadagi, mina pean ju ronima...
Kaja saabub Õnnega, käime kohe Kraines lõunasöögil. Väljas on palav ja söögiisu väga ei ole, seega võtan supi 
Ja siis hakkame kirsse alla võtma. Ronime Kajaga kahekesi, kahe redeliga. Pooled marjad on kas toored veel või kuivanud-hallitavad-nokitud. Mitu tundi korjame ja saame neid suure kausitäie. Nüüd hakkavad teised mahla aurutama, mina aga hakkan aknadetaile värvima, esialgu ühelt poolt (tagumine külg) ja siis teise ringiga juba teiselt poolt.
Teised on vahepeal marjad ära aurutanud ja teinud ka vaarikamoosi. Tõsi, vaarikaid tuleb praegu kiirelt ja palju, seega on tore kui neist ka mõni hoidis saab (Y)
Kell on palju. Kaja läheb Õnnet Tõrva viima, mina võtan kartuleid ja teen nad valmis praadimiseks. Ka õu saab tööriistadest puhtaks. Kui Kaja saabub, sõidame sinna metsatukka kus ma eile kukeseeni nägin, et neid kartulite juurde teha. Läheb aga nii, et täna on seal seenelised käinud ja põhiosa seentest ära korjanud Kajal aga õnnestub mulle mingi peotäie leida
Inglismaa – Argentiina mäng on päris kõva lahing. Väravalööke esimesel poolajal palju ei ole, aga võitlust on väga palju. Palju on ka musta mängu ning seetõttu ka vilet Teise poolaja alguses lähevad inglased juhtima ja siis paneb Argentiina turmtule peale. Võimalusi on palju, aga pall väravasse minna ei taha. Minutid juba jooksevad lõpu poole, aga 85. minutil siis lõpuks lüüakse esimene vastu – viik! Ma juba lootsin, et panustamises kopikas kukub, sest mul oligi viik pandud, aga teisel üleminutil lõi Argentiina ka teise ja sellega ta ka võidule punkti pani.
Neljapäev. Hommik on juba soe ja päikeseline. Kaja on juba õuele kadunud kui mina ärkan Kui alustan akna piirdeliistude kokkupanemisega, käib Kaja Õnne järel ja siis paneme juba akende servalauad paika. Väga ilus on! No lihtsalt super, minu suur töö on päädinud ühe kena vaatepildiga. Aga, puudu on veel alumine laud, need mõõdan kohe välja ja immutan ära, värvima peab teine kord. Alustan ka eeskoja akende põskedega ja siis järgmine kord ka suvetuba ning siis vaja ka sinna aknaliistud valmis ehitada Tegemist veel on, aga asjad on laabumas.
Vahepeal võtame ka pool kirsipuust maha. Kasvab teine taevasse ja marju ei saa kätte, söödame vaid linde Õnneks marjade ära korjamise ja okste tükeldamisega tegelesid teised ise
Ja siis, kella viie ajal viskasin kõik asjad kokku, vaatasime Sturm Für Liebe ja sõitsime ära Tartusse, Õnne jäi maale.
Õhtul aga saab linnas kolatud. Istume kohvikus ja Kadi samal ajal on raeplatsil Rally Estonia avamise kontserti nautimas. 
Reede. Hommikul kaalume nii ja kaalume naa ja lõpuks läheb asi nii, et täna me ei alusta veel oma perereisi. Nimelt ei saanud tänaseks enam Rakverre ega lähistele mõistlikku ööbimiskohta, lisaks Kadi ütles et tema Vennaskonna/Tuberkuloitede/jms kontserdile nagunii ei tahaks tulla ja üldse on täna Tartus Viie Miinuse sünnipäevakontsert ja tema pigem läheks sinna. Nii siis saigi, jätame Rakvere ära, Kadi leiab endale täiskasvanuga peokaaslased ja viime ta peole.
Aga käime siis väikesel kaubaringil ja toome üht-koma-teist ning maja värvi. Siis aga keerame kodus magama, sest on olnud väsitav nädal ja täna ongi nagu kohe tõeline puhkepäev siis
Peale mõnetunnist puhkust võtame ette köögi. Kaja hakkab kappe ja riiuleid koristama, mina jooksen toidukompostrite ja prügikastide vahet Lõpuks lammutame vana köögikapinduse peaaegu välja. Jäi vaid üks kapi külg kus on pistik ja lüliti, jääb kraanikauss koos karkassiga ja plaadid seina. Selle osaga tegeleme kui reisilt saabume (Y) 
Vahepeal sai Kadi peole viidud. Tagasiteel kiikan ka kooli ehitust. Nõukaaegsel osal on soojustus maha kakutud ja need telliskiviseinad mis sealt vastu vaatavad näitavad küll avariilist hoonet... 
