Joomla! Volunteers Portal

Madona
On Reede, 8. juuli 2022. Algab meie perereis läbi kolme Balti riigi mitmete linnade külastamise ja paari vaatamisväärsusega. Võibolla liiga palju sõitmist, aga otsustame selle üle reisi lõpus Asi käis kõik nii.
Esimene teetööde ala Valka taga metsades. Õnneks meid teetöödega sel reisil väga palju ei üllatatud.Tuleme kodus kuuest üles, et saaks varem majast minema. Saamegi, pool kaheksa oleme autos ja sõidame juba Tartust välja. Ilm tõotab tulla suvine.
Kõigepealt tuleb meil käia Pukas kasvuhoonet kastmas. Avastame, et jänesed või linnud on herned ära söönud...
Edasi käime läbi Tõrvast, et viia Õnnele ära Puka kasvuhoonest korjatud kurgid ja tomatid. Mõned kurgid saavad ikka reisile kaasa ka Samas Tõrvas pikemat peatust ei tule, kuna sõita on veel nii et anna olla
Valgas teeme WC ja sularaha peatuse Rimis :P Lihtsalt selline sunnitud peatus, aga muidu on kõik ilus, päike paistab ja on soe - suurepärane reisiilm.
Järgmise peatuse teeme alles Smiltenes, kui üks fooriga seisma pandud teelõik metsade vahel välja arvata. Oleme mingis väikeses parklas kus on suur kivi - lapsed saavad veidi ronida ja pildistada. See pisipuhkus kulus marjaks ära - lihtsalt kangeks jäime Pea paarsada kilomeetrit hiljem, aga üsna rahul ja energilised veel.
Mõni aeg hiljem võtab meid vastu Madona. Noh, see on selline madal ja omalaadne linnake. Juba ammusest ajast on meeles, et siin on park purskkaevuga. Kui me natuke oleme üritanud kõigile sobivat kohvikut tulutult leida, siis sõidamegi pargi juurde, tõstame välja oma toidukorvi ja liigume tiigi äärde sööma. Naudime päikest, ümberringi vadistavad pardid ning kisuvad kajakad. Aga saame vähemalt keha kinnitatud ja jõudu kogutud, et sõitu jätkata.
Madona ja Preili vahele poolele teele jääb Marinzeja mõis. See kena hoone leidis meid ise. Puhkasime siin korraks jalga ja vaatasime ringi. Marinzeja mõis
Loss nukumuuseumisJa siis me lõpuks jõuame oma esimesse sihtpunkti: Preili nukumuuseumihttp://www.lellukaralvalsts.lv/en. Kui Kadi oli alguses muuseumi suhtes skeptiline, siis nukke nähes ta ikka sulas. Tegelikult on siin tõesti väga hästi tehtud ja parajalt suured nukud mis siis on erinevates stiilides ja erinevates detailirohkustes. Igati põnev. Siinsamas on ka kostüümilaenutus, mida me tahtsime, et lapsed usinalt kasutaks, aga Kadi miskipärast ei soovinud ja siis sai mõisapreili välimuse ja kogu uhke tähelepanu Miia üksi. Temast tehti ikka selline nukuke, et tule taevas appi Miia kohe oskas end kuidagi poosis hoida ja väljapeetud välja näha! Tegime temast seeria pilte mida tulevikus ilus meenutada on
Preilis läks omajagu aega ja kõhud taas tühjenesid. Käisime kohalikus Cirkle-K tanklas. Selgub aga, et lätlastel ei ole sellist vorsti nimetust nagu kabanoss, et nende jaoks on kõik tankla vorstid kabanossid, vali ise millist tahad, kas ürtide, juustu või tont seda teab millega Ja arvata võib, et Kadile see väga ei istunud...
Kaja kihutab mööda kiirteid, meil on kokkulepe, et enne Daugavpilsi vahetame kohad. Aga Daugavpils tui nii salaja peale, et me kohti vahetada ei jõudnudki. Õnneks me ei pidanud väga kesklinna ronima. Samas, kuigi oli tipptunni aeg, ei olnud linnaliiklusest seda küll märgata. Sõitsime otse meie majutuskohta. Punamonumnet teel
Majutuskoht on täitsa OK. Olime vist kolmandal korrusel katuse all, aga ei olnud palav, OK oli kõik. Siin saime kaks tuba, tüdrukud tituleerisid ühe kohe enda omaks ja meil polnud selle vastu midagi, kuigi me Kajaga olime kindlad, et Miia seisukohast see asi lõpuks nii ikkagi ei jää...
