Joomla! Volunteers Portal

raudmaa@gmail.com / +372 511 9488 / Kontakt

Järgnev kokkuvõte on läbisegi minu ja Kaja erinevatest lausekestest kokku miksitud. Kaja kirjutas iga päev kokkuvõtte ja ma lihtsalt pisut täiendasin seda, sai siis nüüd nii kuidas ta sai.

Hotelli ja apartementide vaheline õu22.04  jõudsime õhtul lõpuks kohale. Lend oli  pikk ja maandumine jube. Saime toa ja täitsime veidi kõhukesi ja siis tuttu. Tuba va raisk oli niiiii külm (18 kraadi). Kaja ei saanud suurest külmast suisa magada, ehk siis ühest tekikesest jäi väheks.

23.04 Otsustasime mitte koonerdada ja käisime hotellis hommikut söömas ja pärast läksime linnaga tutvuma. Kolasime päris pika maa maha. Leidsime pargi kus kanad ja jänesed inimeste vahel patseerisid ja omi asju ajasid. Pargis oli ka tiigilahmakas kust erinevaid veelinde ja kilpkonni leida võis.
Et kohalik kraanivesi juua ei kõlvanud siis otsisime toidupoe. Lahkusime sealt suure hulga vedelikega ja naasime hotelli. Jüri käis ujumas. Jah, Kaja nägi miskit puu otsas kõlkuvat kassi ja läksin siis basseiniruumi ukse vahelt kiikama. Tuul tõmbas aga külmalt üle kaela ja mõne aja pärast andis see korralikult tunda – paremale vaatamine oli raskendatud.
Tänaseks söögiks sai praeliha. Oi see oli selline vastik liha, ei hakanud sellele hammas peale ja nuga ka mitte
Kella kolmeks pidime minema teise hotelli kus Horizont Traveli esindajaga kokku saama pidime. Ostsime talt Gibraltari reisi ja kuulasime soovitusi kohapealse eluolu kohta. Ja siis jälle kolama...  Mingi aeg jõudsime tagasi, sõime rõdul õhtust ja ootasime päikese loojumumist. Õhtu lõpetasime soojas basseinis. Mõnus.

Mereranda uurimas24.04  Taas sõime hommikust hotellis ja hommikune plaan oli minna vanalinna kaema. Bussile ei saanud kuna sinna mitte ühtegi bussi ei sõida, võtsime takso. Seal oli lahe kirik, mäe otsas. Jalutasime vanalinnas natuke ringi ja liikusime mäest alla Columbuse lossi vaatama. Väga ilus. Kahjuks see kohake aga oli lolli koha peal ja et uuesti takso leida oleksime pidanud mäkke tagasi ronima. Õnneliku juhusena keeras mäenõlvakese tagant takso, justkui tellimise peale. Peale taksojuhi oli üks inime veel ja juba arvasime et takso on hõivatud, aga ei, meid võeti peale ja sõitsime kuni Tivolini mille juures on ka köisraudtee. Käisime seal kõrgel ära. Kaja arvas: „Kõige hullem ju polnudki.“ Ei olnud jah midagi hullu, üles sõites oli vähe kõhe aga alla tulek polnud enam üldse mingi küsimus.
Kõhud olid tühjad, otsisime tükk aega mõnd normaalset toidukohta. Lõpuks leidsime, ootasime kuna teenendaja tuli ja siis kosteti et köök on suletud. Tüng! Otsisime edasi. Leidsime pisikese väljaku ja võtsime platsi pitsakoha ees. Platsil mängis miski tüüp kitarri, peale lõpetamist tegi kõikide laudade vahel rahakorje ringkäigu. Meie sealoleku ajal käis laudade vahel ka neli musta kes siis pakkusid kas cd-plaate või prille vms. Mitte keegi ei ostnud mitte midagi, minu arust täiesti mõttetu käik neil.
Teel hotelli käisime poes, leidsin väga hea kohaliku tumeda õlle. Jalutasime läbi eelpool mainitud pargikese ja maandusime hotellis. Olime korralikult väsinud aga ikkagi käisime veel poes ja peale seda basseinis ujumas.

