Joomla! Volunteers Portal

raudmaa@gmail.com / +372 511 9488 / Kontakt

MatkasellidKui kaks meest, mööda teed poejärgselt rongi peale läksid, oli hommik juba alanud. Seljakotid olid täis söögipoolist, joogipoolist ja ööbimistarvikuid. Hirmsas kohvinäljas külastati vaksalihoones kioskit ja liiguti perroonile. Rong oli ees ja rahvas vooris. Suur enamus oli ratastega, seega läksime vaistlikult esimesse vagunisse.
Kohad sisse sätitud, selfie'tatud ja naljatatud olime valmis teele asuma. Samasse rongi saabus ka hulk riigitöötajaid, Killu koos nendega. Nimelt nende osakond läks kuhugi Põlva kanti ratastama...
Tee Piusasse läks üsna linnutiivul. Tuju oli hea, ilm pisut hämaravõitu, aga soe. Üldiselt oli meil täiesti ükskõik mis ilm väljas on või kuidas me peopaika jõuame Telefonil ju GPS küljes – ei meie ära eksi!
Rongilt maha astudese keerasime kohe ümber veduri nurga ja liikusime üle raudtee Obinitsa poole. Meie ees liikus üks mees ja ma lõpuks hõikasin ja kõnetasin teda. Väga tore taat oli. Ajas meiega lõbusasti juttu ja rääkis nii endast kui ümbritsevatest taludest erinevaid põnevaid jutukesi. Enne Obinitsat viis aga meie tee lahku – tema liikus teerajale üle heinamaa ja meie jätkasime asfaldi tallamist. Kuna üks seltsiline lahkus, leidsime kohe uue – selleks sai Pööriöö Pööriöö oli nägus ja siledate pinnavormidega ligi neljakümnekraadine viin. See oli meie tänase õhtu tujutekitaja ja lõõgastaja

Naudime vabadustKuna ilma keha kinnitamata ei saa ja et meil siin just esimene kord käia ei olnud, siis kasutasime teadlikku infot – külastame Taarka Tarõ. Vihmajärgselt on soe ilm, seega me siseruumidega oma pead ei vaeva vaid laseme toidud õuele tuua. Üks sööb soolast, teine magusat pannkooki ja kohv aitab seda alla libistada. Igatahes saab kõhutäis kenake ja nüüd polegi meil enam muud kui edasi liikuda.
GPS näitab kahte võimalikku teed, üks ida poolt ja teine lääne poolt. Kohalikud räägivad ka mingist metsateest, aga kardetakse, et kaome nii ära ja soovitatakse asfaldil liikumist, et orust läbi, siis üks maja, siis põlenud maja ja siis keerata alles teelt ära paremale ja sealt juba edasi... Mulle aga hakkab meeldima läänepoolne tee, et saab asfaldilt maha kruusateele ja ehk seal ka liiklust vähem. Kaido on nõus.
Tee viib taludest mööda kus koerad ringi udavad. Mõlemad me nendega just eriti heades suhetes ei ole, seega läheme üsna tasahilju sealt mööda Õnneks mingeid konflikte ei tule. Vahepeal tervitame lehma tee ääres ja siis juba tervitavad meid metsad. Metsade vahel on kukeseeni lademetes... :P Aga täna pole see päev. Mingi hetk hakkab ka vihma sadama, aga meie rühime ikka edasi. Siis aga saab tee justkui otsa, keerates paremale taluhoovi. Jah, ida poole kulgeb mingi rohtu kasvanud tee ja GPS näitab, et see ongi õige suund... Taluõuel mingi kutt parasjagu toimetab, hõikame küsimaks ja meile näidatakse ka just sinnapoole minekut. Einoh, kui oleks autoga tulnud, oleks pidanud siin otsa tagasi keerama... Meie aga, jalamehed, võtsime tennised üle õla ja lasime siis läbi kõrge rohu edasi. Metsavahel läks tee poriseks ja lõpuks tuli ka oja millest üsna hõlpsalt üle sai. Eemalt oli kuulda soundchecki ja oli aru saada, et oleme õigel teel, kuigi kole imelik tee oli

Tammeka fännidMetsatukast läbi jõudes olimegi kohal. Meid võttis vastu suur ja avar telkimisala ja selle taga olid juba taluhooned, laadatelgid ning suur uhke lava. Jõudmisajaks oli vist paar tundi enne ürituse algust. Samas aga juba liikus ka pisut rahvast. Käisime kaugel eemal piletikassas oma netipileteid käepaelaks ümber vahetamas ja naasime olukorda uurima.
Olukord oli hea. Vihm oli üle jäänud ja meie olime üsna kuivad. Tuju oli hea, uurisime ilma ja suhtlesime kohalikega. Lõpuks leidsime magusate mandlite telgi. Müüjatega, Triin ja tüüp kelle nime ei mäleta, saime ruttu sinapeale ja nii jätsime oma reisivarustuse neile leti alla.
Esimestena tulid lavale Lõõtsavägilased. Tegid lõbusaid lugusid mille saatel oli tore just sauna nautima minna Saun oli kogu rahvale tasuta, aga minu arust meie olimegi terve festivali ajal ainsad kes seal ka käisid Peale leili oli mõnus kosutada end tiigis mida me ka korduvalt tegime.
Pantokraatori ajal olime juba lavaesistel toolidel. Ahjaa, vahepeal panime üles ka telgi. Lava ees naljatasime Contraga ja tegime õhtusöögi. Üldse saime Contraga kokku iga bändi ajal. Lõpuks lubas ta meile laval ka luuletuse lugeda, aga juhtus nii, et tal polnudki lõpus lavale asja...

