Esmaspäev. Hommikul on kooli minek. Vaja asjadega toimetada. Isegi õpetajaid liigub maja peal ja ka õpilasi on üllatavalt palju, kuigi koolivaheaeg on 
Pealelõunal liigun koju, võtan oma asjad ja sõidan bussiga leivaka juurde, et saaks Kajalt auto võtta. Nüüd on peatus Bauhofis ja siis juba Helia Puidus, et peale laadida tellitud 50x50 ja 50x20 materjal. Alguses ma vaatasin küll, et selline kogus, mis tellitud sai, autosse korraga ära ei mahu, aga rahulikult sättides ja putitades mahutasin kõik kenasti ära. Aga jah, rohkem poleks küll mahtunud. Muidugi mahuks kui saaks alati esiistme eest ära võtta, peaks uurima kui keeruline see ikkagi oleks, niipalju olen kunagi vaadanud, et üks spets kruvide pea on vaja soetada... 
Ja siis Puka poole. Väljas läheb järjest hämaramaks, juba Helia juures hakkas lund sadama, ja seda sajab aina lisa... Peale Rõngut saab lumepilve alt välja, nähtavus taastub ja siinpool pole ka lumekihti teel (Y)
Pukas katel kütte ja puidukraam maha. Tassin puidu kohe tuppa, seal teda vaja on ja nii on igati targem. Käin ka poes autoga ja edasine õhtu ongi selline veidi ehitust ja telet ja muusikat.
Teisipäev. Ärkan kümnest, lumi on maas ja ilm on valge, aga päikeseta. Kogunenud on tööasju mida õnneks annab kõike eemalt teha, nö kodukontor. Riik siin otsib drooniinstruktori eriala õpetajaid kes siis peaks gümnaasiumis tegema valikkursuse ja põhikoolis drooni huviringi. Paistab, et võtame tööõpetuse õpetajaga sellest võimalusest kinni ja jagame omavahel ära – mulle tuleks siis see gümnaasiumi moodulaine, aga enne muidugi tuleb taotlusvoorust läbi saada 
Ehitan veidi ja siis turgatab, et võiks ju ka lume õuelt ära ning kasvuhoonelt maha lükata. Nii ma siis leian end saha ja muude sellekohaste tööriistadega õue pealt. Tänavat pole traktor lükkamas käinud, seega lükkan krundi serva piires selle ise ära

Õhtuhämarus kipub kiirelt peale. Käin poes ja plaan oli ka Kraines söömas käia, aga kuidagi unustasin selle ära ja kui koju olin jõudnud, ei viitsinud enam tagasi ka minna
Teen siis ise süüa, seda mul siin jagub. Andrest näen akna tagant möödumas, kutsun kohvile ja pätsikutele, aga tal olla kiire ja seega ei leia ma naabimehes kohvikaaslast.
Ja siis saab taas maja kallal möllatud ja lagesid ette valmistatud, elik vahupidu jätkub. Siis saab suurem koristamine korraldatud ja lõpuks on kell palju ning võtan puhkeaja. Vaatan filmi Shackleton: The Greatest Story of Survival (Shackleton - uskumatu pääsemine, 2022) Tegemist on põneva dokumentaalfilmiga polaaruurijast Ernest Shackletonist, kelle 1915. aasta Antarktika-ekspeditsioon käis üle kivide ja kändude (jää ja lainete). Meeskond oli sisuliselt kaks aastat muust maailmast eraldatud, aga vedas end nii välja, et mitte ükski meeskonnaliige ei hukkunud. Oma katsumustelt umbes sama nagu Jules Verne raamatus Kapten Hatterase Seiklused.
Samal ajal tõlgin Joomla keelefaile. Väljas on versioon 6 aga keelefailidest leiab konstante mis viitavad juba versioonile 7 
Ja uudistest ka: Taani enam tavakirju kohale ei vii. Tõenäoliselt pole kaugel ka see aeg kui ka meil selline postiteenus ära lõpetatakse 
Oooo, ja kell 23 lükati lund Uue tänava pealt (Y) – aega võttis, asja sai.
Kolmapäev. Kõri on valus-pinges. Olen seda ka varem hommikuti täheldanud, aga miks see nii on, minul selgitust ei ole. Peaks arsti poole pöörduma?
Kuigi lubati, siis lund polegi sadanud. On vaid suur tuul ja see on kenasti lahti lükatud kohti kinni tuisanud. Õues on -10 kraadi, lõhun puid ja kütan - elik löön akupaagi kuumaks ja siis umbes ühest sõidan linna ära. 
Kajal on ka tööpäev lõppemas, käin Bauhofist läbi ja võtan lapsed kodust peale, siis suundumegi emmele järele ja käime poes. Täna on ju aasta viimane päev ja Kaja uskumuse järgi peab laual 12 erinevat toitu olema

