Tänu Vahur Kuhlbergi usinale tööle mõisate vanade fotode kogumisel on minu kätte jõudnud üks haruldane pilt nimega 'Lõve mõisa järv' mida ma omaniku loal võin siin ka presenteerida. Kuigi esimese hooga tundub see pilt olema järvest puude ja nende taha peituva hoonega, kannab see jäädvustus endas siiski oluliselt rohkem infot, hakkame seda lahkama.
Tegu on siis Lõve mõisa järvega ja pilt on väidetavalt tehtud 1924. aastal, ehk sisuliselt sada aastat tagasi. Samas aga mulle tundub, et pilt on tehtud varem, kindlasti enne 1919. aastat kui Lõve mõisa peahoone lahingutes kannatada sai (selgitan oma teooriat allpool).
Fotograaf on olnud sisuliselt vana mõisa sepikoja ees ja teinud pildi üle järve näoga mõisa peahoone poole. See paremal mäenõlval olev suurem maja on mõisa valitsejamaja. Tänapäeval on sellest alles kaks kolmandikku, pildilt vaadatuna vasakpoolne pool. Kunagised elanikud lammutasid osa hoonest ära, kuna ta olla liiga kehvas seisus olnud.
Väiksem hoone, mis jääb valitsejamaja ja järve vahele, on praegu oluliselt väiksemates gabariitides ja ehitatud saunaks. Siin pildil aga ma ei julgeks teda saunaks nimetada, pigem midagi suvemajakese sarnast. Igatahes pildil olevat hoonet enam sellisel kujul ei ole, on vaid hiljem ehitatud pisut väiksemate mõõtmetega saunamaja.
Huvitavad on lattaiad ümber valitsejamaja. Aia kõrguse järgi võiks oletada, et seal liikus ringi koduloomi ja kõige paremal on näha ka mingeid põõsaid mis kõrguvad üle aia (vaarikad?).
Nüüd tuleme selle juurde miks ma arvan, et pilt on varem pildistatud. Nimelt paistab pildi keskel puude vahelt mõisa peahoone. Peahoone aga lammutati 1920 aastal, seega ei saa see pilt mitte 1924 aastast olla. Kui nüüd üritada võrrelda puude vahelt paistva mõisahoone kaari mõisa vanaaegse pildiga (mois.ee lehel, lokaalne) ja lammutuseelse pildiga (lokaalne), siis ma ei suuda paika panna millist osa hoonest puude vahelt näeb. Mitte kuidagi nagu ei passi. Ise kahtlustan, et vana pildiga võrreldes on rõdu hilisemalt ümber ehitatud... Mine tea, äkki saame veel kunagi selgust.
Põhiline puude mass pildil on tammed. Need on siiani seal olemas ja ikka sama suured ning võimsad. Mida enam ei ole, on lasilad ehk põikpuud hobuste kinnitamiseks pildil paremal. Sellised sidumispuud olid minu lapsepõlves aidahoonest ümberehitatud koorejaama ees, kahel pool ringikujulist teed. Järve ääres ma neid ei mäleta, aga ega meil omapäi sinna ka minna ei lubatud.
Heledamad puud järve servas vasakul on pajud. Ka need või nende järeltulijad on osaliselt alles. Lapsepõlves olid need suured, jämedad ja põnevad. Nende otsa sai ronida ja nende jämedate okste peal ronides sai järve kohal kõlkudagi. Nüüdseks neid suuri ja jämedaid enam ei ole, jäid vanaks ja murdusid ära.
See tee mis teiselpool järve risti üle pildi liigub, on kenasti alles ja läheb praegu paremal oleva taluni ja sealt üles ringiga ümber tallihoone tagasi peateele. See tee on ka praegu sillutatud munakividega ja talu poole liikudes valitsejamaja juurest algav kivimüür vasakut kätt saadab meid kuni taluni ja sealt üles kuni talli taha välja.
Pildil on näha ka üks jalgrada mis viib hobuste sidumispuu juurest tammede alt valitsejamaja juurde. Valitsejamajja on sissepääs täpselt teisel pool. Peatee aga jookseb siin pildil vasakult tõusust üles ja viis otse peahooneni, olles kaetud munakividega. Praegusel hetkel mõisa peahoone tõusval nõlval on munakivid kaetud liivaga mis vaikselt välja tagasi koorub. Tee oli veeristatud kivimüüridega mis tänaseks on hävinud, aga maa sees on fragmente. Osa müüridest hävitati üsna hiljuti kui teeparandusega tegeleti...
Järve äär ja veepiir paistavad kenasti hooldatud. Päris nii puhast vaatepilti minu silmad näinud ei ole. Jah, kui heinateo ajal järve kallas niideti, siis sai kaldani minna, aga praegusel pildil vasakul on alati kasvanud hundinuiad ja muud veetaimed, nii et kalagi sealt hea püüda ei olnud.
Tegin ka 22.08.2020 ligilähedaselt samast kohast sama vaate ja panen selle siia alla võrdluseks.