Kaja Kolumbuse lossi müüridel25.04 Kõndisime Torremolinos'esse! Vahepeal olime justkui eksinud kuigi olime õige koha vahetus läheduses. Siiski, jalgsi sinna minna ei soovita, bussiga on parem ja mugavam. Meie väikeses peata olekus oli süüdi pisut pinnapealne kaart.
Torremolinosesse läksime krokodillide pärast, seal on sellekohane park. Päris põnev oli, peale selle et neid on seal mitusada tegi tüüp ka vähe lähema tutvustusringi. Vana ronis ise krokodillide juurde puuri, sikutas neid seal ja toksis pulgaga ise pidevalt rääkides respektist. Pärast toodi üks pooleteiseaastane kroku keda siis kõik näperdada said ja temaga koos pilti ka teha.
Peale krokusid läksime alla kesklinna. Et siin aga suurt midagi kaeda polnud siis sõitsime bussiga tagasi Benalmadenasse.
Oleme üsnagi ära põlenud ja homme peaksime päikest võtma... :P

26.04 Hommikusöök taas hotellis ja siis randa, et ka veidi päikest võtta. Seal kaua ei olnud, kõrvetas liiga. Tagasi tulles ujusime pisut soojas basseinis, puhkasime veidi ja siis läksime Ronda reisi otsima, saime, hommikul 8.15 on start. Edasi otsisime koha kus süüa, söök oli korralik. Plaan  oli mina delfiine vaatama ja nii suundusimegi Selva Marinasse.  Nägime loomi ja linde ja kolme  etteastet: merilõvid, eksootilised linnud ja delfiinid.
Hiljem molutasime ja päiksetasime rõdu vahendusel, ujumas käisime ja saigi kõik.

Eksootiliste lindude show27.04  Äratus 7.30 et sõita Rondasse. Väljasõit kell 8.15. Sõit oli pikk ja kohati jube, sest buss sõitis suhteliselt kitsal mägiteel, kus oli jube vaade alla, kõrge ja kohe tee äärest....  Ja seda kokku 50 km. Linnake ise oli täitsa ok, eriti sild kahe kalju vahel. Ja milline vaade! Tagasi tulles tehti 40 minutiline peatus Marbellas, jahisadamas. Uhke, palju jahte, kalleid poode ja mõningad megakallid autokesed. Jürile ei pakkunud see koht mitte midagi, mõttetu. Lõpuks tagasi ja väsinud, aga et uni väga vara ei murraks, siis läksime randa jalutama. Korjasime mõned ilusamad teokarbid ja siis tagasi.

28.04 Äratus 6.30, söök ja bussile, et sõita Gibraltarile. Nooh, kõik ilus kena, jõuame lõpuks  kohale ja mina järgmisse bussi, et minna koobastesse ja ahve vaatama, Jüri omaette, et funikulööriga mäkke sõita. Selgus aga, et peaaegu tervel Gibraltaril pole voolu. Ma nägin vähemalt ahvid ära. Ja külm oli seal ka. Jüri: „Kurjam, elektrit pole ja funikulöör loomulikult siis ei sõida! Ma olen siin teist korda ja ikka just seda mida tahan ei saa. Masendav. Peale selle ootasin kuna rahvas lõbusõidult naaseb ja seda sain külmetada 45 min. Tore. Igatahes nad saabusid ja otsisime koha kus süüa. Teenendus on siin null...“
Neetud paikTagasi sõites oli pääris pikalt ummik, et vahemaa, mis muidu sõidetakse 15 minutiga, läbisime me tund kopikatega. Õudnee. Tehti ka tunnine peatus Marbellas, sealt sain omale väga kauni sõrmuse, Jüri arvas, et sealt saamegi omale vapi, mida kaua otsinud. Muidu aga oli siin sama „huvitav“ kui eilegi.  Päeva jooksul sõbrunesime ühe perekonnaga, tunduvad toredad, oleme samas hotellikompleksis ja isegi ujuma sattusime ühel ajal.

