Esmaspäev. Hommik tervitab meid kena valge lumevaibaga ja sajab terve aeg kuni kooli saame. Küll liiguvad kraadid ülespoole ja juba kooli esimeseks tunniks on see plussis. Tähendab, et ilus lumevaip ei pruugi jääda kauaks. Tänavatel on ka lund lükatud, nii et teede äärde on pisikesed vallid tekkinud, kuigi lund oli nii paar-kolm sentimeetrit. 
Hommikut alustame koroonatestidega – emme ju jätkuvalt tõbine. Teised ülejäänud küll triipe välja ei võlu, aga Kadi köhib hullusti ja mõni aeg hiljem kraadib endale palaviku välja. Hea, et ta seda siis tegi kui me Miiaga lahkusime, muidu oleks Miia jälle õnnetu olnud, et Kadi taaskord saab, küll haiguse tõttu, aga siiski, koju jääda.
Koolis algavad aulas jõulupidude proovid. Vajatakse aga mikrofone ja sülerit muusika mängimiseks, ehk et käime Liisiga kiirelt Vilde Ja Vinest läbi, et õpetajate jõulupeoks viidud asjad tagasi tuua. Siis saab kohe asjad ka aulasse üles.
Lõunast on aulas loovtööde laat. Käin ja külastan, vaatan kõik üle. Erilist tähelepanu pööran enda hoolealustele ja nendele keda ma hindama pean – kokku neli tööd. Aga seal oli ka teisi huvipakkuvaid teemasid mida siis uuritud sai (Y) 
Leidsin ühe väga ägeda artikli perekonnast kes püüab käia toidupoes vaid üks kord nädalas. Oleks omal ka mune selline asi läbi viia!
Varsti saab mitu aastat ideest rongiga Tartust Riiga sõita. Nüüd on siis kirjutatud taaskord selleteemaline artikkel kus räägitakse rongisõidust: Tallinn-Valga - Valga-Riia – Riia-Vilnius. No selles poleks midagi uut, vanasti sai ka Valgas ümber istuda, siis aga millegipärast rikuti asi ära, kahtlaselt just siis kui RB’st rääkima hakati, vist et oleks näidata ühenduse puudumist...
Teisipäev. Kõik on piisavalt terved, peale emme veel, et oma kohustusi täitma minna. Emme teeb kodukontori tööd.
Täna siis taas jõulupidudega seonduv ja lõpuks toob üks õpetaja ühe süleri millel on kasutaja parool ununenud. Üritasin seda siis taastada, loomulikult õnnestus.
Muidu on rahulik päev ja peale Miia robootikat liigume koos koju. Väljas on sula ja sajab vihma.
Peale õhtusööki käime Miiaga meiekas – nüüd hoopis külmetab väljas ja tundub, et varsti on igal pool jääväli...
Kadil on koolis ball. Käis päeval linnas kleiti-kingi ostmas ja lõi end kodus lille. Jaa, suur tüdruk juba! PEI-DE-TUD
Kolmapäev. Öösel saabus kurguteemale kõrvale ka suur nohu. Huvitav, et kurk nagu otseselt ei kriibi, et pole justkui põletikus, aga lihtsalt on hingamine kinni. Nohu aga on nohu mis nohu, ninas ja kõrvade vahel... Koroonatest aga ei näita midagi, kuigi Kajal algas kõik umbes samamoodi.
Tatiste ilmade vahel on -6 kraadi külma. Kuidagi nagu oluliselt soojem kui nullkraadise temperatuuri korral 
Igatahes jalutame Miiaga kooli.
Esimene asi – kooli telekas. Vaja sinna tänase päeva äraarvamismängu slaid üles panna, Instagramis on see juba olemas. Kasutame samu slaide mis ma õpetajate jõulupeolgi kasutasin, veidi mugandan, et noortel oleks kergem arvata kui õpetajatel oli 
Täna on kaks jõulupidu, otsustame Liisiga, et üks tegeleb ühega, teine teisega. Lõpuks läheb aga nii, et mõlemad tegeleme mõlemaga Lihtsalt keegi peab olema helipuldis ja keegi peab korraldama toimetusi saalis ja pildistama. Valisin siis puldi seekord.
Nii me siis teenindame ära kaks jõulupidu. Esimene on kolmandatele-neljandatele klassidele ja teine esimestele-teistele. Asjad sujuvad, aga nii palju targem nüüd on, et kui keegi vajab fono Youtubest, siis tuleks see igasugu veidruste vältimiseks alla laadida ja siis mängida 
PEI-DE-TUD
Ja õhtul taas poes käik. Ma üldse ei taha enam poes käia, sellest on saanud üks tüütu kohustus - Miial on homme kooli vaja piparkooke...
Järelvalveasutus annab välja uued juhised pärast aruannet, mis vihjab, et õhufritüürid võivad kasutajaid pealt kuulata. Nii kaugele oleme siis jõudnud, et kõik mis annab netti ühendada, kasutatakse ära inimeste jälgimiseks – mis iganes nad siis nende andmetega lõpuks teevad.
