Joomla! Volunteers Portal

Artikli sisukord

Palju ilusaid paiku ja kenasid väikelinnu. Kohati pisut minevikuhõngulised sotsialismist sündinud ja arenenud linnad. ..

EESTIMAA veel...
Haanja, Suur Munamägi.
Võru Maakond.
 
 
 
 

Käisime veel enne riigist lahkumist Külajärves ujumas. Külajärvest natuke edasi mäe otsas oli Paani kirik.
 
 
 
 

Tee peal käisime läbi ka Rogosi mõisast (LINK)Ruusamäel. Praegu kasutusel koolina.
 
 
 
 


LÄTIMAA, Vidzeme piirkond. Aluksne rajoon.
Niisiis, Eestimaa sai läbi ja vastu tuligi L ätimaa. Tollionud võtsid passid, jõllasid natuke, tegid silmad punnis klaasi taga nägusid, kontrollisid veel lisaks auto dokustaate ja lasid meil ära sõita. Õige jah, küsiti veel et mis põhjusega sõidame :P Peale tolli võttis meid vastu lai ja üsna autovaene magistraal. Esimese peatuse tegime ühe kõrge mäe otsas (Sauleskalns 267m) - ilus oli, päike, kauge vaade. Märksõnadeks mõned ringutused, metsapeatus ja kiLLuka pildiseeria.

 
 
 
 

Teel Ape'sse tegime peatuse Vaidava jõel oleva tammi ääres. Uurisin-puurisin, aga ega ma täpselt aru ei saanudki kas see hoone tammi juures on siiani elektrijaamaks (Grubes udenskritums) või ei ole. Igatahes oli seal ilus - hooldatud muru, kena jõekallas tammist allpool ja muidugi võltsluiged keset paisu

 
 
 
 
 
 
 


APE. Vidzeme piirkond. Aluksne rajoon.
Esimese hurraaga lendasime infopunkti. Tükk aega keerutasime mööda ühesuunalisi tänavaid, aga üles leidsime! Saime mõned kaardid, infot kus telkida ja mida vaadata. Muuseas, Ape on sihuke koht kus saab poes osta ka EEK'de eest Otsisime siis kohe üles koha kus telkida. Selleks oli Vaidava jõekäär Ape koolimaja taga. Kena kohake toolikeste ja lõkkekohtadega. Jõepõhi oli liivane ja vesi jões selge ja läbipaistev, isegi ujuda (õigemini supelda) oli võimalik. Sellesama jõekääru juures olid liivapaljandid (Raganu klintis) (2-3) ja pisikese jalutustee kaugusel ka baltikumi jämedaim paju (5-6). Puukene oli trossidega kokku tõmmatud, aga muidu omamoodi huvitav vaatepilt.
Sel õhtul saime esimese vihmavalangu osaliseks, vaatasime kuidas pilved päikese käes vaatemängu pakkusid ja jälgisime kuidas udu üle luha liikus. Peale vihmakest ja paju jalutasime ka natuke linna peal: laululava (7), lehmad linnatänavatel (8), vahvad vanaaegsed telliskivimajad või puitnikerdistega puumajad ja munakiviteed.

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


Hommik algas siis telgikuivatuse ja kõhu täitmisega. Pisike hommikupesu jões ja teele. Muuseas, Lätimaa teid iseloomustavad pikad sirged ja suht lipp-lipi peal parandused...

 
 
 
 


ALUKSNE (koduleht). Vidzeme piirkond. Omanimelise rajooni keskus.
Asulanimena märgitakse Aluksnet esmakordselt 1284 aastal. Linnaõigused sai 1920 aastal. Linn asub 14,2 ruutkilomeetrisel maa-alal Aluksne järve kaldal.
Linna sisse sõites tegime pisikese ekslemisringi linna peal aga jõudsime ikka sinna kuhu vaja - infopunti. See kahjuks meid suurt ei aidanud, isegi Lätimaa atlast polnud neil müüa. Õnneks leidsime selle ühest raamatupoest ja meie edasine reis oli märksa roosilisem ja elamusterikkam - me saame kaardilt vaadata kuhu minna! Linna üks uhke vaatamisväärsus on veneaegne seinakollaaz (2), kahju ainult et seal ühtki sotsialismiaegset üleskutset juures polnud :P
Suurim vaatamisväärsus aga on loss Jauna pils (3-4). Ehitatud parun Alexander von Vietinghoff (Fitinghofu) poolt aastatel 1859-1863. Seest pole algupärandist midagi erilist alles jäänud (sots ajal oli sõjaväelaste kasutuses), aga see-eest väljast on asi väga ilus. Lossi vastas on Aluksne järv üle mille on vaade poolsaarel asuvale templimäele Templa kalns (1807 a.).
Väga uhke nägi välja SEB panga hoone (5). Selle taga kõrgus luterikirik aastatest 1781-1788. Kirikutorni kõrgus on 55.5 m ja kirikus on hoiul kõige esimene läti piibel.
Pilku püüdsid ka endine tööstusõu (10), tuletõrjehoone (11) ja "kurva näoga" maja (12)

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Aluksnest edasi võtsime suuna Gulbene peale. Kaardi järgi tundus huvitavaks kohakeseks metsatagune asula Jaunanna (Vidzeme piirkond, Aluksne rajoon), kus me aga ei leidnud mitte midagi huvitavad ja isegi mitte atlase lubatud infopunkti... Hiljem leidsin netist, et siin peaks olema üks väga uhke jahiloss ja vanad vesiveski hooned.