29.04 Hommikusöök taas hotellis. Kuna ilm oli pilves, siis otsustasime hommikul Malagas ära käia. Nüüd ma ropendan... Jüri: „Jaajah, see õnnetu värk et minna jala raudteejaama kuigi pakkusin välja et läheme taksoga. Läksime siis jala, vaatasinkaarti ja mõtlesin et läheme paralleeltänavatpidi. No kergelt öeldes oli see viga kuna see tänav viis meid teispoolt mäe jalamit üles ja keeras raudteejaamast järjest eemale. Päris kurb seis. Ronisime siis mäest alla et minna taksole...“
Kui tagasi alla jõudsime kurat teab kust, võtsime takso mis meid rongile viis. Malagas polnud mitte muhvigi... Muidugi, egas eriti ei käinud ka kusagil nii palju. Rongile ja tagasi, et kingitusi osta. Seda trianglit mis algas... Sõitsime taksoga alla kaugeimasse punkti kust viitsisime hotelli poole jalutada. Kõik võimalikud kohad käisime läbi. Tegime vahepeatuse hotellis ja naasime mereäärsetesse müügikihtadesse. Ostsin ühe veini ja saime lõppeks Innale just selle mis otsisime. Tagasi tulime merevett varvastega nautides. Õhtuks nagu ikka - toss väljas. Pakkisime asjad ja keerasime magama.
Pisut rannaidülliJüri enne põhku keeramist: „Nüüd siis on asjad koos, voodieelne dušš on võetud, teler käib vaikselt taustaks, Kaja magab, väljast kostuvad harvad hääled, kell on 10.15 ja ma olen suhteliselt rahul. Täna on meil toas soe - 23 kraadi 18 asemel, iga kraadikese tõus on end tublisti tunda andnud, nagu kraadi langusedki. Kahju et taevas pilves täna oli, oleks ikka päikest võtta tahtnud, kodumaal olen selleks liiga laisk või leian alati midagi muud targemat teha. Samas ei saa nuriseda, olen ikka omajagu nädalaga tumedam kui kodus suve lõpuks! OK, aitab tänaseks, vein (Bodegas Pe?ascal [Vino de Mesa Tinto]) saab ka otsa ja uni kipub peale. Ciao!“

30.04 Kerge hommikusöök, asjad kaasa, tšekk-aut ja mäest alla bussipeatusesse. Ja edasi läks kui jooksval lindil: bussiga Malaga lennujaama, piletid ja pagas, veel mõned viimased sisseostud ja aidaa. Pildirida SIIN.

Muud mõtted:
- Kõnniteedega on siin miski jama, keset kõnniteid jooksevad puud ja märgid, pidevalt pead põiklema paremale ja vasakule. Keset kõnniteed on lisaks tonnide kaupa koerasitta, täielik nõmedus.
- Kui Eestis on auto perekondlik uhkus ja vara, mõnele tillipikendus, mõnele ajupikendus, siis siin on see puhas tarbeese ja seda tõendavad lugematud mõlgid, kriimud jms. Jeepe leiab siin vähe, suuri keskklassi autosid samamoodi, suurimad on Picassod ja üldse on põhimargid prantslased...
- Ma ei saa aru kas siin käed mustaks ei saagi? Kui kodus käid pool päeva ringi siis peale kätepesu tuleb ikka suht kõntsane vesi, siin aga mitte midagi. Hmm. Kahtlustan juba et siinne seep pole piisavalt tõhus.
- Tore, hotellis on telekast vaadata ainult BBC World News ja TV5monde Europe. Miski hägune pilt on ka kanalil Malaga 2016. Ja nii siis saab vaadata pidevalt Inglise propagandakanalit kus uudised on iga tund samad ja propagandat neis koormate viisi.
- Malagasse lennuks oli meil saja erineva mugavusega lennumobiil. Siin olid displeid laes ja mikrofoni augud käsipuudes. Lennuk oli ilus ja pehme, miski Hispaania firma oma. Sinna lennul anti tasuta sooja sööki. Tagasi aga lendasime miski enam-vähem samasuure kökatsiga. Ei olnud siin ühtki mugavust, samas aga kohale tõi küll
- Naised ja mehed, ma mõtlen siis kohalikke, ei olegi nii tõmmud kui ma arvasin. Võibolla on ka neile talv valgendavalt mõjunud. Naistega on siin miski jama, kõigil on üüratud ahtrid taga, ei tea kas see on neil pidevast mäkke ronimisest või mis, igatahes ei ole just kena kaeda.
- Mitmed hommikusöögid sõime hotelli restoranis, lunastasime selle eest 5 EUR nägu. Iga kord pidime otsima miski vennikese kes raha vastu võtaks. Lollid, oleksime võinud ka ilma igasugu probleemita kõhud tasuta täis süüa, mitte keegi kedagi ei kontrollinud...

Salvesta
Kasutaja küpsiste seaded
Loodame, et saate meie veebilehte segamatult kasutada. Kui te keelate kõik küpsised, võib tekkida lehe kasutatavuses tõrkeid.
Luba kõik
Keela kõik
Loe lisa
Google Analytics
Google Analytics
Kinnita
Keeldu
Joomla
Remember me
Kinnita
Keeldu