SMS TuhkwizzaSiis juhtus aga selline asi, et Pööriöö jättis meid maha. Kainuse-joobe tase olid igati tasakaalus, ehk peale polnud niipea midagi vaja. Küll aga, arvestades eeloleva õhtu pikkust, siis nagu tundus, et midagi võiks juurde võtta. Käisime terve ala läbi ja peale hansa polnud midagi. Teiste juttudest kuuldu, kui hirmsa asjaga tegu on, ei tahtnud seda nagu võimaluseks pidada. Ühe telgi juures aga oli ka valge hansa. Tegin diili, et saan pitsi hansat tasuta, ja kui maitseb või väga rõve pole, võtan pudeli. Maitsesime Kaidoga koos, no polnud hullu midagi, isegi hea oli. Siis aga jäin vaagima, ja Kaido, tundes mind, läks juba järgmise telgi juurde ära. Mõtlesin et si**a kah, teeme ära. Kui Kaidole järele jõudsin, oli ta üsna üllatunud, positiivselt muidugi
Igatahes, kui lavale tuli Setu esimene punkbänd SMS Tuhkwizza, algas alles korralik pidutsemine. No punk on selline asi mis meid Kaidoga külmaks ei jäta Sai karata ja kaasagi uriseda. Üks lugu oli kurjavaimu diip, seda tahaks uuesti kuulata. Üldse, tervet bändi võiks veel mõnel kontserdil kohata (Y)
Vennaskond oli samamoodi täiel rinnal nautimist täis. Heli oli puhas ja väga nauditav, lausa lust! Lood jooksid meloodia saatel üksteise järel kandes sõnu meie suudest ja pannes meid omalaadsesse transsi. Ülim! Smilersi sõnadega: „see on see mis paneb elama.” Vennaskond tegi pika ja väga nauditava etteaste, ma olen siiani väga rahul. Nad ka ise nautisid mis teevad, ei paistnud neil kuhugi kiire olevat ja sünergia muusikute vahel oli tajutav.
Kui Vennaskond põhietteaste lõpetas, ronisin lavale ja hakkasin skandeerima Vennaskonda. Loomulikult tegi rahvas seda ka ilma minuta, aga no mis sa teed kui vanamees tahtis ka lavale ronida Kui bändimehed lavale tagasi tulid, ronisin loomulikult rahva sekka tagasi, endal mõnus tunne sees

VennaskondKui ma Kosmikute vastu läksin kerge küsimärgiga, et kas pidu saab ikka sama heana jätkuda, siis tegelikkuses läks asi veel paremaks Ka nemad tegid pika etteaste ja nautisid oma esinemist veel tõsisemalt kui eelmised kokku. Igast tavapikkusega loost sai kui eepos milles sound sind lihtsalt viis oma meeltes sammu kõrgemale. Muusikud vaatasid suisa rahva nägudelt mis on parasjagu just see mida peaks mängima, et kogu mass saaks tõelise naudingu. Õues lokkav pimedus ja lavavalgustus andsid kogu esinemisele omalaadse maagia. Me olime lõpuks nii väsinud, et paar viimast lugu juba istusime toolidel Kui bänd lõpetas, istusime ja õhkasime veel pikalt, kuna oli toimunud siiski midagi väga head ja suurt.
Platsile oli jäänud käputäis inimesi kui liikuma hakkasime. Kui Kaido oleks hea meelega magama keeranud, siis mina olin sauna meelt. Minu meel jäi peale Nii me siis olime veel üsna pikalt ka saunas ja sauna ees toolidel. Vahepeal tuldi temperatuuri seisu uurima, et Kosmikud tulevad vist kohe sauna, aga ei nad tulnud ühti. Oleks päris põnev olnud.
Eluga rahulVäike vahepala mis Kosmikute ajal juhtus. Viskasin õlakoti lavale ja ajasin mingi neiukese siidri ümber. Noh, vaadati natuke kurja pilguga küll, aga kohe sai vabandatud, uuritud mis jook oli ja käisin tõin talle uue. Oldi kohe meeldivalt üllatunud ja peale Kosmikuid, kui tualetis sai käidud, põrkusin temaga kokku ja tänati suure naeratusega veelkord, et olevat ikka kole uskumatu lugu No mis seal uskumatut, ma ütleks, et teisiti poleks ju nagu normaalne olnud.
Piisavalt puhanute, pestute, rõõmsate ja juba ka kesisema joobeastmega läksime ära telki. Öö tõotas tulla mõnusalt soe aga piisavalt jahe Siin-seal oli kuulda kuidas mõned seltskonnad tahtsid lärmakamaks muutuda, aga arvatavasti turvamehed käisid ja vaigistasid tülitajad kiirelt maha. See oli igati hea, sest ainult vaikuses on võimalik end korralikult välja puhata.
Öö oli nii nagu ta oli. Minul magamiskoti all midagi polnud, seega tuli vahepeal külge keerata, et edasi magada. Vastu hommikut, kui kergelt heledamaks läks, tundus, nagu päike paistaks. Kaido telgil on sees kollane kate ja see kurat helendas nii, et mul oli raske magada. Vedasin end kuidagi ikka hommikusse välja. Mingi kaheks ajal ajasin kargud alla – väljas polnud pooltki nii valge kui selles kollases telgis! Ilm oli pilvine ja udune.

