Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!

"Miks on nii, et inimene tunnetab surma ainult siis kui ta on kellegi tapnud?" mõtlesin ma pisarsilmil kui olin lasnud maha lamava mehe kellele ma vaatasin ise silma sisse. Ja enne teda olin maha lasnud veel mõned inimesed kes olid miskipärast ühiskonnale kahjulikud. Huvitav et küsimus tekkis alles siis kui lasin inimest kelle silmis nägin hirmu, mitte siis kui lasin neid kes olid minust kaugemal eemal. Misiganes, asi toimus Rüütli tänaval ja raeplatsil Tartus, unes õnneks...

Hommikul ärgates aga mõtlesin et kas selline küsimus piinaks mind ja ka teisi päris elus. Vaadates filme siis esimest inimest oma elus maha lasta on väga raske, aga teist-kolmandat-neljandat? Samas oli unenäos see vajalik. Mäletan siiani et vaatasin mehele silma ja isegi rääkisin temaga. Ja polnud kerge päästikule vajutada; vajadus siiski sundis ja seejärel tuli kahetsushoog. Kahjuks edasi ei mäleta kui midagi edasi üldse tuli...