Tere taas. Nüüd olen kirjutamas teemat mida lahkan vastakate tunnetega. Tõrva Loits 2016 mulle üldises mastaabis meeldis, aga see kuvand mille mulle reklaam ja isiklikud lootused kujundasid, ei vastanud üldse toimunule. Ei oska isegi mitte alustada... Räägiks algatuseks tekkinud kuvandist, siis negatiivsema varjundiga teemadest ja lõppu jätaks positiivsed noodid 
OOTUSED. Nähes erinevaid reklaame, Facebooki postitusi ja kuuldes inimeste VAU'efekte, sain ma aru, et tulemas on suursugune spektaakel. Ehk siis kontsertetendus mis on arenenud läbi üheksa aasta ja mis ületab igasuguseid piire. Oli ju mida oodata... Märt Agu koreograafia tõotas tulla midagi väga suurjoonelist ja tõsist. Mihkel Raua kirjutatud tekstid lootsin olevat esitajate suus mahlased, intrigeerivad ja (mitme-)mõttelised. Vennaskonna, elevantide ja JMKE muusika pidi toetama sisu nii visuaalis kui hingelisuses. Lisajõudu pidi andma 3D projektsioon veesambal. Ehk siis lühidalt: ootasin mastaapset muusikaga pikitud teatrietendust.
OLNU. Üritusele hakati laskma kuuest. Et meil olid markeerimata pinkidel kohad, siis läksimegi üsna algusajaks kohale – et saada paremad isetkohad. Ja need me ka saime, pole millegi üle nuriseda 
Vaatasime ka kohalikku kaubandust mis enamuses oli toidu ja joogipoolis. Kui toidud olid niiöelda normaalses hinnas, siis joogid olid liigagi krõbedad Ehk siis hoolitseti justkui selle eest, et rahvas suurt alkoholi ei tarbiks :P
Aeg läks, rahvas kogunes. Kõige kiiremini täitusid tavapingid, VIP alaga läks kole visalt ja lõpuks servadel tagumised kolm pinki täis ei läinudki. Ei tea kas ei müüdudki välja? Kell kaheks, mil üritus pidi algama, polnud laval veel midagi toimunud. Paarkümmend minutit hiljem alles tuli sissejuhataja lavale, pidas oma kahtlase monoloogi, ülistades Avoid Dave nimelist kollektiivi...
Avoid Dave möllas laval kuis jaksas, aga rahva nägudest oli näha ükskõiksust. Kõik istusid kui kurvakujurüütlid ja oli vähe neid kellele see punt korda läks.
Esimene asi lõpetas, oli 15 minuti jagu pausi ja lavale tuli Kuldne Trio omas vanas headuses. Poisid olid vanemad kui eales varem, aga lauluhääled olid sama kärisevad ja reipust täis kui eelmisel sajandil. Õhtu pimenes ja lavatulede möll andis Troikale hoogu juurde. Kui Vlassov kutsus rahvast ka lava ette, siis turvad tavatoolidel olevat rahvast sinna ei lasknud.
Triokade järel teadustati, et nüüd on pool tundi pausi ja siis läheb alles asjaks. Ahsoo, et siis nagu kõik see, mis siiani oli olnud, oligi nagu pigem eelsoojendus? Okei...
Pisut peale poolt tundi saabus taas teadustaja. Ajas taaskord mingit imelikku juttu ja lõpuks siis hõikas Tõrva Loitsu avatuks. Peaavajaks oli Vennaskond oma Segan Suhkrut Malbelt Tassis looga (allpool ka vaadatav). Nii nagu lubatud, oli laval kolm bändi kõrvuti: Vennaskond, Elephants From Neptune ja JMKE.