 
 

Teele jäi ka asula nimega Litene (Vidzeme piirkond, Gulbene rajoon). Käisime vaatamas Litene mõisat (15) kus mingid noored meid pidevalt maja nurga tagant luurasid. Edasi sõitsime asulast läbi kus nägime omamoodi uhket aiaga piiratud maja mille vaate rikkus ära tohutu hulk väga vanu inimesi - ju seal siis vanadekodu vms oli, jube vaade igatahes. Asulas oli ka paar korterelamut mida iseloomustasid koledad roostes korstnatorud (17) - paistab et peale sots aega enam keskkütmist polnud ja igaüks tegi endale oma pliidi - väga nukker vaade.

 
 
 
 


GULBENE (koduleht). Vidzeme piirkond. Omanimelise rajooni keskus.
Gulbene on raudteede ristumise linnake tunnuslausega: kitsarööpmelise raudtee kodu. Osa raudteest pole enam kasutusel, aga suur ja võimas raudteehoonestik aastatest 1926 on seal siiski säilinud ja seda väga heas korras.
Gulbenet märgitakse esmakordselt aastal 1224. 20 saj alguses oli linna südameks Vecgulbene mõis. Hiljem "liikus" linna süda tänu raudtee ehitamisele raudteepeatusele lähemale. Praeguseks on linna keskus raudteepeatuse ja mõisa vahel Gulbene on samanimelise rajooni keskus.
Gulbene ja Aluksne vahel on kitsasrööpmeline raudtee mida mööda ka praegusel ajal kulgeb regulaarne rongiliiklus. Kunagi võiks võtta ette 2,5 tundi kestva rongisõidu ühest linnakesest teise, saaks ühe kogemuse võrra rikkamaks Pilet maksab 64 santiimi, ehk ligi 16 EEK inimene. Täpsemalt asja kohta saab lugeda siit: LINK.
Gulbenes on eelpoolnimetatud Vecgulbene suur mõisahoonestik (ehitatud 19 saj keskel). Hoonestik oli jagatud valgeks ja punaseks paleeks ning kauba-viljaait. Hooneid on mitu korda rekonstrueeritud. Punase palee küljes on veel säilinud mõned kujudki.
Vecgulbene vastas asub luterikirik (8) mis on ehitatud kunagise linnuse peale ja on tänu sellele enamusest küljest ümbritsetud laia kraaviga. Kirik kaotas torni 1944 aasta lahingutes ja on siiani ilma tornita.
Wikipedia .

 
 
 
 
 
 
 
 

Gulbenest tagasiteel Balvi poole tekitas mus huvi mahajäetud raudtee ääres olev raudteejaam.

 
 
 


Et õhtu oli üllatavalt kiiresti kätte jõudnud, hakkasime otsima ööbimiskohta. Gulbene Balvi tee läheduses oli kaarti järgi paar järvekest ja me otsustasime nende lähedusse öömaja otsida. Kahe järvekese (Pogas ja Stamerienas ezers) vahele jäi Vecstameriena asula. Asulas oli üliuhke vene õigeusu kirik (1,2) mis mõne aasta eest oli täielikult rekonstrueeritud. Kahjuks sisse kiigata ei saanud, aga väljast jättis vapustava mulje!
Tagasi tulles koha otsimise juurde... ...selgus et iga teekene järve äärde oli privaat-ala. Sõitsime siis veel natuke põhja poole Ludza järve äärde. Kahjuks oli sealgi kõik kas privaat või tasuline. Uurisime siis üht tasulist kohta ja käisime ujumaski (3-6). Aga et ujumiskohas kasvasid veetaimed kuni veepinnani, siis ujumiseks see koht eriti mõnus polnud ja otsustasime edasi Balvi suunas sõita.

 
 
 
 
 
 

Ludza järve äärest tagasi Vecstameriena asula suunas sõites oli kahel pool teed päris huvitavaid vanaaegseid maju. Täpsemalt siis Stameriena ridaküla.

 
 
 

Tagasi Vecstameriena asulasse jõudes nägin silti mõisahoone poole juhatavat. Läksime ja vaatasimegi asja üle. Et hoonest tuli välja just grupp noori, siis otsustasime järgi uurida kas ka meidki sisse lastakse. Uksel oli miski tüüp, mina just lugesin, et sisse saamine 60 santiimi ja kui pildistada ka tahad siis veel üks latt selle eest. Hakkasin siis tüübiga suhtlema et kas siis tõesti on nii palju mida pildistada et tervet latti vaja ja nii. Aga et oli lõbus tüüp ja et hästi jutu peale saime, siis lõppeks lasi ta meid kolme sisse ilma rahata ja lubas pildistada kah Tegu on siis Stameriena mõisahoonega mis ehitati 1843 ja kuulus parun von Wulff'le.

 
 
 
 

Meie suured pesitsusotsingud kolme järve ääres olid tulutud, seega liikusime edasi Balvi suunas otsimaks mõnd kena kohakest. Enne sai aga tee Balvi poole otsa...

 
 


BALVI (koduleht). Latgale piirkond. Omanimelise rajooni keskus.
Asulana mainitakse seda kohta juba 1124 aastal, linnaõigusi omab aastast 1928. Linn asub Bolupe jõest paisutatud järvekeste (Balvu, Perkonu) kallastel.
Linnas oli käimas peatänava rekonstrueerimine, seega oli palju ümbersõite ja ekslemist. Et õhtu oli hiline, siis üritasime järvekeste külje alla pesa ehitada, aga kuskil polnud sellist kohta kus auto oleks lähedusse jäänud. Ekslemistest tänavate vahel oli ka rohkem kui kõrini, seega otsustasime kiirelt linna ise leitavad vaatamisväärsused üle vaadata ja matkateedpidi edasi põrutada.
Mis me siis nägime: veidrat rohelist laululava (1), miskit sõjamonumenti (2), veetorni kukega, puravikku, kultuurimaja (4), noortest piiratud purskkaevu (5) mis öösel pidi värvilise valgusega olema, kahetornilist kirikut (6)... ...ja tõmbasimegi jeehat Baltinava poole, et teel leida ööbimiskohta.
Lisalink .

