Esmaspäev. Töönädal läheb punkti pealt käima 
Nimelt on mul juba kella kaheksaks kokku lepitud ühe õpetajaga pisike väljaõpe - üks vanem õpetaja kes pole pikka aega arvuti taga olnud ja uus klass ning klassitehnika, seega vajas veidi ree peale aitamist. Kõik sujus ladusamalt kui ma eeldasin (Y) Ehk nagu ikka: „eeldus on kõikide perseminekute ema.”
Näituse turvasüsteemiga saab täna toimetatud. Seda siis nii uute õpilaste osas kui uute ruumide sulgemiste osas, et ukselukud ja grupid saaksid paika ja seadistatud.
Üldiselt on esimene tõsine tööpäev ja ma arvasin, et hommikust saati saab ora tagant poolt sees olema, aga ei miskit. Kuigi mõni tund hiljem tuleb ikka jooksmisi ka
209 klassis projektor ei taha toimida, aga probleem tundub sügavam olema, arvuti ei taha ära tunda seadet kui ta on läbi ülemineku DisplayPort’st. Jaman nii et vähe pole, lõpuks vahetan arvuti välja, kuna üks just seisis 
Ema toimetas täna hommikul Miiaga ja teeb seda meil siin nüüd hommikuti mõnda aega. Koju on kohe mõnus tulla – Miial pole asju laokil, söök on valmis jms Ja ongi just selline päev olnud, et mitte ei viitsi/jaksa midagi teha Miia aga kodus üllatab: nii kui koju saame ja ära sööme, võtab tema õppimised ette ja hakkab tegema – vabatahtlikult! See võikski nii jääda, aga üldiselt ma ei hellita lootust :P
Emme tuleb täna HOLTER’ga Mingite näitajate järgi arvati, et tal kõrge vererõhk ja nüüd siis masin peal. Saame näha mis tulemused on.
Teisipäev. Hommikut alustan pisikese rattasõiduga üle Maarjamõisa haigla. Viin Kaja HOLTER’i sinna ära ja sõuan rahulikult tööle. Ilm on mõnus, aega jagub. Samas on aga endal peavalu mis vastu hommikut hakkas. Ja see valu ei lähe ära ka lõunaks, siis alles leevendan seda tabletiga...
Söökla kutsub mu välja – neil nimelt ei tule ühte monitoride blokki pilti ette. Uurin asja, tassin erinevaid kaableid ja süleri ka kaasa, et siis leida kus pahalane on. Selgub, et HDMI splitter ehk jagaja on otsad andnud. Selge, tuleb uus soetada.
Õpilaspileteid saab täna taas omajagu trükitud ja süsteemi sisestatud. Lõpuks saavad korda Arnosse imporditud esimeste ja kümnendate klasside kaardid. Paar tundi hiljem ka üks lapsevanem helistas, et mis ta tegema peab et õpilase pilet aktiveeruks, uurisin siis, et kuna ta viimati proovis, ütles et eile õhtul, palusin uuesti proovida ja tagasi enam ei helistatud (Y)
Täna hakkab sarnaselt 119 klassi projektorile jamama 119 klassi oma. Tundemärgid on samad, aga driverite uuendamiste ja üleminekute vahetusega hakkab ta mul tööle. No vaatame, hoiame silma peal sel asjal.
Lõunat käin kodus söömas. Eilne ema tehtud toiduhunnik vajab ju vähendamist. Ja passitan aja just nii, et saaksime Miiaga koos ratastega kooli liikuda.
Täna on Miial lühike koolipäev. Nimelt esimest tundi ei ole ja siis ongi kolm tundi vaid. Päeva lõpus oleks kaks robootika tundi mis pole veel alanud, Miia tahaks sinna minna, aga mina suurt mõtet sel ei näe (eeldan jälle). Eks ma pea Andrega sel teemal suhtlema, et kas kohti on üldse.
