Tagamajas on mitu kassi. Üks neist on mustavalge kirju ja tema nimi on Nurra. Nurra on19 aastane kass kes nüüdseks on meie seast lahkunud juba pea kaks kuud. Lihtsalt ühel hetkel võttis kätte, lahkus maja juurest ja enam tagasi ei tulnudki.
Nurra perenaine võttis ta enda juurde juba väga pisikesest alates. Viimane elukoht polnud talle mitte esimeseks, vahepeale jäid veel mõned elupaigad kuhu alati harjuti üsna kiiresti. Mõni aeg hiljem võeti perre teinegi kass kes oli Nurra üks võsukestest. Nad said kenasti läbi.
Viimased eluaastad oli Nurra kurt. Võisid tema juurde selja tagant kohale kõndida – ta ei kuulnud. Võisid kutsuda – ta ei tulnud. Kui sind aga nähti, siis inimesi ta ei peljanud ja ära jooksma ei hakanud. Isegi Miia võis teda täiesti oma suva järgi väntsutada 
Kurdiks olemist kasutas aegajalt ära koer Muhtar. Kõndis kassile ligi, siis kargas talle vaatevälja ja nautis kuidas Nurra kibekiirelt plehku pani Muhtar on noor koer ja armastab mängida.
Nüüdseks siis, on kass arvatavasti manalateel ja kõlgutab oma musta saba kuskil pilvepiiril. Mälestused temast on aga mälupiltide ja fotode näol 