 
 
 
 
 
 
 
 

Oma 30 km sõitu enne kui keerasime teelt kõrvale vaatamaks miskit looduslikku vaatamisväärsust (Stiglovas grava). Kohale jõudes saime aru, et tegu on liivapaljandite ja koopaga. Jõenireke (õigemini ojake) praktiliselt seisis, aga huvitav oli seal siiski Ööbimiseks valisime võsa ääres oleva heinamaa, tegime lõket ja sõime viinereid (Y)
Hommik tuli paljulubav, kuigi vihmapilvine, polnud me öösel vihma saanud ja startisime sealt üsna ruttu.

 
 

BALTINAVA. Latgale piirkond. Balvi rajoon.
Baltinava oli miski veider külake kahe kirikuga ja ühe veidra vanamutist hulluga kelle aeda sisustasid prügihunnikud ja traataiakesed (13,14). Minu ootused selle kolka kohta olid suuremad kui kolgas pakkus, mistõttu kujunes see asula ainult läbisõiduartikliks... Kirik mis ka piltidele jäi on rooma katoliku kirik (11-12). Esimene kirik selle koha peale ehitati 1695. Praegune kirik on kolmas, selle ehitamist alustati 1909 ja lõpetati peale esimest maailmasõda. Teine kirik linnas paistis olevat vene õigeusu kirik.

 
 
 
 

Baltinavast edasi viis tee vene riigipiiri pidi Karsava poole. Enne Krasavat keerasin aga ühe jõe äärde kus sai hommiku-, peapesu- ja habemeajamisprotseduure läbi viia

 
 
 


KARSAVA. Latgale piirkond. Ludza rajoon.
Praegune linnake on alguse saanud 18 sajandil. 1860 kui ehitati Peterburi-Varssavi raudtee, sai Karsavast üks sõlmpunkte. Linnaõigused sai 1928 aastal.
Linn meis erilist vaimustust esile ei kutsunud, põhimõtteliselt sõitsime ainult läbi. Silma jäid kirik mille risti valgustasid viis vene päevavalguslampi, miski kinomaja moodi hoone (1), kaltsuturg (2)...

 
 
 
 

LUDZA (koduleht). Latgale piirkond. Omanimelise rajoon keskus.
Ludza on vanim läti linn. Esimest korda mainitud 1173 a, linnanimetuse sai 1777 a. Juba eemalt linna sisse sõites oli näha mäe otsas kõrguvat kahetornist kirikut. Ludza linna arhitektuur on vanaaegne, huvitav. Ludza on ümbritsetud viie järvega. Linna keskel on mägi Liivi ordulinnusega (1399 a), selle lähedusse jäävad ortodoksi, katoliku, vanausuliste ja luteri kirikud.
Esimene mida me vaatama läksime oli linnusega pmst sama mäe otsas olev rooma katoliku kirik (6-8). Ronisime ka ordulinnuse varemete vahele kust oli kena vaade järvele. Edasi tahtsime vaatama minna katoliku kiriku taga olevat miskit pühakoda (12). Ronisime mäe otsa ja hakkasime meile juhatatud suunas minema, aga sealt poolt ei olnud võimalik mäe otsast alla saada. Leppisime sellega et vaatasime seda eemalt. Väljas oli kole palav ja hein mäe otsas kole kõrge, seega hakkasime kesklinna poole tagasi jalutama.
Kesklinnas oli siniste kuplitega vene kirik (9,15) - nagu ikka, ilus ja uhke. Peale kirikut jalutasime ka muuseumi hoovil ringi, päris muuseumi minna meist keegi ei soovinud.

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


REZEKNE (koduleht). Latgale piirkond. Omanimelise rajooni keskus.
Meie reisi esimene tõsisem suurlinn asub seitsme mäe jalamil. Esimest korda on teda mainitud 1285 a, linnaõigused 1773 a. Rezekne on suur raudtee ristumiste linn - algselt Peterburi-Varssavi raudtee äärne linn, praeguseks lisaks Riia-Moskva (läti ja venemaa) vahelise kaubaliikluse sõlm. Sõitsime linna sisse pikka-laia-sirget Atbrivosana tänavat mööda kuni linna tähtsaima monumendini (Latgales Mara) (3). Et ma eriti suurlinnu ei armasta, siis me siin eriti ringi ei kolanudki. Eelnimetatud monumendi lähedusse jäid: Kurva Neitsi rooma-katoliku kirik (1936 a), teatrimaja (4), Püha Neitsi Sünni ortodoksi kirik (1846 a) (5), Püha Kolmainu evangeelse-luterliku kirik (1938 a) (6), laululava (7) ja ööklubi (8) (kirikunimed on kõik omal käel tõlgitud). Linnas peaks olema ka kuskil linnusemägi, aga et me ei leidnud infopunkti, siis sellepärast ei teadnud me ka mida otsida

 
 
 
 
 
 
 
 