Peale esimest etteastet lava vaikis, tuled hämardusid ja kahelpool lava ilmus ekraanidele Mihkel Raua peanupp. See peanupp siis muhedal muigel jutustas lugusid, need olid kohati manitsevad, kohati õpetlikud, kohati haavu soolavaid ja kohati naljakad. Iga lugu oli omaette eepos ja omas kindlat tagamõtet. Minu arust kõik mist ta vahepaladeks rääkis oli hea, asjalik ja vaat et vajalikki. Nende kommentaaridega mis keegi Aigar Põder kirjutas mina nõus ei ole ja seda ma märkisin ka tolle artikli all („Ei ole Raua suhtes eelkõnelejatega nõus. Väga hästi oli kõik sõnastatud, natuke õrritamist ja musta huumorit mille vahele oli sõnum üsna osavasti sisse põimitud. Mida ta valesti ütles? Mitte midagi! Raud on Raud ja sulg jookseb tal hästi. Kas teie olete siis kogu selle jama poolt mis riigist toimub? Kui Raua sõnad suutsid mõne inimese ürutuselt lahkuma panna, siis kuidas sellise riigivalitsemise all saab veel siin riigis olla? Raud ainult rääkis, mitte ei lasknud teile pähe. Ja lõpetagem sellega millega üritus lõppes: "KÕIK ON KORRAS!"”).
Edasi siis vahetusid lood põimituna Raua tekstidega, sinna sekka lennukilobudiku lennutamine, köieltantsija etteaste, nö tähtede põletamine ja aktiivgrupi vehklemine lava ees ning lipu vedamine üle VIP ala. Ahjaa, kindlasti tuleb ära mainida ka veelehvikule kuvatud 3D animatsiooni mis animatsiooni koha pealt polnudki ehk nii muljetavaldav, siis need vägevad pilved mis lava ümber suudeti värvidega luua andsid ikka ülikõva efekti. Igatahes põleva ÜKSKORD VÕIDAME? saatel ja Raua 3D kujutises kostuv KÕIK ON KORRAS saatel sai pidu läbi ja rahvas sai tooliikkest vabaks ning lahkus. Kui ürituse ajal mõned korrad pehmelt vihmatas, siis kohe peale peo lõppu hakkas vähe korralikumalt sadama – (vihma-)loitsu mõjuaeg sai läbi
MIINUS. Algatuseks ütlen, et üritus mulle üldises mastaabis meeldis, aga! See polnud midagi sellist mida ma meedia najal olin enda kujutlustesse suutnud luua! Etendust ei olnud, oli muusikaline ja mõningane visuaalne show. Üldiselt ei saa ma aru inimestest kes tahavad lihtsalt istuda ja vaadata, nad on kui ahelais, raudus, et oled küll keset kaunist loodust, kergelt jahenevat ilma, aga istu, söö laval toimuvat, ja ole vait. Küll ma tean paari inimest kes käivad kontsertidel ja lihtsalt seisavadki, nad naudivadki laval toimuvat oma hinges ja nad polegi kunagi tahtnud end lasta muusikal füüsiliselt kaasa haarata, aga enamus ei ole sellised... Ehk mis ma tahan öelda, on see, et sellelaadset showd võiks lasta inimestel ka lava ees (või selleks ette nähtud alas) mõnuga nautida. Praegu oli lavaesine rahvas asendatud massiga kes siis tegid kõik neile ettemääratud koreograafiat. OK, aitab, selle koha pealt rohkem ei hala, minu jaoks oli üritus esmakordne, suur hulk olid aga korduvad külastajad ja nad teadsid mida ja kuidas nad nautima tulid...
Või siiski, endast eelmisel teemal kah. Mina kuulun nende hulka kes naudivad talle meeldivaid meloodiaid nii hingeliselt kui füüsiliselt. Et aga minu ümber oli palju minustki vanemat kontingenti, siis ma lihtsalt ei saanud nende vaatele ette tõusta ja nii oma lemmikutele (Vennaskond ja JMKE) kaasa elada. Ehk siis te võisite mu pingi külge aheldada, aga suud te mul kinni toppida ei suutnud, isegi oma valju muusikaga On teada ju see, et nende kahe bändi repertuaar on mul üsna peas, seega laulsin kaasa nii kuis jaksasin (nii nagu nende tavakontsertidelgi).