Peale kooli läheb Miia klassiõele külla kuskile Tähtvere tagaossa. Kardan, et peame talle järele minema, aga täiesti eelduste vastaselt saab ta ise kenasti tuldud ja on veel rahul ka
Mina aga käin peale tööd ühe kliendi juures printereid seadistamas ja ümber tõstmas.
Kolmapäev. Ma ei oskagi tänasesse päeva muud kirjutada, kui et kõik käib sama teed pidi mis eelmisel kahel päevalgi Võibolla on täna rohkem neid õpilasi käinud kes parooli ei mäleta, aga muud tegevused on ikka samad mis enne
Õpetajate jalka jääb minu jaoks ära ja käin ilusa ilmaga Pukas puid toomas. Meil on seal kenake hunnik valmis pandud, vaja vaid pooleks lõigata ja koju tassida. Nii ma siis kasutan ilusat ilma kenasti ära.
Enne kojusõitu plaanin ujumas käia kiriku juures järves. Sõidan kenasti kohale ja mulle avaneb kena looduslik vaatepilt nii flooras kui faunas. Järv on seal iseenesest kena, aga seda ilustasid lisaks pardid ja üks pikakaelaline lumivalge lind – hõbehaigur vist. Kõik oli nii ilus, et ma ei hakanud nende idülli ära segama, pealegi, pardid kakavad rannaserva koledasti täis ja seda toredust ma endale lubada ei tahtnud :P
Neljapäev. Tööalane jooksutamine jätkub – hoiavad mind vormis
Täna saabus Hiinamaalt tinktuur millega peaks maha saama tapeedilt ja mujaltki musta hallituse. Tagatoa nurgas seda veidi on. Nüüd tuleb vaid kätte võtta ja ära testida kas ikka toimib või olen petta saanud (toimib, aga mitte nii hästi kui reklaamivad).
Õhtul toimetan kodus erinevate kodulehtede kallal. Tegelikult on mul kodulehed juba pikka aega veidi varjusurmas. Vaja oleks neid Joomla 4 peal üle viia, aga sellega tekib siin-seal igasugu komplikatsioone ja ma nagu üldse ei viitsi probleemidega tegeleda Aga noh, päris ei taha ka neist lahti öelda, samas meeldib nendega toimetada, lihtsalt aega on vähe töö, pere ja majaehituse kõrvalt.
Kui Kaja vastu ööd saabub, käime Maximas. Seal on puhastusvahendite soodusnädal ja meil on just mõned asjad otsa saamas.
Reede. No mis täna, ikka sama mis terve nädal, igav kirjutadagi kohe
Kajal on täna vaba päev aga ema läheb ka neile külla. Kui ema bussile ära läheb, siis algab Filosoofis korralik trall Kohal on kolm tuletõrjeautut ja kiirabi, musta tossu tuleb tagumisest majast ja elanikud ning möödujad vahivad. Nimelt siis ühes korteris põles voodi, aga tossu oli nii palju nagu oleks terve maja põlenud. Õnneks olid uued ja õhukindlad aknad ning uks, seega tuli ei saanud eriti võimust võtta. Korter vajab muidugi kapitaalremonti, aga see on väike asi võrreldes sellega mis oleks võinud juhtuda. See intsident jätab aga Miiale suurema jälje mitmeks päevaks, aga me selgitame olukorda ja palume tal sellest pidevalt mitte rääkida, nii läheb tal ka endal lõpuks meelest...
Ja nii kui tulekahi ära on, kuuleb Kaja kuidas päästjad saavad teate, et kuskil Riia tänaval on mingi suurem avarii... Nii et tööd meie päästjatel jagub.
Kuniks Miial viieni tunnid käivad, teen aega parajaks ja klimberdan klaveril. Niisama, loon meloodiaid ja naudin kõla. See kodune elektriklaver on ikka poisike isegi tavalise Riga pool-hääles klaveri kõrval :P
Õhtu on sajune. Käime Ränduri pubis söömas ja kolame veidi ka kaubanduses – naistele on alati midagi vaja Hiljem jalutan meiekasse piima järele, aga see on täna tunni võrra varem suletud, seega vean enda Maximani välja...