Jällegi oli päev õhtusse jõudmas ja aeg oli ööbimiskohta otsima hakata. Edasine suund oli Dagda, seega jäi meile tee äärde Raznas ezers ehk Razna järv (Rezekne rajoonis), 58 ruutkilomeetriga läti suurim järv. Keerasime kuskilt suva kohast metsa vahele et suunduda järve poole, aga siis tuli välja et metsaalune on majakesi täis tipitud ja järve äär seal oli kõrkjaid täis. Sõitsime edasi kuni ühe kämpingukohani. Kõik ilus ja niidetud, aiad ja lõkkekohad, uurisime miskit infotahvlit - kõik lätikeelne, aru midagi ei saa. Siis sõitsid ligi miskid kohalikud, aitasid mul siis vene keelde tõlkida - iga liigutus oli tunnitasuga! Soovitasivad siis kohalikud edasi sõita, kuni tuleb samasugune parkla, et seal on ka kõik ilus ja hea, lisaks liivarand ja kõik see tasuta. Sõitsimegi ja leidsimegi, aga asi polnud tasuta, maksis 1,5 latti meie kõigi + auto pealt (imeodav)! Ja nii me sinna jäime, päike paistis järve poolt, tuuleke, liivarand, toolid-lauad varjualusega - parimat kohta sellise raha eest naljalt ei leia!
Et meil oli aega ja ka viitsimist, siis kaart näitas et paar kilti metsavahele minnes peaks olema miski Karatavu mägi. Lõppkokkuvõttes me vist päris mäeni ei jõudnudki, aga see-eest oli mõnus matk õllega ja liivakarjääri piltidega

 
 
 
 
 
 
 
 

Hommik Razna ääres tõi päikesepaistes luigemammi koos portsu poegadega randa. Kohalikud ujujad söötsid neid, hiljem proovis ka Sirle väikevend Jüri (Jüri2) neid toita, sai hakkama küll

 
 
 
 

Järve äärest saime jällegi suhteliselt kiirelt tulema (telk oli kuiv). Tee peale jäi asula nimega Ezernieki (Kraslava rajoon) ja seal omakorda jäi fotomasinasse paar pilti.

 
 
 
 


DAGDA. Latgale piirkond. Kraslava rajoon.
Asub Dagda järve ääres. Linn on alguse saanud 17 sajandil. Linnas on katoliku kirik (1742 a) ja ortodoksi kirik (5). Kui nüüd mõelda, siis ega sest linnakesest eriti midagi meelde ei jäänudki. Olid mõned huvitavamad vanaaegsed majad linna südames, aga midagi erilist siiski mitte. Kihvt oli ühe maja otsas üleskutse "slava trudu" (4). Sooja ilma tõttu käisime siin ka ujumas (10).
Linnast välja minema hakates avastasime pargiks tehtud mäekünka koos vaateplatvormiga (12). Vaateplatvormi parklas oli punane ziguli (11) külg üles tõstetult ja mille all vanamees midagi nikerdas. Mingil põhjusel aga hakkas auto tal liikuma ja murdsekundite mäng oli et papi end sealt alt välja jõudis veeretada, usun et ta lõi ikka mitu korda pärast risti ette et omaenda auto alla ei jäänud...

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Mõned pildid teel Kraslavasse.

 
 
 
 


KRASLAVA (koduleht). Latgale piirkond. Omanimelise rajooni keskus.
Hüüdlause: linn, kust algab Lätimaa. Linn asub Daugava jõe ääres. Esimest korda on ajalooürikutes mainitud 1558 a. Linnas on Aleksander Nevski nimeline õigeusu kirik (1789 a), rooma katoliku kirik (3-4) (1755-1767 a), kuskil ka vanausuliste kirik ja luterikirik.
Jalutasime natuke selles pisikeses linnas ringi, omamoodi huvitav. Hiljem sõitsime jõe lähedusse et autokapotil väike sööming teostada (7). Vaatasime kuidas all jõe ääres inimesed pesu pesid ja sealsamas ka kuivatasid (8), Tide pesupulbri pakk kõrval

 
 
 
 
 
 
 
 

BOROVKA (Kraslava rajoon) juures oli üks kirik (9) mille juures ka peatuse tegime. Atlaselt lugesime välja et siin on ka miski sotsi ajast jäänud vaatamisväärsus. Sõitsime aga sinna asja uurima. Üks hetk märgid ees et edasi minna ei tohi ja värav kinni. Väravavaht tuli selgitama et seal olevat kunagi sõjaväebaas olnud aga praegu on miski naftafirma käsutuses ja edasi lasta ei tohi. Nii me siis pikkade ninadega sealt ära läksimegi... Siis aga vaatasime et järgmiseks kohaks on planeeritud Daugavpils. Et see aga suur linn ja kell juba suht palju, otsustasime ööbimiskohta otsima hakata. Avastasime et Daugava jookseb Kraslavast kuni Daugavpilsini välja, et ei tohiks tekkida raskusi kuskil jõe ääres maandumisega. Aga, siiski tekkis raskusi. Kogu jõeäär on miski kaitseala ja kui pole eramaa siis on tasuline ikkagi. Ega meil muud üle jäänudki kui Daugavpilsi külastama minna.

 
 
 
 


DAUGAVPILS (koduleht). Latgale piirkond. Omanimelise rajooni keskus.
Sellel linnal on olnud läbi aegade palju erinevaid nimesid: Dinaburg (1275), Borisoglebsk (1656-1667), Dvinsk (1893-1920, Daugavpils (alates 1920). Et meil enne ööd palju aega polnud, siis jõudsime ringi uurida vähe. Vanalinna kirik, iseseisvuse maja (1), linna ja kunsti muuseum, Neitsi Maarja luterikirik, Martin Lutheri luterikirik, Boriss-Glebski õigeusu katedraal (1905), vangla (3) mida sai jälgida tänu raudteeviaduktile ülevalt, vanaaegsed majad südalinnas. Lõpuks otsustasime ka üle vaadata mis ilusa kujuga ehitus see kaardilt vaadates on. Ja see oli...

 
 
 
 
 
 
 
 

...Daugavpilsi kindlus (Dinaburgi kindlus) (9-12). Mul on hiiglama kahju et väljas pilve läks ja lisaks tibutama hakkas ja üldse kell nii palju oli - VÄGA huvitav paik. Unikaalne 19 sajandi ehitis, ainus omataoline idaeuroopas. Selle ehitused algasid 1810 aastal. Läbi aegade on seal üht-teist ka muudetud. Lisalink .

 
 
 
 

Peale kindlust hakkasime linnast välja sõitma, keerasime metsavaheteele, tegime lõkke üles ja küpsetasime vorstikesi õhtusöögiks. Seal võtsime vastu otsuse, et sõidame Ilukste poole ja ööbime vihma tõttu autos. Jõudes Ilukstesse, oli kottpime ja sadas, sõitsin miskit teed pidi linnast välja, leidsin miski heinamaa võsa ääres ja üritasime magada. Kõik mis siit edasi kuni hommikuni on sõnulseletamatu PIIN.
Hommikul kui hakkasime jalgu alla ajama, siis ikka veel sadas, väljas oli külm ja vastik tuul. Oma üllatuseks olime maandunud miski jõe serval - sai vähemalt end higileitsakust puhtaks pesta. Otsustasime uurida veidi Ilukstet ja siis edasi sõita kuni leiaks koha kus saaks kohvi juua.


ILUKSTE. Zemgale piirkond. Daugavpilsi rajoon.
Esimest korda mainitud 1562 a, linnaõigused 1892 a. Juudi asundus. Kui aus olla, siis olin mina suht magamata, tegin mõned pildid süüvimata millega tegu. Igatahes on selles linnas mitu kirikut, küll on nad saanud pommitatud ja muidu lagunenud, aga ikkagi on neid pisikese linna kohta kokku neli. Lisalink.
Silmad olid veel ähmased, ilm tatine ja hämar, kell kohviku jaoks varajane - otsustasime ära sõita.

 
 
 
 

Teel Subatesse kuskil Erglaine lähistel. Keerasime suurelt teelt kuhugi metsasallu kus pidi miskit vaatamisväärsust olema. Kahjuks me peale ühe majakese mille kõrval kena lillepostament (5) oli midagi muud ei leidnudki. Siis edasi jäi teele miski uhkem sillake mingi mälestusmärgi (6) juurde ja teisele poole teed kirik (7). Kiriku juurest läks tee kunagise mõisa juurde. Tee keeramise nurgal oli pisike huvitav arvatavasti mõisa juurde kuuluv majake (8). Mõisast aga oli järel ainult mäkke viiv keerd-tee ja mõned keldrivõlvid. Mägi oli kasutusel nö tantsi- ja lauluväljakuna. Muuseas, teod olid sealkandis megasuured

 
 
 
 

SUBATE. Zemgale piirkond. Daugavpilsi rajoon.
Pisike aga ilus linnake, rahulik, mäest üles ja mäest alla, suured võimsad puud, järvekesed, omamoodi stiilne linnake, kena keskus Linnakest on mainitud 1550 nimega Alt-Subbath ja algselt on ta olnud juudi asundus.
Linnakese süda oli suur plats kirikuõue (11), bussipeatuse (10), kaupluse ja kohvikuga. Seda viimast me isegi külastasime kuna kohvi isu oli Kohvik oli avatud, aga saiakesi veel saada polnud, kohvi tehti meile ka lahustuvast kohvipulbrist... Ehk siis ei midagi head...
Subate on Leedu piirist kilomeetri kaugusel ja meil tekkis isu üle vaadata ka Leedumaa. Uurisin siis kohalikelt kust saaks bensiini osta (leedu raha meil ju polnud). Tuli välja et lähim tankla on miski 20...30 kilomeetri kaugusel! Ma arvan et siinkohal küsimust ei teki miks me Leetu ei jõudnud...

 
 
 
 

GARSENE. Zemgale piirkond. Jekabpilsi rajoon.
Asula tõmbenumbriks on Garsene loss (15-19), ehitatud 1856-1860 pseudo-gooti stiilis, koos pargi alla jääva 7 km pikkuse matkaraja (13) ja kirikuga (14) koos kabeliga. Vinge värk, lossi kasutatakse praegu koolina, üks ruum on ka muuseumiks (17) millel erilist mõtet minu arust polnud. Aga loss on ilus, vaatamist väärt. Lossist üle tee oli vesiveski (20).

 
 
 
 
 
 
 
 


AKNISTE. Zemgale piirkond. Jekabpilsi rajoon.
Esimest korda mainitud 1298 a. Suht mõttetu kohake. Kaks kirikut ja mõned hooned. Käisime ainult poes ja võtsime ette kolgata tee Jekabpilsi poole. Miks kolgata? Vat sellepärast et sinna oli kruusatee, hästi lai küll, aga hästi halb ka lisaks :P
Linnast silma jäid haigla (1), kirikuväravad (2) koos kirikuga (4) ja miski graffitti (3).

 
 
 
 

JEKABPILS (koduleht). Zemgale piirkond. Omanimelise rajooni keskus.
Omanimelise rajooni keskus. Mitte eriti suur linnake Daugava kaldal laiub kahel pool jõge ja on ühendatud ainult ühe sillaga. Linna on esimest korda mainitud 1273 aastal läbi Krustpilsi lossi. Enne 1962 aastat oli jõe lõunakalda asula nimeks Jekabpils ja põhjakaldal asuva asula nimeks Krustpils.
Põhiliseks linna tõmbenumbriks peetakse Krustpilsi lossikompleksi (9) (1237 a.). Käisime seal ringi ka, sisse minekut pidasime liiga kalliks Jekabpilsi poole peal kulgeb jõe äärtpidi kõrgendatud tammis mille otsas on mõnus jalutamisrada (5). Kuigi me tervet seda pikka teed läbi ei käinud paistab kaarti järgi see jooksvat linna ühest otsast teiseni välja. Huvitav et sealses infopunktis polnud ühtki linnakaarti ega linna tutvustavat materjali mis oleks keeleliselt meile vastuvõetav olnud, seega me selles linnas palju ringi ei tiksunud.
Sammastega maja on miski agro-kolledz (6), klassitsismi õitseajast 1820. Uhke piimaauto taga on 1807 aastast pärit Jekabpilsi luterikirik (7). Veidrad sambad keset betoonplaadi ala on teise maailmasõja nõukogude sõjaväelastele pühendatud memoriaal (8). Tumedate müüride ja punase katusega on Krustpilsi luterikirik (12).