Jätkame. Avoid Dave, ärge pange pahaks, oli minu jaoks suur null. Ja nii see ka jääb.
Bändide vahele, pange või pahaks, mainin ära, et õhtujuht (kuigi see on vist vale nimetus) sakkis. Mulle tundus, et temal polnud mingit ettevalmistust, või kui oligi, siis oli see nõrk. Võite minu arvamuse vastu olla, mina seda ei muuda. See ei tähenda, et ta tavaelus ei ole väga tore inimene (mina teda lihtsalt ei tunne).
Ja veelkord, etendust ei olnud, oli show. Võiks isegi öelda, et oli vahepaladega efekte täis kontsert. Ei midagi müstilist või SUUREJOONELIST, oli lihtsalt suurejooneline.
PLUSS. Jätkaks siinkohal bändidega. Kuldne Trio, julgen väita, et oli sama hea kui aastakümnete eest. Jah, me kõik jääme vanaks, aga need poisid olid oma sisimas ja hääles kuraasi täis Päris mitu seltskonda pingiridade taga vihtus tantsu ja elasid kaasa, nad oleks tahtnud lava ees olla, aga formaat ei lubanud...
Vennaskond oli niisama hea kui ta alati on olnud ja niisama kvaliteetne kui viimased paar kontserti. Viimati olin ma nendega Ostrova Festivalil kus sain kustumatu elamuse osaliseks. Ka siin olid nad oma täies headuses ja üllatuseks oli Insener Gagarini Hüperboloidi kaasatud akordion ning muusikaline mitmekesisus tänu hunnikule pillidele (Y)
Elephants From Neptune tegi hea etteaste, kuigi nende muusika mulle väga ei istu. Aga nad sulandusid kenasti Vennaskonna ja JMKE vahele, nii et see ei häirinud vaid rikastas.
Ja muidugi JMKE, tema on ju oma muusikaliste väljaütlemistega just seesama loitsu teema: TERE PERESTROIKA. Villul oli isegi häält ja ka heliriba oli siin üritusel korralikult paigas (seda ei saa öelda mõni kuu tagasi toimunud Punk ja Rock festivali kohta kus nad ka esinesid).
Ülilahe oli Insener Garini Hüperbolidi esitlus! Rida kitarriste, kolm trummikomplekti, viiul ja akordion – kõik koos andsid väga huvitava heliriba mis kõnetas kuni varvasteni välja! Et saab ka kolmekesi bändi teha, aga mida rohkem on bändis pillimehi, seda sisukam on sound, pole midagi teha
Kui Raua KÕIK ON HÄSTI mantra käis, siis taustaks olid kolme bändi trummid. Ka see oli selline mõnus power mis mälusoppi helendama jäi. Seda tõesti tavakontserdil ei kuule.
Mihkel Raud ja tema sõnavõtud olid head. Neid võiks uuesti kuulata, ehk on need Youtubest isegi saadaval, peab vaatama
KOKKUVÕTE. Tähendab, kuigi ma polnud kõigega rahul, siis nüüd tean, et ei tohi oma mõtetes enam latti nii kõrgele seada kui sel korral tegin. Tuleks lasta üllatada, pigem minna eelarvamusega, sest siis oleks üllatus suurem Kas ma ka järgmine aasta lähen? Ei tea, sõltub teemast. Igatahes olen nõus jagama ideid kuidas asi viia sellisele tasemele nagu ma seda eelnevalt ette kujutasin, kui kellelgi huvi Tean, et kõike saab teha paremaks ja mõjusamaks Igatahes tänan kena õhtu eest!
Lõputiitriteks pakun valikut salvestisi: