Joomla! Volunteers Portal

Nov 20
M T W T F S S
26 27 28 29 30 31 1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 1 2 3 4 5 6

Täna presenteerin ja kommenteerin Lõve mõisa südamest teist pilti millele olen loa saanud Vahur Kuhlbergilt. Esimene pilt oli 'Lõve mõisa järv' mida sai analüüsitud, nüüd on siis järg teise pildi käes

Kui esimest pilti polnud ma varem kuskil kohanud, siis käesolev pilt on läbi jooksnud ka mõisateemalisest raamatust (kahjuks ei suutnud leida millisest) ja nimetati seda kui 'Lõve mõisa peahoone lammutamine 1920. aastatel.' Pildil on sõjapurustusi saanud härrastemaja hoone karp välja veetud materjalidega ja toimetavate inimestega.

Lõve mõisa härrastemaja lammutamine /foto: Vahur Kuhlberg/

Alustame inimestest. Kõik pildil olijad poseerivad, keegi ei ole hetkel tegevuses. Et saada teravamat pilti, siis oligi targem mitte liigutada – säri oli tol ajal oluliselt pikem kui tänapäeva fototehnikal. Ees lauahunniku otsas seisab vist kõige tähtsam sell. Temal on seljas munder ja justkui mingi embleemiga mütski on peas. Vasakul on hoburakendi vastu nõjatunud kaks meesterahvast, võibolla voorimehed, võibolla ka mitte. Keskel ja paremal pool eemal on veel kolm härrasmeest, kes näevad töömeeste moodi välja, aga kindel selles olla ei saa. Ehk, meil on pildil kuus inimest kelle tegelikust staatusest ja olemusest me mitte midagi ei tea, võime vaid arvata. Üks elusolend, hobune, on kindel, et on tööloom

Mõisa esine õu on täidetud erineva ehitusmaterjaliga: lauad, palgid, keskel vist tellisehunnik, paremal ja vasakul arvatavasti katusekivide riidad. Ju kõik see materjal läks mõne teise ehituse peale edasi. Teada ju on, et näiteks mõisa seintes olnud maakivid müüdi Tõrva linna pangahoone ehituseks.

Veel püsti olevate seinte pealt loeb välja pilastrid ja aknakastid. Viimased on teisel korrusel kaarjate frontoonidega. Lisaks tundub, et ära lammutatud rõdu polegi olnud päris hoone keskel vaid pisut vasakul. Kui vaadata akende sümmeetriat, siis võiks ju eeldada, et ka rõdu oleks olnud sümmeetriliselt keskel, aga siit pildilt ta päris nii ei tundu. Küll on kohakuti peauks ja uks rõdule. Vundamendi piiril on näha ka keldriaknaid. Praeguste varemete järgi võib arvata, et keldrid olid terve hoone ulatuses ja sissepääs keldritesse tagantpoolt, sest hoone oli/on kerge künka serval. Muuseas, pisut hoone vasakut nurka on veel praegugi alles

Huvitav on aga see, et kui hoone vabadussõja lahingutes kannatada sai, siis sellelt pildilt ei paista asi üldse nii trööstitu, et miks valiti lammutamise tee? Ma oleks saanud aru kui hoone oleks laiali pommitatud või korralikult põlenud, aga siin tegeletakse justkui lihtsa demonteerimisega Aga kes seda teab, võimalik, et sel hetkel oli hoone materjalina väärtuslikum

Asukoha poolest märgin ära, et hoonest paremale jääb tall, vasakule poole aidahoone ja pildistajast selja taha pikk ja sirge läbi oru kulgev munakivitee mis viib maanteeni välja.