 
 
 
 
 
 
 
 


PLAVINAS (koduleht). Zemgale ja Vidzeme piirkondade piiril. Aizkraukles rajoon.
Edasi mööda Daugavpils - Riia maanteedpidi jõudsime Plavinas'sse. Omamoodi huvitav linn (linnastaatus 1927), kulgeb mööda jõekallast, vanad kivimajad kahel pool teed. Kui tahaks lihtsalt kuhugi maailma eest peitu minna, siis see tundub selleks õige koht olevat Linna külje all oli miski tohutu liivamägi (3), nagu meite tuhamäed, ainult et kollane. Ei tea milleks see sinna kuhjatud oli, aga seal ta seisis ja me Jüri2'ga käisime selle otsas ka ära

 
 
 
 

STUKMANI. Vidzeme piirkond. Aizkraukles rajoon.
Mingil brozüüril olid ilusad pildid Stukmani mõisast ja et see polnud Plavinas't eriti kaugel siis otsustasime järele vaadata. Tegelikult oli see kompleks tõesti ilus - mäe jalamil vaatega jõele mida küll piirasid põlispuud. Kahjuks ei leidnud selle kohta kuskilt täpsemat infot, ei koha peal ega ka netist
Vastupidiselt hommikule oli päev imeilus, päike paistis ja oli väga palav. Otsustasime võtta suuna Madona peale ja leida mõni mõnus koht õhtu veetmiseks ja ööbimiseks.

 
 
 
 

AIVIEKSTES karj. Atlaselt leidsime miski järvistu üsna Plavinas lähedal. Huvitav et neid järvekesi pole infopunktidest saadud materjalide peal! Igatahes oli neid seal päris palju, kõik ilusa puhta veega, loodus ümberringi. Valisime järvekese kus tee kadus otse vette. Telgike üles, supp keema ja päikest ning vett nautima!
Miski hetk sõitis sinnasamasse üks kohalik koos oma tuttava sakslasega, et kas nad tohivad oma autot meie juures parkida ja kala püüda, et ega nad kaua ole. No mis meil sai väikese seltskonna vastu olla. Peale õhtusööki läksin tolle kohaliku vanaga juttu puhuma et täpsemalt aru saada kus me oleme Saime lõpuks oma arvamusele kinnitust, et tegemist on olnud dolomiidikaevandusega ja keskmine järvekeste sügavus on 4 meetrit. Oli mis oli, aga koht meile sobis, ilus, korralik ja pealegi tasuta
Hommik oli soe ja ilus, otsustasime natuke enne minekut ujudagi. Mina ja Jüri2 saime ujutud, kui Sirle läks, siis ujusid kohale kuskilt kaks kaani. Muuseas, nad tulevad vee sulistamise peale! Kaani-jälkus rikkus igasuguse soovi veel seal vees ujuda, judinatega üle selja me sealt lahkusime...

 
 
 
 

JAUNKALNSNAVA. Vidzeme piirkond. Madona rajoon.
Miski tühine asulake, aga et seal pidi olema miski looduslik vaatamisväärsus, siis otsustasime uurida. Väikese seiklemise tulemusena jõudsime taimekasvatus ja aretus alani. Et aias olid koerad siis sellega me uudishimu rauges ja jätkasime teed.

 
 
 

Poolel teel oli teelt kõrvale sõites suurte puude vahel vana kirik (16-17), või õigemini see mis sellest veel alles oli. Paistis et müüride vahel on miskeid üritusi peetud - küünlaid siina ja seal, muru kiriku territooriumil ilusti pügatud... Maanteest täpselt teisel pool paistis mingi mõisa moodi asi (18-19) olevat...

 
 
 
 


SAULESKALNS. Vidzeme piirkond. Madona rajoon.
Ei oskagi midagi öelda. Kirik oli restaureerimisel (1), väheke maad ühele poole oli mõisakool (2), väheke maad teisele poole aga midagi voorimaja (3) laadset. Asulavahelist teedpidi minnes avastasime ühe sildiga Varingu oht kiriku (4). Patseerisime seal natuke ringi, tõdesime et tõesti variongu ohtlik. Kirikumüüridest edasi oli paar suurt võimast maakivimaja, mõned magalarajooni majad ja kõik.

 
 
 
 

Enne Madonat näitas silt teelt miski mõisa suunas. Ei atlasel ega ka spets mõisate kaardilt me seda ei leidnud - seda enam tekkis huvi Mõisahoone oli uhkeimast uhkeim, väga heas korras (5-7). Maja juures oli ka metsajärveke ja veel mõned alles restaureerimisel olevad hooned. Paistis et tegemist on miski majutust pakkuva kohaga, kunagi võiks seal isegi puhkusel olla...
Teel Madonasse oli üks baar (8) mille taga oli hobusekasvatus. Kogu see värk jäi mägede vahele orgu, kanamaist kenam vaatepilt

 
 
 
 