Kodus teeme ettevalmistusi, sööme ja keerame veidi ajaks magama. Ja siis on SUUR SÖÖMAAEG
Kõik 12 rooga ja pealegi on laual, ahjust saabub kana. Kõik söövad, kõik on rahul, kõhud täituvad 
Mingi üheteistkümne ajal aga teeme ringi Kaja venna ja tema elukaaslase juurde. Lapsed muidugi ei taha, aga läheme siiski
Kaido on üksi pannud päeva jooksul päkad 0,7 jäägrile ja loomulikult pakutakse seda ka mulle. No võtan siis sutsu, nii moe pärast, see suts aga hakkas kiiresti ja korralikult pähe 
Kodus tagasi käivad lapsed peale, et iga aasta on olnud ja seega peab olema ka sel aastal tina valamine. Otsin kuurist kõik vajaliku kokku ja nii saame kõik ka õnne valada 
Saluuti liigume vaatama Riia raudteeviaduktile. Miia ainult loobub, ta ei armasta pauke ja miks me siis peaks teda sundima. Saluuti lastakse palju, aga ilusamad ja suuremad asjad on nii nagu ikka kuskil mujal, kaugemal
Aga meil on ka endal kaks mingit Kotkas nimelist saluudihakatist. Panen esimese põlema, süütenöör põleb ära ja ongi vaikus. Paneme siis teise ka, süütenöör põles ära, ajas august susinat välja ka, aga et ta tõenäoliselt valepidi maas oli, siis lendu loomulikult ei tõusnud. Vaat siis, ei eales enam mingit jama millele kasutusjuhist kaasa ei anta... Otsisin praegu netist ja leidsin tema kohta iseloomustuse: Kotkas lendab kuni 20 meetri kõrgusele, luues kauni valgusshow taeva kohal. Sellel ilutulestikul on mitmesugused efektid ja värvilised plahvatused, mis muudavad teie ürituse meeldejäävaks. – Ju meil siis olid vigased need kotkad, küsiks see kolm eurot tagasi, aga siis oleks vist pidanud kotkad ka kaasa vedama mitte prügikasti panema... 
Ja siis kodus saab veel veidi nokaotsaga suupisteid söödud, telerit vaadatud ja nagu ikka, magama mindud 
Neljapäev. Kümnest algab meie majas uus aasta. Head uut kõigile! Ilm on külm ja karge, lumine, kohati on suisa -27 kraadi olnud. Tänaseks erilisi plaane ei ole, toimetame ja koristame kodus. Otsime Miiaga ka kelgud kokku, mingi idee neil kelgutama minna on, aga tõenäoliselt nad ilma vanemateta ja eriti autota end Kassitoomele ei vea 
Aga muidu, sööme ja passime, kes telefone, kes telet, kes arvutit – igavad inimesed 
Reede. Nali naljaks, aga hakkame end töörütmi tagasi seadma
Kell oli pandud seitsmeks, kerge hommikusöök, kiire lumelükkamine ja tipa-tapa kooli.
Enne koolimaja hakkan juba aegsasti turvaparooli otsima, aga kui hoovile jõuan, näen, et koristaja jutustab just õuehooldajaga – järelikult on signalisatsioon maas
Vahepeal oli kood meeles, nüüd on aga täiega meelest läinud.
Hommik läheb kiirelt käima: infotelekas vaja menetleda, siis juba arvutikapid üle vaadata, arvutiklassid üle käia ja ka kõik muud klassid ning ruumid. Aega võtab, asja saab.
Üheksaks tuleb majja Kadi koos Kristinaga. Saadan nad peeglisaali, et nad saaksid oma loovtöö raames vajalikud filmimised ära teha. Üldiselt nende treeningkava ei tundu just väga tõsine teema olema, aga las teevad, kohustus on kohustus 
Päeval aga sõidan rongiga maale. Saan taaskord lund lükata ja kütta. Kraines saab kõht täis söödud ja siis hakkan magamistoast mööblit ja asju välja vedama – homme tuleb lae tegemine

Delfi Meedia lõpetab Eesti Päevalehe kaubamärgi. Ega ta jah mitut kauamärki üleval hoida ju erilist mõtet ei ole. Ja veel nimega päevaleht - nüüd on ju juba kõik ööpäevaringsed portaalid 
Laupäev. Suur tööpäev. Kaja saabub 20 min enne kahekast ja äratab mu üles. Mul oli muidu äratus, see oleks 15 min hiljem helisenud, ja kui Kaja helistas, olin ma ikka väga sügavas unes, et kui üles kargasin, tõmbasin külje sees ka mingi lihase veidi ära...
Kaido, täpsus ise, saabus kaheksast. Jõime kohvi ja elasime sisse. Mõni aeg hiljem saabus rongilt ka Õnne. Ta alguses arvas, et tal pole siin midagi teha, aga tegelikult oli päeva lõpuks temast väga palju kasu.
Teeme siis lagesid. Valmis saab magamistoa lagi ja karkassi ehitame ära ka söögitoale. Kaido lahkub, aga meie paneme söögitoale ka villa ära. Oleme kõik üsna surmani väsinud
Aga saavutuse üle saab ainult rõõmu tunda!
Kell on mingi pool kaheksa kui läheme Kajaga ema Tõrva viima. Külastame ka minu ema kui juba seal oleme, aga päris sisse ei lähe – kell on liiga palju. Liigume tagasi maale, et siis veel toad tolmuimejaga ära koristada, siis läheb Kaja vanni, mina tegelen veidi arvutis ja nii meil see ööelu peale hakkas...
Pühapäev. Ega väga ei viitsi midagi teha, aga oleks vaja
Võtame endid kokku ja paneme söögitoa laele niiskustõkkepaberi ära. Alustan ka laepalgile mis pesuruumi kiviseina nurgalt korstna poole hakkab sealset mitmest jupist kokku löödud tala toestama. Siis aga otsin seda tala ennast ja siit hargneb suurem töö – lammutame Kajaga materjalihunniku õunapuude vahel üksipulgi laiali, saame oma tala ja laome materjali kenasti tagasi. Kuhi saab ka uue presentkatte. See oli töö mis oli eelmise aasta tööde nimekirjas, aga sai teoks nüüd
Ja seda ka ainult tänu talale mis kogu materjalikuhja all oli 
Ja siis, kuniks väljas valge, sõidame Tartusse ära. Meel on hea, on saanud palju vajalikke töid tehtud (Y)
Kuna tänapäeval lastele enam koolivaheajaks õppida ei anta, siis lastel midagi õppida ei ole ja saame rahulikult puhata ja valmistuda uueks nädalaks. 