Tallinn-Tartu maantee. Ninaga Tallinna poole paremat kätt teest paarikümne meetri kaugusel otse Imavere-Kiigevere teeotsal on suur majalahmakas, ots osaliselt sisse varisenud. Elu seal ei paistnud, suursugusus aga paistis juba kaugele. Nagu arvata võite, pidin külastama 
20...30 meetrit pikk hoone on massiivne ja suur, laiustki on omajagu. Pikk rehialamutaoline hoone koosneb kui kolmest osast: lõunapoolne lagunenud ots on maakividest ja on olnud praeguse vaatepildi järgi laudaks, põhjapoolnegi ots on maakividest aga sisaldab üht avarat ruumi muldpõrandaga ja ilma pööninguta, ning keskmine osa mis on jämedatest palkidest on eluruumid.
- Lõunapoolne ots on hoonel sisse varisenud, nii osa seina kui suurem osa katusest. Sees on näha erinevad latrid ja puuridki. Laut. Selle osa lähem külastamine ei tundunud just eriti mõistlik oma ohtlikkuse osas...
- Põhjapoolne ots oli palju kindlam, vähemalt tundus. Kui pilte vaadata, siis ega ta nüüd nii kindel ikka ka polnud – talad on laest alla sadanud ja need mis veel paistsid püsivat, olid otstest üsna mädanenud. Kuniks sarikad veel kiviseina peale toetuvad, seniks on siin veel katus peal. Muidu ruumis suurt midagi sees ei ole: mõned euro-alused ja kartulivakad. Pakun, et siin on olnud kunagi erinevad põllutööriistad ja muu sarnane mis varju vajab.
- Keskosa, ehk siis eluruumid olid üsna korras veel. Siin oli isegi mööblit ja voodigi. Siin-seal vedelesid raamatud ja kirjad-kaardid. Küttekolded on enamuses lagunenud. Eluruumidest sai nii otstes olevatesse ruumidesse, maja esi poolele, kui ka tagapoolele. Tagapoolsemad ruumid on saanud parajalt veekahjustusi, ehk siis aja küsimus kui kogu maja jäädavalt kaob. Muidu toad on siin üsna madalate lagedega. Ühe toa lagi oli polsterdatud paberitega ja praeguseks ripnesid paberinärud laest alla ning tekitasid kummalise vaatepildi. Tubadel on olnud üsna väikeseruudulised madalad aknad ja ega uksepiidadki just tavakõrgusega ei olnud. Samas põrandad olid korralikud laudpõrandad.
Kui maja ees, ma pean seda külge mis siis maantee poole on, seista, siis tekib tore vaatepilt. Kahel pool eluruumide osa on suured talliuksed millest saab siis maakivist osadesse. Otse ees on eenduva katusega eluruumide palksein millel kolm pisikest akent. Paremale poole jääb ka uks eluruumidesse sisenemiseks. Enamasti olen näinud, et katus pole sellisel juhul eenduv, vaid täiskatus, et tekiks nagu varjualune, siin aga varjualust ei ole.
Tubadest leitud kirjade põhjal leiab: "Paide rajoon, Sädeme kolhoos, Imavere sidejaoskond, Kiima. Perek O. Siiber. - 30.12.1968 a." Kiima on muuseas siin kõrval oleva bussipeatuse nimi. O. Siiber viitaks Geni järgi Otto Siiber nimelisele inimesele. Lisaks leiab kirjadelt veel nimesid: Maire Siiber (ühe lingina leiab, et lõpetas Imavere kooli 1966 neljade-viitega kui on sama inimene) ja Elga Siiber. Viimase kohta leiab taas Genist, et üsna tõenäoliselt just SELLE inimesega on tegu ja kes Otto naiseks on.
Maa-ameti järgi on asukoha nimeks: Järva maakond, Imavere vald, Kiigevere küla, Vana-Kõrtsi. Ühe ajalehe väljalõike järgi tundub, et hoone kuulub Matsalu Grupp OÜ'le, aga see on 2014 juuli info, seega võib vabalt muutunud olla. Aga aitab seosete otsimisest ja arvamistest
PS. Otsides netist midagi Vana-Kõrsti kohta, leidsin ühe põneva artikli Kadja kõrtsist. Retro Perenaine kirjutab eluolust külakõrtsidest, et kuidas nad teelistele ulualust, süüa ja juua pakkusid ning kuidas selline kõrtsindus riigiseaduste muutmisega välja suri. Tegin sellest artiklist ka koopia SIIA. Mulle tundub, et ka see hoone on olnud kunagi samalaadne külakõrts
PS. Usin lugeja kirjutas ja andis märku, et kõnealune kõrts kannab ka nime Kiima kõrts.