MADONA (koduleht). Vidzeme piirkond. Omanimelise rajooni keskus.
Linna jõudes oli veel ilus ilm, aga infopunkti minnes hakkas juba sadama. Ja nii me siis trotsides vihma üritasime linna uurida. Mõned fotojäädvustused siiski saime. Linn ise on ilus, poolenisti mäe kallakul, palju rohelust.
Infopunktis tahtsime fotokast pilte plaadile saada. Tibul silmad säravad, et jah saab, läpakas on kirjutajaga. Kobas laua all, tõmbas läpaka koti, tegi lahti ja... ...töökaaslane sellega puhkusele läinud. Alternatiiviks pakkus miskit bürootarvete kauplust. Lendasimegi siis sinna. Seal pööritavad silmi ja teevad nägusid, ei tea ja pole kuulnud ja õigemini ei saa teemale üldse pihta. Soovitasid miskit kohta "kuskil." Lõpuks lõin käega, et leiame mõne teise infopunkti... Siis aga linnas ringi liikudes avastasime fotopoe, seal kõik võimalused olemas ja saime oma probleemile kiire lahenduse
Infos räägiti meile läti ilusaimast lossist (vähemalt enne põlengut olevat olnud tal see tiitel). Hakkasime sinnapoole sõitma lootes et vihm äkki selleks ajaks üle läheb

 
 
 
 
 
 
 


BIKSERE. Vidzeme piirkond. Madona rajoon.
Teel Cesvaine'sse näitas kaart Biksere mõisat. Läksime et uurida. Poolenisti mäeküljel, avara vaatega (3), avara aiaga (4) (mida kasutatakse lauluväljakuna) ja avara õuega millel ringtee. Peahoone küljes oli võrreldes muu maja arhitektuuriga totaalselt erinev tornike (1). Iseenesest väga lõbus vaatepilt. Peahoone ümber jäi päris mitu maakivihoonet, nii suurt kui väikest. Kogu kompleks oli korras ja hooldatud. Mõisa vaate rikkus ära mäe alla jääv linn oma väga koleda magalarajooniga (3).

 
 
 
 

CESVAINE (koduleht). Vidzeme piirkond. Madona rajoon.
Niisiis, kuni 2003 aastani läti ilusaim loss. Miks kuni 2003 aastani? Loss põles 5. detsember 2005 a. Peahoone oli kasutuses koolimajana - alg- ja keskklassid. Klasside kütmiseks kasutati miskeid pisikesi ahjusid millest ühest leek välja sai. Tulekahju võttis kahjuks väga laiad mõõtmed hävitades ühe tiiva ja keskosa katuse, tiiva ja keskosa teise korruse, tiiva esimese korruse...
See mis alles jäi on turistidele avatud. Peauksest (8) sisse minnes suur kamin (9), parema tiiva nurgas torni all kunagised seina ja laenikerdustega külalisteruumid (10). Osalt on säilinud nö esiku võimas puutrepp teisele korrusele. Pääs oli ka torni tippu. Tornis oli ruum kus eksponeeriti põlenguaja pilte. Sellest ruumist sai edasi keskosa teisele korrusele. See osa on siiani korda tegemata, üles on kistud põrandalauad, seinad on tahmased. Lossi vasakpoolsesse tiiba lasti ainult koos giidiga - seal on praegu keskastme klasside kooliruumid (14). Kogu lossi all on keldriruumid (15) ja kunagist paruni toa põrandat ja lossi ruume kütvad ahjud. Et lossi vanuseks on natuke üle saja aasta, siis selles lossis on kasutusel uuema aja saavutused: põrandaküte (küll ainult paruni toas), vesi ja kanalisatsioon majas, lükanduksed (kahele poole seinte sisse).

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

GRASI (koduleht). Vidzeme piirkond. Madona rajoon.
Praegune Grasi mõisahoone (21) on kasutuses lastekoduna aastast 1994. Enne seda oli mõisahoone suht lagunenud. Peahoone on ehitatud 1784 aastal parun George-Alexander von Kalen'ile. Parun elas seal kuni aastani 1920 peale mida lahkus Saksamaale. Hiljem on see hoone olnud kasutuses kooli, kinomaja ja raamatukoguna kuni ta hooletusse jäeti.

 
 
 
 


KUSA. Vidzeme piirkond. Madona rajoon.
Teel Madonast Cesise poole otsustasime Kusa'st üles otsida kunagise mõisahoone. Ainus mis kunagi võis mõisakompleksi juurde kuuluda on praegune (vist) korterelamu (3,4). Muidu aga oli see asula totaalne sotsaegne tööstusküla - omamoodi kõhe ja külm.

 
 
 
 

VECPIEBALGA. Vidzeme piirkond. Cesise rajoon.
Tõsiselt halva ilma tõttu me siin külakeses eriti palju ringi ei liikunud. Suure ristmiku lähedusse jäi äsja taastatud luterikirik (5-8). Enne taastamist olid kirikust järel vaid müürid (kirikus oli üles ehitamise kohta pildialbum). Praeguseks on ta sisustatud kaasaegselt ja on tänu sellele meie selle reisi üks omanäolisemaid kirikuid.
Kiriku taga on miskid linnusevaremed (11), kõrge rohu ja vihma tõttu me seda lähemalt vaatama ei läinud. Asulas on mitu kohta kus saab süüa ja teekosti kaasa osta, iga kohake omamoodi stiiliga (9), omamoodi oli ka bussipeatus (10). Natuke maad Inesi poole oli veel üks pisike asula huvitavate punastest tellistest hooned (12) - omamoodi vaatamisväärsused.

 
 
 
 
 
 
 
 

INESI. Vidzeme piirkond. Cesise rajoon.
Siinne mõis on tegelikult Vecpiebalga mõisa nime all (LINK). Praegune mõisahoone on pärit 17 sajandist. Enne seda on sama koha peal olnud suisa mitu mõisahoonet mis on aga läbi aegade sõdades kannatada saanud. Nagu paljudes kohtades nii ka siin - mõisahoone aiamüüride taga kõrgusid kaasaegsed kortermajad (15). Õnneks need mõisa tegelikku ilu ja uhkust ei rikkunud. Mõisahoone tiivad olid nagu peegelpildis täiesti sarnased. Maja ees uhked sambad (14) ja maja taga verandataoline väljaehitus sammastel (16). Kahju ainult et seest vaadata ei saanud

 
 
 
 

TAURENE. Vidzeme piirkond. Cesise rajoon.
Põhimõtteliselt sõitsime läbi. Asulas oli suure pargiga Nekena mõisahoone (13) kus parasjagu laulukoor laulis (14), selle kõrval oli vaateplatvorm mäe all olevale laululavale noortekambaga. Vihma tibutades me suuremat jalutuskäiku ette ei võtnud.