Paneme asjad laiali, puhkame, sirutame jalgu. Ja siis leiame Maps kaudu mingi kaubanduskeskuse mida siis ka tuulutama läheme. Veidi veidraid keerutamisi - Daugavpilsis on väga veider liiklusjoonis, seda arvatavasti jõe ja raudtee laiutamiste tõttu.
Kaubanduses on põnev, kohati ikka teine kaup mis meil, kuigi jah, on ka samu kette mis meilgi omajagu. Kui teised ringi kolistavad, käin mina vahepeal otsin infopunkti üles, sest see ei jäänud kaubandusest kaugele.
Juba eemalt näen, et infopunkt korjab asju kokku. Jaa, kell on kahe minuti pärast kuus. Jõuan nendeni ja palun, et äkki ma saaksin mõned Daugavpilsi materjalid-kaardid, et siis ise edasi uurida, aga nemad vahtisid kord omavahel otsa, siis mind, lõpuks öeldi, et ah, ei, et kõik on juba kinni ja internetist leiab ka kõik üles. No toredad tibid, lahti vaja lasta sellised, infopunktis peaksid olema ikka sõbralikumad inimesed. Saatsin nad mõttes mustikale ja läksin omade juurde tagasi.
Kõrvalasuvast keskusest leiame postipunkti ja saadan siit kaks kaarti: naabrimehele Andresele Pukka ja Madisele kes ka mulle aegajalt kaarte saadab Ja siis käime ise CiliPica nimelises pitseerias kus on veider teenindaja, aga väga maitsvad pitsad :P Daugavpilsi süda
Tagasiteel tahan külastada kohalikku raudteejaama - no mis sa teed kui mulle rongidega seonduv niiväga meeldib! Maps juhatab meid küll, aga saadab meid hoopis mingi veidra nurga taha mitte raudteejaama, aga asi seegi, põnev oli seal ka Daugavpilsi raudteesõlm
Ja siis tagasi baasis. Kui tüdrukud toad ära jagasid, et nemad on ühes ja meie emmega teises, siis enne unele minekut on Miial pisar väljas ja jama lahti: tema tahab emmega magada. Olin 100% kindel, et see juhtub, kuigi nad ise nii elevil olid, eriti Kadi. Ja seetõttu, et Miia alt ära hüppas, hakkas Kadi nutma... Tragöödia. Aga polnud midagi teha, Miia läks emme juurde ja mina kolisin Kadi juurde.
Jõuan juba magama jääda kui naabertubadesse saabub inimesi: eestlasi kel kõvad hääled. Ja siis keegi paneb käima mingi ventilatsiooni mis justkui meie toa lae kohal undab. Ja see undamine on vali, ei saa ka Kadi magada ja selgub, et ka Kaja kõrvaltoas kuuleb seda sama jama. Üritan magama jääda, aga lihtsalt ei saa, ei saa kuidagi lahti lasta sellest, et see müra häirib. Vaat et tund hiljem on mul plaan minna asja uurima, ja nii kui uksest välja astun, jääb ventika urin vait. Õnnis! Siiralt loodan, et see taas sisse ei lülitu! Viskame uuesti magama, aga lahtisest katuseaknast kostub igasugu tsiklimüra, koerte haukumist jms, nii et panen ka akna kinni. Pika keerlemise tulemusel saan lõpuks magama jääda.


Daugavpils
Laupäev, reisi teine päev. Hommik algab enne äratuskella. Seitsmest on silmad lahti, aga unelen kuniks telefon märku andma hakkab. Käin dušši all ja selgub, et kõrvaltoas on ka elu alanud. Sööme kõik koos all söögitoas, paneme asjad kokku ja hakkame liikuma.
Daugavpilsi kindluse värav koos täikagaKäime külastame Daugavpilsi kindlust. See on selline üsna suur ja lai maa-ala millel pikk ajalugu ja terve hunnik erinevaid nõukaaegseid hooneid. Et maa-ala on suur, sõidame pisut autoga ringi ja uudistame. Aastate eest sai siin ka käidud, aga siis ei olnud asi pooltki nii korras. Külastame Kajaga ka mingit täikat mis end alles veel üles sättis Lapsed ei viitsinud end välja ajada, aga neile siin midagi põnevat ka pakkuda polekski olnud.