Üheksast saati aga toimetan niisama ja vahin uudiseid ning telesaateid. Pool kaksteist sõidan aga autoga lauluväljakule lähemale, varsti võiks üritus läbi saada ja ma lubasin lapsele vastu minna. Panin auto ära ja jalutasin väravasse, just siis tuli ka juba Kadi sõbrannaga, jalutasime autole ja liikusime koju tuttu.
Laupäev. Täna siis alustame ometi oma reisi Plaanid on veel ikka väga lahtised, on mõned maamärgid, aga las olla, peaasi et liikvele juba läheme Nii me siis kaheksast üles tuleme ja kümnest Laupa poole teele läheme.
Adaveres teeme kohvipeatuse, aga siis sõidame kenasti Laupasse välja. Jõuame pea pool tundi varem, aga rahvast on siin juba omajagu
Liigume sisse, mürgel käib, lapsed on oma asjad aulasse tubadest välja vedanud ja tubade koristamine käib. Miia parasjagu pühib toas harjaga tolmu kokku. Vaatab ja tervitab meid, jutustab palju aga sellist hurraa-ovatsiooni ei olnudki Ma küll arvasin et tuleb jooksuga, aga ei...
Peale südapäeva tuleb siis õpitud tantsudega esinemine. On kolm grippi: mudilased, lapsed ja noored. Kõige rohkem tantse on noortel, siis lastel. Vaatan ja imestan kuidas selle vaevalt nädalaga on nendega nii suur töö ära tehtud! Julm andmine on käinud Aga ongi ju tantsulaager, kuigi ma arvasin et nad ehk mõni päev käivad kuskil matkarajal või ujumas vms
Laupast sõidame Türile. Türil pidi olema perepäev millest oli algselt plaan osa võtta, aga siis selgus, et see on piletiga ja nii me otsustasime ümber. Kõht aga oli tühi, leiame siin teeservast ühe suvalise putkatüüpi kiirtoidu koha Hot Snacks - koht on muidugi alla igasuguse arvestuse, aga kõhud saime täis Samal ajal tõstame läpaka välja ja hakkame uurima teel tekkinud Rootsi kruiisi teemat. Lõpeb asi sellega, et pühapäevast teisipäevani oleme nüüd kruiisil Aga, sinnani on vaja ära elada ja reisi arendada :P
Esimene peatus saab olema Varbola linnuses. See küngas küll lastele suurt midagi ei paku, aga seljasirutuseks igati sobis. Väljas on päike ja suur palavus elik suvi, peab ju suve nautima! 
Järgmine peatuspunkt on Rummu. Algatuseks keerame valest teeotsast sisse ja satume mingile rannajoonele kus palju rahvast suvitamas. Meie aga tahtsime seda tõelist Rummu randa ja varemeid mis ka klantspaberitelt vastu vaatavad. Leiame.
Ostame piletid ja sõidame ranna poole. Rahvast on palju, DJ teeb muusikat – tõeline melu! Miia tahab küll ujuma, aga et keegi teine ei soovinud, siis jäi temal ka ära. Võtsime hoopis vesiratta ja sõitsime neljakesi sellega mööda veekogu ringi. Siin on tegelikult päris huvitav ja mõnus (Y) 
Rahvas ronib ka künka otsa mis siin erosiooni puremisest maalilisi vaateid pakub. Leiame ka koha kust sinna üles pääseb, aga lõpuks olen ainus ronija. Rahvast on siin ohtralt ronimas ja mäe otsas, see siin keelatud ei ole. Igatahes mäe otsast on väga ägedad vaated järvele ja vangla alale.