 
 
 


VESELAVA (koduleht). Vidzeme piirkond. Cesise rajoon.
Mõisakool koos elamuhoonetega. Maantee pealt natuke eemale sõita ja ongi pisike asustus. Mõisahoone ees (1) oli ringtee, kõrval elumajadena kasutuses olevad hooned (2,3) ja peahoone taga suur ilus tiik (4).

 
 
 
 

CESIS (koduleht) (eesti k: Võnnu, saksa k Wenden). Widzeme piirkond. Omanimelise rajooni keskus.
Esimene dokument kus räägitakse Cesisest on aastast 1206. 1323 a dokumentides mainitakse Cesist kui linna.
Vanim hoone Cesises on Riekstu mäel asuv järkjärgult taastatav orduloss. Loss kuulus Liivi Ordu maavaldustesse ja ajalugu ulatub aastasse 1209. Loss oli Liivi orduriigi pealinnaks ja Liivimaa rüütelkonna keskuseks. Loomulikult on loss sõdade käigus mitmeid kordi maha lammutatud ja uuesti ehitatud.
Lossi kõrvale jääb vanalinn koos Jaani kirikuga (1281-1284). Kiriku altarimaali autoriks on Johann Köler.
Kesklinnas Rauna ja Riia ristumiskohas asub vabadusmonument mis sümboliseerib tõusvat päikest lahinguleekidest. Algselt ehitatud 1924. nõukogude ajal hävitatud ja taasehitatud 1998.
Meie jalutuskäik Cesises oli üsna lühike. Lossihoov oli meie jõudmisajaks juba suletud, jalutasime siis tiiru läbi vanalinna, lossi kõrvalt treppidest (13) tiikide äärde (11). Vahtisime müüridega tõtt (14-16), tõdesime et ilus ja otsustasime mõni teine kord tagasi tulla kui ilm parem ja aega rohkem.
LISALINK (koos kaartitega). LISALINK.

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

ERGLU klintis (nimetatud ka Ergelu klintis). Cesise rajoon.
Cesisest väljas Gauja jõe ääres asub kena paik mida tuntakse Erglu klintise nime all. Seal on matkarada männimetsa, liivaluidete ja jõekääruga. Jõekäärus on isegi võimalik ujuda. Soovitan kõigil kes Cesist külastavad ka seal, mõned kilomeetrid kruusarada, ära käia!
Meie käigu ajal sadas peent vihma mis suht kiiresti meid läbimärjaks sadas, lisaks oli juba hämardumas nii et midagi head pilti me sealt ei saanud. Meie käigu ajal lisandus sinna veel kaks autotäit rahvast - huilgamine kostus üle oru Lisaks kõigele me läksime alguses valet metsateed pidi ja tegime enne kohale jõudmist paraja ringi - hiljem tulnud rahvas aga jõudis jõekääruni enne meid...

 
 
 
 


1. päev:
147 km Apeni.
21:00 keerasime juba põhku.

2. päev:
10:00 äratus
11:00 lahkusime Apest
16:00 Gulbene läbi uuritud, Balvi suunas teele minek
19:40 Laseme Balvist jalga
21:00 telk püsti ja lõke põleb Läbisõit 330 km

3. päev:
8:00 maast lahti
9:30 edasi!
10:30 peatus enne Karsavat jõe ääres, hommikused pesud
11:00 oleme Karsavas ja esimene kirik pildistatud
16:54 läbitud Ludza ja hetkel väljasõit Rezeknest. Läbisõit 430 km

4. päev:
11:00 väljasõit Raznasse järve äärest Malukstast. Ilus koht oli Läbisõit 463 km
13:00 Dagda üle vaadatud, ujumas käidud, edasi sõit Kraslava poole. Kilomeetrinäit 512 km
13:50 Kraslava. Läbisõit 548 km. Läheme linna uurima
xx x Daugavpilsis käidud. Vihma sajab. Väike vorstilõke, otsustame telki mitte üles panna, et mitte märjaks saada. Sõidame edasi Ilukste poole. Ilukste juures otsime jõe äärde koha ja ööbime autos. Läbisõit 656 km

5. päev:
9:00 Vihma ikka sajab. Liiga külm et veeprotseduure teha
10:00 kohvikupeatus Subates. Pakuti ainult lahustuvat kohvi :P Bensiinipuuduse tõttu Leedusse täna ei lähe.
10:45 paiku oli isegi päikest näha
xx x Vaatasime Garsene lossi üle, Fläsh pätsas sealt meile losside kaardi. Edasi Aknistest läbi ja Jekabpilsi, sealt Plavinas'e asulasse. Ja õhtu lõpuks mööda P37-t Aviekste karjääri juurde ööbima. Läbisõit 818 km

6. päev:
10:30 paiku hakkasime liikuma Madona poole. Peale seda kui olime väheke kaanide hingeelu uurinud :P Ilus päikeseline hommik.
12:15 Madonas käidud, vihma jälle sajab, otsime Cesvaine lossi. Läbisõit 897 km
17:30 Vecpiebalgas lõunasöögi paus. Läbisõit 977 km
21:15 Erglu klintis üle vaadatud ja otsustasime ikkagi koju ära sõita kuna päev otsa on lausvihma kallanud ja vist jätkub ka homme samamoodi
22:30 lõpp Tõrvas, läbisõit 1166 km.