Ja siis võtame suuna Trakai peale Vilniuse külje alla. Pikad sirged teed, vahelduvad 70 ja 50 märgid, vahepeal saab ka 90'ga sõita. Teed liiguvad üles, teed liiguvad alla, vahepeal on laitmatu pinnakate, siis jälle lapitekitehnikas asfalt. Ja muidugi mõni autojuht ikka aru ei saa kuna 70 lõpeb, kulgevad rahulikult edasi...
Poolel teel teeme ühe peatuse kuskil kaubanduses kus peamiselt külastame tualetti. Teine peatus on juba Kaunases kiirtee ääres Circle-K's kus taaskord külastame tualetti, nimelt nüüd minul on hull häda ja see segab liikluses keskendumist Ja siis veel edasi. Suurlinna magistraalid
Trakai võtab meid vastu ilusa ilma, paljude parkivate autode, jalutavate inimeste ja toredate majakestega. Siin on kõik teeäärsed parkimised tasulised ja me ei tea mis ja kuidas siin toimetama peaks, aga äkki seisab üks naine keset teed, vehib käega. Saame aru, et tal on koduõues parkimiskohti ja ta müüb neid 5 eur auto pealt, haarame sellest mõtlemata kinni kuna parkimiskohti tee ääres ei paistnud niikuinii. Trakai lossi sillal
Saime nii hea õue kus tagaaiast saab kohe alla järve äärde ja kust on kõik kiviviske kaugusel (Y) Jalutasime mäest alla ja võtsime otsetee toiduasutuse peale, et keha kinnitada. Ja kinnitasime ka. Edasi juba liikusime mööda promenaadi lossi poole. Saime selgust, et igasugu piletimüüjad müüvad veereise ümber lossisaare, aga seda atraktsiooni me seekord ei soovinud. Liikusime üle esimese silla vahesaarele, vaatasime põgusalt müügipaviljone ja siis suundusime üle teise silla lossi poole.
Loss on ilus, huvitav, võimas, äge Rahvast vooris omajagu. Aga et lossiõues ja kambrites ringi vaadata, see oleks pere peale maksnud 36 eur. Rahvas järjest loobus, ja ausalt, polnud endalgi erilist soovi sellist raha kulutada. Üldiselt ei olnud üldse väga isu seal sees ringi konnata, nii et hind aitas sellele kaasa (Y) Ma küll hiljem mõtlesin, et kui juba esimesel sillal kasseeritaks iga täiskasvanud inimese pealt näiteks 5 eurot, võidaksid nad ka oluliselt rohkem Aga on mis on, tegime lossile ringi väljastpoolt peale. Üldiselt tundus ta mulle piltidelt kõrgem, aga praegu ei ulatu ta eriti üle puude latvadegi...
Tagasiteel uppusid teised korraks putka-kaubandusse. Pärast tegime jalutuskäigu Trakai peal nautides väikseid puust maju oma põnevate õuekestega. Trakai aguliromantika Siis aga võtsime auto ja sõitsime ööbimiskohta Vilniuses.
Vilniuse draamateaterGPS on ikka hea asi, viib su alati kohale Majutuskohta jõudmine oli kergem kui selle koha leidmine kust me majast sisse saame Aga ei, kõik laabus ja varsti kõndisime viiendale korrusele kus katuse alla on tehtud mitu ruumi mida siis välja üüritakse.
Majutuskohas on kaks ühe inimese voodit ja lahtikäiv diivan. Katuseaken on siin kõrgel, välja ei näe, aga see-eest on siin vann ja telekas Laseme jalad sirgu ja ma isegi suudan korraks ka uinuda (Y)
Nüüd läheme linnaga tutvuma. Kuna meie majutus on vanalinnas, siis siin me ka ringi kolame. Külastame ka mõningast kaubandust ja jalutame kuni katedraali väljakuni. Uhke värk see katedraal, sisse küll ei saanud, aga suured kujud katedraali seinasopistustes on vägevad!
Katedraali Vilniuse katedraal koos kellatorniga tagant avastame kummalise mäe mille otsas mingi torn. Jalgtee üles on õnneks kinni ja nii me leiame mäe teiselt küljelt funikulööri millega üles sõita (Y) Selgub, et see siin on Gediminase torn Gediminase torn mäe otsas. Sealt mäe otsast olid tõesti ilusad, laiad ja värvilised vaated. Vilniuses on tohutult palju suuri kirikuid ja nende torne on siit palju näha.
Jalutame ja uudistame siin ringikaudu veel maju, käime mäkistki läbi ja läheme ööbimispaika. Korraks on mõte minna tõuksiga veel linna külastama, aga kell on palju ja väsimus peal. Sööme, puhkame, käime vannis ja keerame lõpuks põhku.