Rail Balticu rindel ka väheke uuendusi. Paistab, et see suur rahaeraldusmasin on toitnud liiga väikest gruppi inimesi ja seega on solvunud tegelinskid siis hakanud käru keerama. Minu jaoks just nii lihtne see asi välja näeb. Raha eest müüakse maha maad, riigid, ja oma emagi, rääkimata oma põhimõtetest ja järeltulijatest...
Neljapäev. Kurk on hommikuks turses. Polegi vist kurgupõletik, vaid et nina on öö läbi kinni olnud, siis usutavasti ma jõhkralt norskasin ja köhisin (Kaja küll ei kinnita mu versiooni). Norskamine aga mõjub kurgule ja nii see asi siis tuim kõik ongi. Koroonatest aga ei näita ikka mitte midagi, nii et liigume Miiaga kooli, kuigi meil üsna samased sümptomid mõlemal on.
Vaatan hommikul aknast välja – kena kerge lumevaibake maas. Hakkame aga kodust minema – vihma sajab, kõikjal on plirts-plärts.
Täna hommikul on aulas õpetajatele pakikeste jagamine. Tavaliselt olen ma seal jõuluvanaks olnud, aga seekord ei leitud jõuluvanakostüümi üles ja et mul kurk ka paha on, siis jääb minu poolt etteaste ära. Muidu aga jagatakse kringlit ja kohvi, kingituseks on jõulukeeks ning koolisümboolikaga helkur, loomulikult kaart direktori sissekandega.
Täna on jõulukampsuni päev. Mul päris jõuluteemalist ei ole, on talveteemaline ja kõrge kaelusega, aga et maja niikuinii veidi jahe on, siis sobib suurepäraselt Aga üldiselt peaks peale jõulusid minema kaubandusse ja ostma endale ka üks vahva jõulukampsuni (Y)
Organism on veidi vaevatud. Jubedalt tahaks kogu aeg midagi süüa ja juua. Mis kõige hullem, täna on ürituste raames maja igasugu vaba toidukraami täis, mine ja lihtsalt söö. Üritan end talitseda.
Peale lõunasööki olen otsapidi aulas. 12. klassid teevad oma jõulupeo proove. Suured inimesed, suurt midagi karjatada ega hallata ei ole, olen pigem abiks kui mõnda asja vaja on
Jõulupeol tahab esineda üks gümnasistidest koosnev bänd. Neil aga endil mingit pulti-mikserit kaasas ei ole. Paneme siin käiku minu Puiesteele soetatud puldi ja kõlariks siis selle veetava kõlari mis meil on. Üsna kole, aga toimib. Kahjuks aga ei saa me teha proovi saalis kus kõik on teistmoodi ja seega ma etteruttavalt mainin ära, et esinemine neil laias laastus ebaõnnestus. 
Optometristid saatsid sõnumi, et prillid on valmis, kuigi neid lubati alles jaanuari keskmeks. Noh, kui varem, siis varem, leian endale bussiaja, sõidan linna, saan prillid ja jalutan koju.
Jube uni on peal ja nina on nii kinni, et silmad jooksevad nina peale kokku. Aga ma lubasin minna täna jõulupeole ja nii ma siis sellel suunal ka toimetan. Saame kõhud täis ja liiguni kooli tagasi.
Üheksandikest kuni abiturientideni välja peavad jõulupidu. Teemaks on ’Miina Härma otsib talenti’. Igal klassil on kolm minutit staariaega, see küll läheb kõigil veidi üle, aga igati talutavalt. Aeg kulgeb kiiresti, lõpus on pooletunnine paus hääletuseks ja tuulutuseks ning siis hakatakse tiitleid jagama. Võitjaks osutub 9. a klass, ka mulle nende esitlus meeldis kõige enam. Aga minu jaoks saigi sellega asi läbi. Kui nüüd edasi läks diskoks, siis mina liikusin ära koju. 
Kui esmaspäeval olid rongiliikluse teemal ühed jutud, siis täna on lisa. Siin artiklis on ära toodud ajaplaan kuidas Tallinnast Vilniusesse saab ja teine artikkel räägib sellest, et kui RB valmis saab, siis kus saaks olema Tartust tulijate ümberistumise peatus. See viimane ümberistumine aga olla ajakulukas mis muidugi RB ülikiire Euroopasse jõudmise veidi aeglasemaks teeb...
Reede. Täna saame veidi hiljem ärgata, kuna peame minema üheksaks ja siiasamasse kõrvale Pauluse kirikusse. Kadil on kodusõppe päev, kuigi jah, midagi vist õppida ei ole
Üheksaks liigumegi Miiaga Paulusesse. Kui teel rääkis Miia, et ta tahaks minu juures istuda, siis kirikus oli esimene suund kohe omade juurde ja mind nagu polekski olnud Rahvast oli kirikus nii palju, et terve esimene korrus oli kenasti kaetud – ma ei uskunud, et nii palju meid tuleb.
