Esmaspäev. Öö algus oli OK, aga vastu hommikut hakkas nohu taas tüütama. Kuigi täna peaks kooli minema, ei julge ma, kui süstivaba jõletis, nohuga koolimajja minna. Helistan kohe 1220 ja saan teate, et testimisaja panekuks peaksin helistama kaheksast. Nii on mul aega Kaja tööle viia, Miia lasteaeda anda ja siis ise koju tagasi sõita.
Kell kaheksa helistan uuesti ja mind registreeritakse testile ära. Mõne aja pärast saabub sõnum lingiga kust saan valida testimisaegu. Üks aeg on kaheksa minuti pärast, ja järgnevad kümme minutit hiljem 
Kartes kaheksa minutiga mitte kohale jõudmist, valingi järgmise aja ja nii võin hakata laululava poole testimiskeskusesse liikuma.
Test, nagu ikka, ebamugav, aga ei midagi ületamatut. Tegelikult oli isegi mugavam kui aasta eest – ei lükatut nii sügavale. Aga test tehtud, liigun koju tagasi kus Kadi juba ärkvel oli.
Kuigi ma kodus istun ja testi tulemust ootan, ei sega mind mitte miski tööd tegemast. VPN töö juurde püsti ja hakkan aga muudkui toimetama. Tegevust jagub, uutele õpetajatele loon kontosid ja igasugu muid probleeme sajab lisaks peale.
Kadi on kodune, aga raamatut suslik üldse lugeda ei taha. Käin pinda küll, aga no ei hakka lugema 
Ise teab... (Aga kaks päeva hiljem võtab raamatu ette ja loeb pool raamatut korraga ära, ehk jõuab kenasti lõpuni).
Õhtupoole toon Miia lasteaiast ära ja ka emme toome koju. Kuna aga õhtuseid plaane ei ole ja tahaks värsket õhku hingata, sõidame Ilmatsalu taha metsa, sinna, kus me oleme varasematelgi aastatel käinud. Teame, et sealt puravikke ikka saab kui midagi muud head ei leia Ja nii ka läheb, saan korraliku pannitäie puravikke tänaseks õhtuks No ja muidugi hea annuse värsket õhku ja looduslikku energiat ka. Ka testi tulemus saabub – negatiivne!
Teisipäev. Magasin täna öösel diivanil ja see oli hea mõte. Sai mitmeid kordi tualetis käidud, kuna jõin palju vett kurgu kuivamise tõttu. Nohu on, aga koroonat mitte
Koolis saab tegeldud eelolevate ürituste korraldusliku poolega, lisaks õpetajatele minevate läpakate lõpuni seadistamisega. Ka MS tenanti ühendamise domeeniga tegin ära, aga see ei hakanud tööle nii kaugele kui mul vaja oli, aga see võib olla seotud veel MS poolt organisatsiooni kinnitamisega või õigemini kinnitamatusega
Kool on õpetajaid täis, kõik toimetavad midagi. Ka üks kurb uudis saabus õpetajate territooriumilt, nimelt Valentin meil läheb kodumaale tagasi. Oli üks tore hispaania keele õpetaja kes oli seltskonna hing, eriti kui kitarri kätte võttis!
Õhtul keerab sajule ja Kaja pakub välja võimaluse Miiat lasteaiast tuues ka mind peale võtta Võtan võimalusest kinni
Täna oli vaja suurem poering teha. Õnneks on Kajal olnud lühem tööpäev ja ta on selle suure toimingu juba ära teinud. Aga ega õhtu sellegipoolest toiminguteta pole Inna kutsus meid appi voodilavatsit uuesti üles panema, kuna remont on tal nüüd valmis. Nii me siis käimegi abis ja teeme selle töö ära.
Et õhtu on veel noor ja Kaja märkas, et Riia tänava viadukti kergliiklustee tunnelid on ühelt poolt avatud, et käime siis jalutamas ja teeme uudistamisringi Ja nii jalutamegi asja uudistama. Igati huvitav, kindlasti vajalikud tunnelid ja eriti hea, et on leitud võimalus need luua mõlemalt poolt Riia tänavat ja et ehitati ka kergliiklussild üle tänava. Minu arvates üks viimase aja parimaid ideid ja lahendusi kergliiklusteede ühe suurima pudelikaela elimineerimiseks. Autoliiklus ehk läheb siin veidi keerulisemaks, aga eks me näe seda veel, kuna valmismisajani on vist veel pool aastat aega 
Kolmapäev. Täna on see päev kus ma lähen taaskord kodust ära ja sel korral kolmeks päevaks. Nimelt on meil koolilaager uutele kümnendatele klassidele ja osale gümnaasiumist ning ma olen seal korralduslikul poolel osaline. Ehk siis, kuna eile ei viitsinud, siis täna hommikul löön asjad kokku ja lendan kooli.