KosmikudLäksin sauna külje peale toolidele värsket õhku hingama ja jälgisin esimesi varajasi ärkajaid. Käisin VIP tualetis ja tegin end korda, et vältida hilisemaid võimalikke järjekordi. Lõpuks ajas ka Kaido kargud alla. Temal oli kõik veel ees kui mina juba mõnuga toolilt inimesi jälgisin.
Tervis oli igati korras, pohmellist mingeid jälgi polnud. Järelikult oli too hansa üsna OK jook. Võtsime kohvid, lihavõileivad ja pannkoogid, ehk siis hommikusöök sai tugev ja maitsev.
Edasi polnud muud kui telk ning asjad kokku ja kodu poole. Jäi nii, et liigume Obinitsa poole ja Kaja tuleb meile vastu. Ehk siis pidime valima selle tee mis kiiremini asfaldile viis.
Jalutame reipalt mööda metsateed kuniks tee kaheks lähks. GPS'ist ei saanud halligi aru, mingi jama käis. Lõpuks autojuhilt saime suuna kuspool Obinitsa on. Liigume ja liigume, aga GPS paneb ikka oma joru. Lõpuks sain aru, et Eesti kaart oli telefonis miskipärast tagurpidi, ma arvasin et ta ei suuda meid ära positsioneerida Et aga asi siiski kuidagi kahtlane tundus, hääletasime esimesi autosid ja need viisid meid Meremäele. Arvasime, et siit hääletame juba Võru poole, andes oma plaanist teada ka juba järgi sõitvale Kajale. Meremäel aga meid keegi peale võtta ei taha. No lõpuks tuli pisike autoke kes seisma jäi – see oli SMS Tuhkwizza laulja keda me õhtul esinemisjärgselt hea kontserti eest tänamas käisime! Olgugi, et tal ruumi suurt polnud, toppis ta meid peale ja tõi Meremäe vaatetornini. Tal oli siin teistega esinemine.
Meie suureks üllatuseks olid siin esinemas ka need kellega me Meremäele saime Igatahes suur osa rahvast oli just Obinitsast siia tulnud ja kõiki võeti omadena. Meie jalutusseiklusest said kõik teada ja üks hetk tuli meie juurde ühe auto omanik kes meist Meremäel mööda põrutas ja pakkus ise küüti pisut edasi Vana-Vastseliinani! Ma olin ülimalt meeldivalt üllatunud. Inimesed siiski ongi ilusad ja head!
Kuna Kaja enam kaugel ei olnud, siis Vana-Vastseliinas me enam ei hääletanud. Küll oli selge, et Kaido Võrus bussile ei jõua vaid peab kaks tundi ootama. Ega see talle eriti meeltmööda polnud, aga no mis sa teed. Pakkusin talle võimalust meiega Tõrva tulla ja sealt bussile minna, aga sellist kadalippu ta ette võtta ei viitsinud Igatahes Võru bussipoeatuses jätsime seks korraks hüvasti ja sellega võis ka meie seekordse pidutsemise lõppenuks lugeda.

Kahju ta küll on, et ei saanud ka teist päeva seal olla, aga vaatame, järgmine aasta on uued tuuled ja mine tea kuhu need viivad, äkki toovad samasse kohta tagasigi, sõltub ju ka bändidest Igatahes suur tänu Obinitsa festivalile suure elamuse eest!

Salvesta
Kasutaja küpsiste seaded
Loodame, et saate meie veebilehte segamatult kasutada. Kui te keelate kõik küpsised, võib tekkida lehe kasutatavuses tõrkeid.
Luba kõik
Keela kõik
Loe lisa
Google Analytics
Google Analytics
Kinnita
Keeldu
Joomla
Remember me
Kinnita
Keeldu