Jutluse lõigud ja ühislaulud kestsid kokku 45 minutit. Ma olin valmis pooleteiseks tunniks Soovime õpetajatele häid pühi ja siis Miia liigub koju ning mina kooli poole. Mul on ka saatja – T, ta korraldas eile koolis jõulupeo heli ja tahab koolist mõningaid omi asju kätte saada mis maha olid ununenud.
Tänaseks on lume valge osa kõik kadunud, ainult jääväljad siin-seal. Öö läbi on vihma sadanud ja temperatuur on pea neli soojakraadi.
Koolis toimetan aulas asjad kokku ja vaatan oma ressursid üle. Ka on CNC masin tagasi majas ja saan mõningaid vajalikke asju välja lõigata. 
Koolis läheb neljani. Kahjuks ei saanud kaasa õhupuhur millega projektorite filtrid läbi puhuda. Aga noh, ega see veel viimnepäev ei ole
Kodus keeran veidikeseks magama. Kui emme saabub, toob ta pitsa ja sellega laheneb meie õhtusöögi teema Siis aga, enne kaheksat, lähen liikvele.
Täna peab Kari oma sünnipäeva seltsimajas. Käin Feenoksist läbi ja siis seltsimajja. Saabun kolm minutit enne kaheksat, aga olen esimene külaline Igavust õnneks taluma ei pidanud – kaasati kohe köögitoimkonda võileibu kokku panema. Ja järjest tilkus teisigi kes siis kõik said köögis alustada
Asjad valmis, tassime need üles. Kohal on meid lõpuks paarkümmend külalist. Jutuvoorud lähevad käima ja kõik peavad ennast ning oma seotust Kariga kõigile teadvustama. Aeg kulub kiiresti, ei teagi, südaöö paiku vist sain koju.
Laupäev. Kümnest liigume üles – nii pikalt pole ammu maganud. Samas on nii sooda olla nohust...
Emmel on töö juures kohvikus taas jõuludega seotud üritused, tuleb jõuluvana ja on piparkookide kaunistamise töötuba. Lähemegi Miiaga sinna, et ta saaks siis mõlemast „asjast” osa võtta Ühtlasi teen seal ka hommikusöögi.
Seisame autoga Kastani-Riia foori taga. Äkki jookseb tagaluuk tuututades lahti. Õnneks jõudsin enne foori rohelist tuld autost välja ja luugi kinni lasta Tõenäoliselt rõhus turvavöö taskus oleva autovõtme peale – seal on vaja luugi nuppu veidi all hoida, siis jooksebki luuk lahti...
Miia läheb Tagahoovi sünnipäevale klassiõele. Mina käin jooksmas ja vaatan pärast filmi Oppenheimer. Film on kurjavaimu pikk, aga hea! Vahepeal saabub Kaja ja läheb Kadiga kaubandusse, mina naudin filmi edasi.
On ka saunaõhtu. Teised keegi minuga ei liitu, isegi mitte Miia. Kadi pole kunagi sauna armastanud, aga emme pole ka viimasel ajal viitsinud käia. Peale sauna on tunne, et tahaks mõnd kontserti külastada, kaevan võimalused läbi, aga midagi ei leia... Magama.
Pühapäev. Täitsa üllatuslikult ärkame täna juba pool kaheksa Uni läks ära, Kaja oli juba üleval ja Miiagi ronis talle kaissu.
Hommik kulub suures osas koristamistele. Taaskord sai kottide kaupa kraami igaviku teele saadetud (Y)
Emmel on vaja töö juurde minna alates lõunast. Meie ülejäänud toimetame lihtsalt niisama, Miia seab end Tõrva minema ja saadangi ta kella kolmesele bussile ära. Ise ta muidugi muudkui nutab, tahab küll väga minna, aga kodustest on raske lahti öelda
Kui juba välja sai tuldud, teen oma jooksuringi ära. Maja juures võimlemisharjutusi tehes vaatan maja otsa juurde naabri poolt kuhjatud lehehunnikut ja otsustan need lõpuks siit minema vedada. Ega peale minu seda keegi ei tee ju, pole kunagi teinud, isegi hea, et veidigi kokku riisuti... Lehed on läbi märgunud ja hea on käruga viia – ei pudene maha. Kaua küll selle tööga ei lähe, aga lõpetan siiski päris pimedas.
Vaatan ära pikalt oodanud filmi Düün. Mulle sellised arvutigraafikast ülepaisutatud ulmefilmid meeldivad Pikavõitu film on, aga igav ei hakanud. Saadaval on ka teine osa, aga seda saab mõni teine päev vaadata.
Õhtul aga vaatame Kajaga filmiversiooni Eesti Matus. Olen seda varem näinud, aga ta on ikka nii hea, et nimetaks teda selliste klassikute sekka nagu Kevade ja Siin Me Oleme. Nii tõsimeelne paarikümneaasta tagune Eesti elu, et anna olla. Kõik meie rõõmud ja valud kontsentreeritult ühes purgis, see kõik on lihtsalt nii hea, et ainult eestlane vist saab sellest aru...