Palanga
Pühapäev, meie kolmas reisipäev. Hommikul ei viitsi ka enam vaatamisväärsusi vaatama minna Otsustame minna hoopis Vilniuse turule, sinna, kus käisime ka 12 aastat tagasi kui Kadi sünni eel käisime käru jms hankimas
Paras keerutamine autoga kuniks oleme kohal. Võtame Lido parkla, kuigi see nagu tasuline on, aga ega muud infot siit leia ja vahet ei ole, paneme kella välja, sest poolteist tundi peaks tasuta olema Väidetavalt on parkla videovalve all, aga mina kuskilt ühtegi kaamerat ei leia :P Uus turuhoone
Ja siis tuurile. Algselt arvasin, et siin iga kümnes putka on korduva kraamiga, aga ei, sisuliselt igas putkas oli ikka täiesti oma kraam. Ehk et asjalik koht. Poolteist tundi läks siin nagu niuhti, käisin vahepeal kaupa autosse viimas ja parkimiskella lükkamas Siis aga tagasi teiste juurde ja järgmine poolteist tundi lendas korstnasse Kui see turuala sai käidud (tööstuskauba poolt me ei külastanud), hakkasime teisest väravast välja minema kust avastasime uuema turu, suure hoonena kus mitu korrust sees. Vaatasime veidi ka seal ringi, aga väsimus ja tülpimus võtsid maad ning lihtsalt ei viitsinud enam. Pealegi oli aeg edasi liikuda. Kuna me kohalikust keelest aru ei saanud, siis teise hoone kohvikutest me midagi ei osanudki valida, käisime hoopis Lidlis ja võtsime suuna Palanga peale.
Lidlis maksab Vytautas soodushinnaga 39 senti liiter. Võtaks kohe mitu plokki, aga mitte kuhugi autos ei mahuta ära Pagasiruum on täis ja laste jalge ette ei taha midagi panna, et neil mugavam sõita oleks.
Võtame kiirteid kus võib suisa 130 km/h sõita. Meie aga oma Focust tapma ei hakka, võtame rahulikumalt, 115 on OK. Vahepeal teeme ka peatusi, enamasti WC külastuseks ja millegi hamba alla saamiseks Aga muidu purjetame Klaipedasse otse välja. Et aga sealt mitte väga vara Palangasse jõuda, võtame ette ühe kaubanduskeskuse külastuse Klaipedas.
Kaubanduskeskuses on jalatsipood Deichmann ja ma leian sealt tank-kingad, just sellised nagu ma ajast aega olen kasutanud, minulikud ja head Aga on üks väike viga, just 41 numbrit ei ole. Teenindaja vaatab arvutist järele, et nende teises poes on minu numbrit, teine pood on neli kilomeetrit eemal. Muidugi polnud see 4 km selline maa mida ei võiks selliste kingade nimel ette võtta! Nii me siis külastasime ka teist kaubanduskeskust ja sain 40 euro eest endale kingad mida juba mõnda aega otsinud olen Miia fotonurgas
Ja siis suundume Palangasse. Taas vihmapilved vahelduvad päikesega, aga muidu on soe ja OK kõik.
Palanga öömaja näeb välja nagu kuurortlinna hotellike, mida ta ka ju on. Omanikud ise elavad esimesel korrusel, toad on aga kahel korrusel nende kohal. Pargime aeda ilusti ära, saame mõned juhised ja meie luksuskorter saab ööpäevaks meie omaks.