Laupäev. Kaja, nagu viimastel aegadel ikka, liigub hommikul tööle. Mina aga plaanin minna maale, aga ma ei kiirusta. Kaido käib Tõrvast tulles Pukast läbi ja selgitab millised sammud oleks vaja edasi garaažihoonega teha. Nüüd on mul ka päevaplaan tööde osas käes (Y) Lapsed maale tulla ei taha ja nii ma siis keeran üksi Tõrva peale.
Ka minu ema ei tule täna maale. Käime Õnnega aiamaal ja poes ning liigume maale toimetama.
Mõlemad teevad seda mis neil teha vaja on Õnne majandab aiatöödega, mina lammutan garaaži. Alustan seintest ja lõpuks saan maha ka katusele pandud kile. Aga aeg teeb oma töö ja täna rohkemat ei jõua; meil on veel täna üks käik ees. 
Sõidame Tõrva, käin ema juures söömas, siis aga vanaemad peale ja esimene peatus Lõve. Ema jääb siia toimetama, meie Õnnega sõidame aga Leebiku taha edasi, Kaja isa poolõe Elve poole. Neil on seal üks kena vana talukoht ja siit saame meie oma talvekartuli. Vaatan talukohas uudishimuga ringi, kui eluhoone on nõuka ajal ära rikutud, siis kaks maakivihoonet on uudistamist väärt. Üks, mis olla 1830 paiku ehitatud, on tehtud veidi lihtsamalt, teine, mis 1912 aastal, on ikka omalaadne kunstiteos Sellel esimesel on maakividega koos kasutatud punaseid telliseid mis kannavad Wagenküll templit! 
Tagasiteel võtame end hingetuks töötanud ema peale, viin vanaemad Tõrva ja liigun ise linna tagasi. Selgub, et omad on Eedenis. Just on vabanenud ka saun, nii et ma käin saunas kiirelt ära, pesen, ja lähen omadele Eedenisse järele, sest vaja on Inna juurde ka ema riidekott ära viia
Pühapäev. Täna saab suurem tööpäev Pukas. Sõidame Kaidoga kaheksast välja, tema punase rallikaga mis hullult lärmab See tal mingi Audi sport-variant
Maal tegeleme vundamendi serva armeerimisega. Aitan Kaidot nii palju kui saan. Kui teise külje pikemad vardad ära saavad, lähen ma garaažihoone katust lammutama ja vean kõik kohe ka lõkke juurde ära. Garaažist jääb nüüdseks järele vaid karkass ja esisein ustega. 
Kui ma armatuuri lõikamisel relakaga kandsin prille ja kõrvaklappe, siis vaid üks kord ma prille ette ei pannud ja kui Kaido lõikas, lendas üks tükk ka silma. Ah kui terav see oli! Õnneks tükk silma ei jäänud ja asi piirdus väikese villiga silma peal. Õnneks ei tulnud seda kaua taluda, mingi pool tundi silm jooksis vett, siis rahunes asi maha.
Kui ma vahepeal mõtlesin, et kui Kaido töö lõpetab, et äkki jään siis veel maale ja teen veel asju ja lähen õhtusele rongile, siis Kaido lõpetamisel olin ma üleni nii must ja küllaldaselt väsinud, et sõitsin temaga kenasti linna kaasa
Kodus käin pesemas ära ja siis räägib Kaja, et tema tahab metsa minna. Noo, minul pole seente vastu midagi! Liigume Ilmatsalu taha kuna seal oleme me varematel aastatel aegamööda käinud ja seenigi saanud.
Ilmatsalu taga on aga teed kõrges rohus ja metsa on raske pääseda. Üritame mõnest kohast ikka metsa alla ka saada, aga kõik on üsna kinni kasvanud. Saime seeni ka, aga põhiline oli kolm puuki Miia pükste pealt ja üks puuk seenekoti küljest – sinna me enam ei lähe!