Telegram'i veebilehel on artikkel 'Ära loe seda artiklit, kui sul kiire on.' Sellest tuli välja mõnus ja asjalik lõik:
„Kiirus ja kiirustamine tekib ainult meie peas. Mõistus loob tunde, kuidas meil on kogu aega kiire, sest nii palju on vaja ära teha. Ära peta ennast – isegi aega ei eksisteeri, mis kiirusest siin veel rääkida?"
Kas on selles lõigus midagi valesti? Rahune, mõtle veelkord. Ega väga ei ole ju? Kiirus ja kiirustamine on see mis me oleme ise pähe võtnud.
Tuleb tunnistada, et kiirustamine on mõttetus ja kuhugi ei vii. Varem Kaja kasutas näiteks lapse lasteaeda viimisel lapse toimetuste kiirendamise põhjuseks, et kiire on. Enam ei kasuta, ja ei olegi mõtet. Meil ei tohiks lapse jaoks kunagi KIIRE olla (vähemalt pole seda vaja välja näidata), on ju võimalik öelda, et muidu jääme tööle hiljaks ja võime pahandada saada, või hoopis, et ei jõua lasteaeda hommikusöögile 
Ehk siis tegelikult pole meil kunagi niiväga KIIRE, vaid me lihtsalt hilineme teiste asjatoimetuste tõttu.
Vaatame teise nurga alt: elu läheb kiirelt, lapsed kasvavad kiiresti, aasta saab ruttu läbi... Noh, ausalt öeldes läheb kõik oma tavalise hooga, lihtsalt me peame oma aega paremini optimeerima, vähem laisklema ja vähem asju edasi lükkama, vähendama pugemist saamatuse või viitsimise taha. Kerge see pole! Ja kui teile tundub, et teil on ikkagi KIIRE, siis vähendage oma kohustusi ja andke endale rohkem aega olla iseenda ja oma lähedastega. Minu isa armastas öelda: „Tee ruttu, aga ära kiirusta.” Ja nii ongi, ärge kiirustage, enamus eksimisi ja vigu tehaksegi just kiirustades