Korter on mingi 80 ruutu ja siin on kõik olemas. Ausalt, kuidagi mõnus, ruumiküllane ja kodune oli olla. Tekkis tunne, et just selline võiks olla ka oma korter, et on õhku, on ruumi ja on kuidagi mugavam olemine... Ja nimetuse poolest oligi korter lux, kogu see ilu maksis 80 eurot, mis pole üldiselt lux vääriline hind
Kui oleme pisut puhanud, läheme promenaadi uurima. Kuna on pühapäev, siis rahvast väga palju ei ole, aga vähe ka mitte. Vaatame, uudistame, jalutame. Lõpuks peatume vaateratta juures ja kuigi pilet üsna krõbe on, teeme perekondliku vaaterattaralli
Miia järjekorras seistes hakkab kartma ja ei taha tulla. Meelitame ta siiski gondli peale, aga ega ta sellepärast nuttu ei jäta. Aga me oleme toetavad ja Miia iga minutiga rahuneb. Eks meil kõigil ole veidi kõhe, aga närvikõdi peab ju ka saama Kui esimene ring läbi on, on Miia juba igati normis ja järgmistel ringidel on kõik juba veel parem (Y) Tehti selle raha eest meile vist kolm ringi, aga et sealt nagunii väga midagi vaadata ei olnud, siis sellest piisas kah Kadi gondlis Miia ja emme gondlis
Mererannas käime ka. Mööda silda me kõndima minna ei viitsinud, aga varbad vette paneme küll. Mõni üksik läks ka ujuma, meie aga seekord mitte, kuna päike oli üsna madalal, ilm oli juba jahedam ja puhus paras meretuul. Ka ei jäänud me ootama kuniks päike loojub, paljud teised seda tegid Miia ja vesi, käsikäes kahekesi
Jalutasime mööda promenaadi, Miia sai vahepeal tätoveeringu. Miia tätoveeringut saamas Meil Kajaga tuli mõningase dringi isu, aga ei me leidnud piisavalt hubast, õdusat, lastesõbralikku ja hetkemeeleoludele vastavat pubi ning lapsed tahtsid korterisse, nii siis jäigi meil üks naps tegemata, nii nagu terve selle reisi jooksul...
Eelmise lõiguga seoses meenus seik, et Klaipedas käisime toidupoes kust pika valimise tulemusena ma kohaliku siidri valisin. See aga korjati mul iseteeninduskassas käest ära, kuna Leedus olla seadus, et kella kolmest (!) alkoholi müüa ei tohi ja Lätis kella neljast. Ju siis vennasvabariiklased on sellised joodikud, et neile on nii karme reegleid vaja. Turiste siin üldse ikka ei armastata :P Õigemini, väga armastavad, nad tahavad lihtsalt, et turistid pubisse läheksid, siis saab riik ja turism suurema kopika
Nojah, aga et me korterisse tagasi vantsisime, siis sellega ka sisuliselt päev lõppes. Meie pesitsuspaik Kõik said taaskord vanniveest läbi käia. Siinne vann on suurem kui Vilniuses oli. Aga muidu ei toimunud suurt midagi enam. Kui Kaja pikali sai, uinus kohe, lastel teises toas läks veidi aega, mina vahtisin mingit mäestike jõgedes sukeldumistega seotud filmi ja klõpsisin läpaka taga kuniks ka magama keerasin.


Rundale
Esmaspäev, neljas päev. Öö suures korteris on igati hea, häirijaid ei ole, kõik on OK. Ärkame peale kaheksat ja üldse ei taha nagu kuhugi minna, tahaks lihtsalt olla ja hinge tõmmata Aga pole midagi teha, peame lahkuma. Teeme hommikul uuringuid edasise osas ja paistab, et Riias läheb sajule, või õigemini, vist igal pool lubab sajuseks minna. Nii otsustame, et Võtame täna ette Rundale lossi ja siis jooksvalt vaatame edasi, äkki lõpetame üldse oma sõidu Tartus
Rundale lossi õuelRundalesse sõit on pikk ja igav. Sirged teed, kohati arusaamatu kiiruspiiranguga. Ka Leedu Circle-K's ei ole kabanossi nimelist vorsti ja üldse, kui meil kuumutatakse vorste rullikute peal, siis neil on pannil...
Ühtäkki oleme kohas kus Leedu läheb üle Lätiks. Kuidagi üllatavalt äkki saabus see Aga noh, lossini on veel maad minna omajagu.
Rundale loss võtab meid vastu imetlusväärse ilmaga: suured ja kohevad pilvelahmakad, kuiv, soe ja päikeseküllane. Väga ilus! Ja kogu see lossi ilu sinna kõrvale on lihtsalt lummav. Ostame piletid nii lossi külastamiseks kui aiaga tutvumiseks ja alustamegi kohe lossiga.
Selle lossi ruumid on suursugused, võimsad, ülikenad ja unustamatud. Nii mõnedki asjad meenuvad ka 10 aasta tagant kui siin Kaja ja Kadiga käisime. Ka lastele meeldib. Käime läbi mitu korrust ja kolame ka keldrikorrusel. Kogu see kolamine aga väsitab korralikult ära ja meil on aiakülastus veel alles ees Kümne aasta taguse pildi reproduktsioon Miia
Aeda liikudes avastame turistirongid. Uurime hinda ja kui teatatakse, et rongisõidul nähtavat saab kommentaaridega kuulata ka eesti keeles, istumegi vagonetti.