Meie pilet sisaldab ka vangla külastust. Pargime auto ringi ja püüame alale pääseda. Selleks on meil käepaelad vöötkoodiga. Mingil põhjusel aga rahvas ei suuda oma piletit registreerida, läheb mitu aega enne kui kõik sisse saavad
Pikk jalutuskäik müüride vahel ja siis jõuab kompleksi. Avatud on erinevad hooned, õuel on vanatehnikat. On päris põnev, aga üsna selle kompleksi uurimise alguses suudab Kadi mulle plätu peale astuda ja see läheb katki. Paljajalu aga on siin pimedates hoonetes klaasikildude tõttu ohtlik ja väljas on teravad kivikesed asfaldil Aga ma pean kenasti vastu ja teeme ikka tuuri ära. Küll tagasitee müüride vahel killustikul on väga valus. Otsustame alguses, et istun siin pingil ja ootan kuni teised mulle autost jalanõud toovad, aga siis leiame mingit nööri ja ma saan plätu liikumisvõimeliseks siduda ning kenasti auto juurde ära liibata Pealegi hakkas ka sadama... 
Keila-Joal käime juga vaatamas. Siin on aga ka lossihoone ja sellega seoses on kogu see joa värk siin uhke välimuse saanud oma rajakeste, trepikeste, kanali ja sillakesega. Küll tabab meid siin suurem sadu ja nii me saame küllaltki märjaks ja võibolla igale poole ei jõudnud, aga noh, nähtud! Või nagu kadunud Savisaar ütles – TEHTUD! Oleks tahtnud seda lossi ka rohkem näha, aga see on vist piiratud ala ja sinna saab vaid hotelli reserveeringuga, aga et sadas, siis me süvitsi sellega ei läinud... 
Käisime ka paljude inimeste viimses paigas – Türisalu pangal. Hetkel siit autoga otse alla sõita nii lihtne ei ole – palkaed on ees, aga suure vajaduse korral on ka teisi võimalusi :P Vaatasime veidi ringi, tegime mõne pildi ja tuiskasime edasi. 
Meriküla vaatetorni suunas GPS meid pisut valelt poolt. Nimelt siis juhtis ta meid torni alumisse ossa, ma oleks tahtnud ülemisse. Aga noh, minul pole põlved valusad, lastel on, aga ei olnud häda. Seal on muidu ka lift, aga see ju loomulikult ei töötanud, oli ka sellekohane silt 
Ronisime siis tippu, vaatasime tühja kaugusesse mida varjutasid vihmapilved. Ausalt öeldes täiesti mõttetu torn, paik ja vaade Hea küll, päikeseloojangut võib siit väga kena nautida olla, aga muul ajal...
Päev on pikale veninud, toss on väljas ja kõht tühi. Sõidame otsejoones oma majutuskohta – Dzingel hotelli. Kuna neil neljakohalist tuba ei olnud, saime siia kaks kahekohalist – lapsed ühte, meie emmega teise tuppa. Teeme väikese puhkuse ja siis käime Järve Selveris, et tuua süüa ja siis kõhud täis tuupida
Hotellitoad on lihtsad ja igati OK, aga majas ei ole vist ventilatsiooni - toad on palavad. Aga avastasime, et kui uks lahti jätta, siis õhk liigub just aknast sisse (Y) Käivitasin ka teleka, et uurida kas jalgpalli saab vaadata. Saab küll, pilt on veidi nigel, aga ajab asja ära, täna pole ka nii oluline mäng :P
Jalgpalli MM pronksimäng Prantsusmaa ja Inglismaa vahel on südaööl, aga paneme ta endale siiski ette. Kadi vaatab kõrvaltoas, mina meie toas Kajaga Kaja küll magab, aga mina vaatan mängust kuniks Inglismaa kaks väravat ära lööb ja siis rohkem ei viitsi. Kohe näha, et täiesti ebaoluline mäng ja seega keegi asja tõsiselt ei võta...
Pühapäev. Oeh, see Džingli ventilatsioonipuudus juhtis ööund. Meil oli öösel aken lahti, et õhku saaks, magasingi enamasti tekita, ja et padi oli kõrge, siis teki üks serv oli kokku rullitud pea alla padjaks – väga hästi toimis Palavavõitu oli ikkagi, aga magada sai. Kuigi, arvestades et aken oli lahti, siis meil oli siin motomehi, ronge, lennukeid ja mingeid häirijaid veel. Noh, magada siiski ikka sai...
Käime hommikut söömas ja siis vedeleme. Tuba on soe – käima kuidagi ei saa. Aga sellest saan alles hiljem aru, et oleks lihtsalt pidanud palavusest väljuma Igatahes vegeteerisime mitu tundi, kell 11 läksime liikvele.
