Tõrvaskäik viis ka Vanaema juurde, loomulikult 
Rääkisin talle Lõve postiagentuuri teemasid ja kõike seda mis eelmises teemas kirja sai. Nii kaugetest aegadest ei osanud ta aga midagi kosta. Siis jõudsin nimeni August Jakobson ja vanaema läks särama kui päike
Selgus, et kui vanaema oma perega Lõve koorejaama 1960 tööle läks, töötasid koorejaamas August Jakobson ja tema naine Minna koos oma kahe lapsega (Eevi ja Rein). Kuna Jakobsonid läksid pensionile, siirdusid nad elama Tõrva linna. Tihti käis aga Eevi oma mehega Lõvel külas ja siis olla neil olnud teemaks ka postiasutuse pidamine.
Nimelt oli Lõve koorejaam (vähemalt) peale sõda postipunktiks lisaks koorejaamatööstusele. August töötas naisega siis nii koorejaamas kui ka toimetas postiga. Minna oli ka postiljoniks kuni postiasutus Lõvel suleti ja Porile koondati.
Meiereist vasakule jäävas esimeses toas ladustati posti ja siin oli võimalik soetada marke. Postiljonid panid oma ringi lehed siin kokku ja käisid taludele jaotamas. Sama hoone läänepoolsest otsast, mida meie nimetame otsaukseks, käisid kohalikud ise posti järel. Sealt uksest esimene ruum oli täis postkaste. Hiljem viidi postkastid maja esiseina külge ja asendati metallpostkastidega mis püsisid oma kohal käesoleva sajandi alguseni. Et need aga eriti tihedad ei olnud, siis juhtus pahatihti, et post sai kastis märjaks ja vee tõttu roostetasid kastid üsna läbi. Kuhu nad aga reaalselt jäid ja kes nad maha võtsid, seda enam ei tea. 2004 fotol on nad veel olemas, 2006 enam mitte.
Postkastil olid riividega uksed, nii mõnigi lukustas oma uksekese pisikese lukuga, mõni tõmbas lihtsalt traadiga kokku, et tuul ust lahti ei lükkaks. Kui parempoolne postkast oli täiskasvanule käepärases kõrguses, siis vasakpoolne oli üsna madalal. Hinnanguliselt oli ühes postkastis kümne pere post, viie uksed ühel küljel, teise viie teisel küljel.
Aga. Küll on veel teadmata kus asus eelmises teemas mainitud 1940’ndal loodud kirjatalu. Ma ei imesta, kui ikka siinsamas majas ja samade inimeste toimetada. Aga mine tea. Igatahes mis saakski olla veel parem koht kui mõisa südames asuv koorejaam kuhu ümberkaudsed inimesed igal varahommikul oma piimanõudega kokku said ja infot jagasid. Samal ajal võis olla kirjatalu ka mujal, vahepeal tuli ju teine ilmasõda ning peale sõda olid nagunii asjad kõik hoopis pahupidi.
Üritasin leida midagi ka August Jakobsoni kohta. Geni’st ma teda üles ei leidnudki, aga mul pole sinna tasulist juurdepääsu, et täpsemat otsingut korraldada. Leidsin aga kalmistute lehelt ta üles ja on näha, et ta on sinna maetud koos oma naise ja tütre Eeviga (Eevi Milk):
- August Jakobson. Sünd: 23.10.1908. Surm: 03.03.1989. Matused: 07.03.1989.
- Minna Jakobson. Sünd: 28.12.1914. Surm: 18.09.1984. Matused: 22.09.1984.
Vanaema kaudu sain veel infokillukesi (mille õigsuses ma ei kahtle, aga kunagi väga kindel olla ei saa) mis igaks juhuks tuleviku mõttes ära mainin:
- Eevi oli kaks korda abielus ja kummastki abielust lapsi ei sündinud;
- pojal Rein, kes olla kurva lõpu saanud, oli kaks last (vist Ain ja Ave);
- kui postiasutus Porile viidi, käis Lõve poole posti viimase keegi Jaan, kes olla olnud ’väheke naljakas’ mees, ta vedas teinekord rattaga posti laiali ka öösiti, nii et tema käiku otsauksest postkastide klõpsatuste saatel kuulda oli olnud;
- hiljem oli postiljoniks Toomingas Tiina, keda on ka mul au olnud näha ja tervitada;
- lisaks, mingi aeg töötas Pori sides Siilak (Arnek) Milvi (1942-2009).
Loe lisa: Lõve postiagentuur - Lõve postkontor