Joomla! Volunteers Portal

Jul 20
M T W T F S S
29 30 1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31 1 2

 

Suure-Kambjas, kunagise mõisaaegse seltsimaja müüride kõrval on üks hooldatud ja kunstlilledega kaunistatud ajaloomälestis: II maailmasõjas hukkunute ühishaud (registri number 4243). Noh, selle kohta ma midagi lisada ei oska, ausammas mis ausammas, kuigi puhtalt nõukogude armee hukkunutele – kivil ilutseb viisnurk, tekstid on eesti ja vene keeles ning sõnastus on puhtalt sotsialistlik: „Igavene au kangelastele, kes on langenud lahinguis meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest 1941-1945.

Internetist leiab Kesknädala vanast veebist ühe põneva artiklilõigu Heiki Kortspärn sulest kõnealuse ausamba teemadel. Tema nimelt isiklikust huvist hooldas Kambja valla ausambaid. Toon selle lõigu artiklist ka siia välja:

Politseiga patrioodi vastu
Kõigepealt loobun politsei tegutsemisele hinnangu andmisest ausamba äraviimise ajal 2. septembril. Seda on niigi palju tehtud.
Küll aga pööran erilist tähelepanu politsei tegutsemisele pärast langenud nõukogude sõjameeste ausammaste rüvetamist. Miks? Küllap sellepärast, et politsei käitumine puudutas mind isiklikult.
1994. aastast alates olen oma vabast tahtest kandnud hoolt, et kõik Kambja valla ausambad oleksid enam-vähem hooldatud. Kaasa arvatud langenud nõukogude sõjameeste ausammas Suure-Kambjas. Ma ei teinud surnutel vahet. Lihtsalt valus oli vaadata, kuidas pärast suurt iseseisvuseufooriat kaugemal asuvad ausambad (isegi Vabadussõjas langenute oma!) rohu sisse kasvama ja võsastuma hakkasid.
Kõik oli korras kuni Lihula-sündmusteni, mille tagajärjel hakati ausambaid rüvetama. 6.septembri hommikul teatas valla majandusnõunik, et Suure-Kambja ausammas on värviga üle valatud ja palus, et leiaksin võimaluse samba puhastamiseks valla kulul. Kambja valla ajaloo talletajana võtsin kõigepealt kodunt videokaamera ja salvestasin rüvetatud ausamba lindile. Seejärel saatsin töömehe sammast puhastama.
Mõni päev hiljem helistas kohalik konstaabel ja teatas, et Kriminaalpolitsei ametnikud tahavad minuga vestelda. Vallamajas konstaabli kabinetis kuulati mind üle (ei-tea-mille?) tunnistajana. Mitu korda päriti, millal ma teada sain, et ausammas on rüvetatud ning miks ma rüvetatud ausamba lindile võtsin. Küsiti, kas vastab tõele, et olen Kambja vallavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees. Vastasin jaatavalt. Tundus, nagu oleksid uurijad hetkeks kohmetunud ... Üks tõdes, et see on ju tähtis amet. Jäi mulje, et patrioodile on kohalik rahvas usaldanud liiga kõrge ametiposti!
Seejärel võttis lugu alatuma pöörde. Kõigepealt paluti loovutada videolint Suure-Kambjas filmituga ning tehti ettepanek tulla Tartusse tunnistusi andma! Tundsin ennast alandatuna ja ütlesin seda ka Kripo-meestele. Nood olid viisakad ja vabandasid. Mul polnud midagi vestluse ja tunnistuste andmise vastu Kambjas. Aga "tunnistajana" (no kes see loll on!) Tartusse minna ...
Kui poole tunni pärast Tartu Politseisse jõudsin, anti videolint tagasi ning teatati ametlikult, et valetunnistuse eest võin mitmeks aastaks vangi minna! Allkiri võeti ka. Ja kõik Kambjas räägitu protokolliti. Karm värk patrioodile. Alandus ja ülekohus peale selle.
Uurijatele pole mul ühtegi paha sõna öelda. Nad tegid oma tööd ja olid lausa püüdlikult viisakad.
Aga miks ikkagi nii juhtus? Kogu elu olen püüdnud seista õiguse ja õigluse eest. Nii sõnade kui tegudega. Paljud head inimesed Kambjas ja terves vabariigis on mind toetanud ja vaid üksikud pahad halba soovinud. Kõige valusama löögi andis mulle meie oma (?!) konstaabel, kes arvas Kripo-meeste ees, et see Kortspärn on kuidagi kahtlane ja võis Suure-Kambja ausamba värviga üle valada küll ...
Selles loos on midagi tuttavlikku. Täpselt samamoodi käitusid eestlased 1940. aastatel, kui eestimeelseid kaaskodanikke NKVDle üles andsid, kes seetõttu varsti Siberisse või mahalaskmisele viidi.
Teatasin Kambja vallavanemale ja vallavolikogu esimehele, et ei pea võimalikuks konstaabliga koostööd teha ja palusin leida võimaluse tema asendamiseks teise, südametunnistusega konstaabliga. Tänaseks on, tõsi küll tänu suurele juhusele, uus konstaabel ametis.

Huvitav, kas mul õnnestuks saada ka nimetatud videolõiku rüvetatud ausambast ja seda siin presenteerida? Peab uurima

Suure-Kambja ausammas Suure-Kambja ausammas Suure-Kambja ausammas