Väljas on mõnusalt jahe, või noh, toaga võrreldes on jahe Eluvaim hakkas kohe sisse ronima (Y) Võtsime suuna otse sadama peale, et panna auto kohe kaheks ööpäevaks tasulisse parklasse ära – 6 EUR öö tundus igati sobilik ja see kohe D-terminaliga samas majas (Y)
Kuna meil aga laevani aega oli, siis läksime linna peale käima Võtsime suuna otse vanalinna peale. Liikusime Pikka tänavat mööda sisse, külastasime ajaloomuuseumi Suurgildi hoones ja edasi liikusime raudteejaama poole. Külastasime Balti Jaama turgu. Kadi tahtis siit maasikaid mingis šokolaadis, aga enne käisime ja sõime. Lapsed said mingeid omi asju, Kaja rebitud liha ja mina kodumaiseid pelmeene 
Ja siis liigume üles toomele ja sealt lõpuks raeplatsi ning siis juba tagasi sadama alale, käime toidupoes, pakime auto juures oma kotid ringi ja juba leiame endid terminalist laevale pääsu ootamast
Meil on kajut nr 8220. Leidmisega aega ei lähe. Elame sisse, puhkame ja harjume olemisega. Tuba on pigem jahe, aga see on parem variant kui eelmise öö temperatuur Ja siit edasi on kolamist laeval, lotopiletite soetamised ja BINGO mängimised, Solveigi ja tema emaga kohtumine, söömised ja munemised kajutis Ja kõike seda kuniks mina, Kadi ja Miia maandume Sea Pub’s, et end valmis manna jalgpalli MM finaaliks. Oleme kohal juba enne üheksat, saan meile suure teleri ette kolm pehmet tooli, tellin õlle ja mahla ning ootamine võis alata. Alguses oli ka emme meiega, aga tema kolis tuppa enne mängu. 
Meil on siin nii Argentiina kui Hispaania fänne, aga viimaseid on vist rohkem ja nende hulka kuulume ka meie. Mäng läheb käima, rahvast on vaatamas omajagu Esimene poolaeg on ainult hispaanlaste mängukepi all, möllavad küll, aga tulemuseni ei jõuta. Argentiinat nii kaitses mängimas näha on kohe imelik...
Poolaeg on pikem kui tavaliselt, isegi mingi show on kokku pandud – Ameerika värk noh. Miia läheb vahepeal suurde saali, seal peaks olema loosiratta mängud millele meil on pilet, seega on meil nö esindus väljas Küll meie number midagi ei võitnud...
Kui Miia tagasi jõuab, siis teine poolaeg juba käib. Laps on väsinud, andsin tema tooli vahepeal juba ühele põrandal istujale üle ja palusin tal tuppa magama minna, sest ega tema mängu niiehknaa ei vaadanud Ja lähebki, emme annab teada, et laps jõudis, ja sisuliselt kui lapsel pea patja puutus, oli ta ka kohe läinud.
Meie Kadiga aga elame mängule kaasa. Hispaanial on erinevaid võimalusi aga sihile saada on raske. Üks kord saadi ka pall väravasse, aga avastati mingi olematu viga värava all ja seega värav nulliti. Juba hakkasime arvama, et mäng suunatakse argentiinlastele äragi... Muuseas, sisuliselt terve mäng olid Argentiinal kõik näidud nullis: ei ühtegi värava raamidesse lööki, ei ühtki pealelööki. Üleminutitel sai Fernandez punase, siis läks hullemaks rebimiseks ja mõlemad üritasid kiiret väravat kirja saada, aga enne sai siiski aeg otsa. Toolil istumisest oli selg juba surmvalus, isegi tualetis käimised koos ringutustega ei tahtnud enam aidata Aga võtsime Kadiga ka lisaaja ette. Siin kuuendal minutil lõi Torres värava mille ülevaatamisel midagi enam ei leitud ja värav oli tõsisasi. Nüüd leidis ka Argentiina end veidi üles ja hakkas lõpuks mängima, aga mehega vähemuses see enam nii lihtne ei olnud ja maailmameistriks sai lõpuks Hispaania. 
Loivasime Kadiga tuppa. Kajal oli vahepeal uni üle läinud ja vaatas ka mängu Nii me siis vaatasime veidi lõputseremooniat ja keerasime magama