Ja see rongiga aias ringi sõitmine oli superhea mõte! Saate aru, istud ja vaatad ringi, kuulad kus on mis ja saad asjast ikka korraliku ja mõnusa ülevaate. Pealegi, puhkad samal ajal korralikult jalga ja on ka selline mõnus atraktsioon päevas. Ka lapsed kuulasid kõrvaklappidest tulevat juttu. Kadile "meeldis" eriti jutt kummitusest, et mingi apteekri tütar seal kummitavat, aga selle loo tagamaad on nii lapsikud minu meelest, et see kohe üldse ei päde Minu naispere Rundale lossiaia purskkaevu serval
Ja siis, kui ringreis tehtud, käime ka veidi omal jalal. Teeme pilte nii mõisatrepil kui purskkaevu juures. Lõpuks aga lähevad kõhud tühjaks ja me külastame mõisa kõrval olevat kohvikut ning peame plaane edasise osas. Otsustame, et külastame ikka Riiat ka, aga et homme seal 100% sadu lubatakse, siis sõidame veel täna Eestisse tagasi.
Kaja läheb rooli. Ei ole väga pikk maa minna, aga see tee Ikeasse saab olema üks paras kadalipp. Nimelt on Riia ümbersõidul palju teeparandusi ja linnas on mitmetasandilistel teedel tipptund ning kerged ummikud. Vahepeal jookseb juhe GPS'i vaadates kokku, et millisel rajal me ikka olema peame, aga kõik valikud mis tegime läksid õnneks täppi ja Kaja viis meid kenasti välja sinna kuhu me pidime ka jõudma! Mulle meeldis, et Kaja selle juures ei kaotanud enesevalitsust ega miskit (Y)
Ikeas teeme ringi, aga selle oleksime võinud minu arust ka ära jätta. See oli üsna mõttetu, kuna me midagi hetkel sisustama ei hakka ja niikuinii olime üsna väsinud, et millessegi süveneda. See-eest oli palju asisem kõrval oleva kaubanduskeskuse külastamine. Kaja sai seal oma tööasjad läpakaga ära teha, mina sain silmatilgad ja leidsime ka ühe spordipoe Dekathlon kust saime mitmeid spordiriideid mõistliku hinnaga.
Ja siis algab tagasitee Tartusse. Riiast saame üsna ruttu välja ja kiirtee on korras ning kiire, aga Tartusse on maad siiski üle kolme tunni. Anname aga hagu, kõigil kõhud tühjenemas. Valmierast sõidame otse läbi mitte ringi, et oleks põnevam aknast välja vaadata Korraks mõtleme ka söögile, aga siis otsustame, et võtame hot-dogid alles Valgas, sest siis saame ikka seda mida me ka tahame
Valgaks oleme päris nälginud Sõidame Olerexi, teeme tellimuse ja käime tualetis. Sirutame veidi konte ja siis juba suund viimasele otsale, et jõuda Tartusse.
Kõige ilusmaid vaateid sel reisil näeme just Eestis, kui Valgast välja sõites päike loojumisega imepäraseid vaatemänge pakub. Imeline! Kilomeetrid lähevad, vaikselt hämardub. Kell on 23 ja mõni minut üle kui Filosoofi maja ees maandume. Lõpp hea, kõik hea!
Tassime tuppa vaid hädavajaliku, ei tegele üleliigsete teemadega Kass on õnnelik, et me tagasi oleme, meie ka Teeme endid korda ja keerame kõik magama, nüüd ja kohe
Mis ma siis kostan ka meie ringreisi kohta? 1500 kilomeetrit ja omajagu raha Tegelikult oli kõik väga OK, nägime mitmeid linnu ja maid (Y) Nüüd teame, et kui puhkama minna, siis võib vabalt valida kas Vilniuse või Palanga, aga sinna peab jääma ikka mitmeks ööks. Vilniuses on vaatamist palju, lisaks Trakai tema kõrval ja kaubaturud, kindlasti on seal palju muudki kui eeltööd teha. Palanga on lihtsalt kuurortlinn, seal saaks nautida rannamõnusid, külastada promenaadikohvikuid ja miks mitte käia ka ühel päeval Klaipedas-Nidas. Et sellist pikkade vahedega sõitmist enam ette ei võtaks, piisab, kui sinna- ja tagasisõit pikad on, kohapeal peab ka aega olema, et vaatamisväärsuste ja kohaliku eluga tutvuda