Väljasõit on meil küll alles kümnest (teisel bussil südapäeval), aga mul on veel tööasju vaja korraldada, seega liigun ikka hommikul kooli. Kui aeg kümnele läheneb, ootan mina koolis suurt kümnendike hulka, aga nemad on hoopis aia taga ja ootavad seal busse
Valgemetsa jõudes, eelnevalt bussis Madisega tuttavamaks saades, on meil tugispetsialistid vastas. Rahvale jagatakse näpunäited ja minnakse majadesse laiali. Küll jääb mulle segaseks info kus majas mina olen ja esialgu ma lihtsalt uudistan seetõttu ringi Majas, kus peaks olema meie osad õpetajad ja tugigrupp, käin ühes toas WC’s. Ja siis selgub, et see oli kompleksi omaniku tuba kus ma käisin, aga ei olnud sellest õnneks mingit lugu, lihtsalt naljakalt kukkus välja Lõpuks, kui aga info oma elamise kohta kätte saan, lähen vaatan selle üle.
Kogu see kompleks on üks korralik stagnaaegne ehitiste plejaad Asjad on üsna ligadi-logadi aga toimiv Eks neid majakesi siin on kõvasti putitatud ja edendatud; kaasaegsed mugavused on oma miinimumis siiski kätte saadud ja minu hinnangul on elatav elik OK. Mina olen kollases majas nr 4 ja toanaabriks on Tairo. Meil on kahevoodiline tuba elektriradikaga, õpilastel on kuni kaheksavoodilised ruumid ahjuküttega.
Kell on alles südapäev saamas ja kere on hele. Süüa saab alles kahest. Ja ma pole ainus näljane Liis annab meile auto ja nii käime Madisega Vana-Kuustes poes, et tuua saiakesi. See saab olema kiire käik, kuus kilti sinna ja tagasi.
Mingi aeg saabub ka teise bussi jagu rahvast, siis on infotund peamajas (suur ruum pinkidega, midagi aula taolist kus ka suur ekraan projektoriga, tundub olevat kunagi kasutuses olnud ka kinoruumina). Ja siis lõunasöök, mis oma kella kahe kohta on pigem juba õhtu oode
Peale söömist on loeng inspiratsiooni teemadel. Väga tore loeng, sai endalegi pisut mõtteteri kogutud. Esinejaks oli Harald Lepisk.
Loengu ajal aga hakkas väljas sadama. Meil pidi olema õhtuse blokina spordiüritus, aga vihm rikub selle täiega ära. Vaadates ilmakaarte ei paista enne ööd ka mitte midagi muutuvat. Uurime võimalusi sisesportimiseks, aga selle rahvamassi jaoks, mida on 114 õpilast, me midagi head välja mõelda ei suuda...
Peale esimest loengut juhatab Liis sisse särgidisainimise töötoa. Kõigile on tellitud valged särgid ja kolme erineva meetodiga õpetab ta õpilastele särke disainima. Töö läheb sel suunal kenasti käima.
Kuuest on õhtusöök ja peale seda siis spordiüritused mida ei tule. Vihm lõi kaardid sassi, aga tagantjärele kirjutades ütlen, et tegelikult oligi see hea, sest üritus pidi olema 19:30-21:30 jõekäärus, aga teatavasti on kaheksast juba hämar ja üheksast pime, et me polekski seal asja korralikult teha saanud. Aga, päris ära üritus siiski ei jää, teeme selle homme ühe teise bloki ajal.
Kuna üks asi jäi ära, sai rahvas edasi tegeleda särkide disainimisega. Kogu see üritus vajaski rohkem aega ja nüüd oli see aeg justkui maast leitud (Y) Ja tegelikult noored toimetasidki ka majades, mängiti erinevaid lauamänge, ja paistis, et enamusel on siiski igati tore olemine.
Aga ka õpetajad otsisid tegevust. Tekkis tuumik, kes soovisid saunamõnusid nautida. Nii võttis Tairo enda peale sauna kütmise mis jäi üsna jõekääru lähedale metsa alla. Kui saun valmis, olime kõik ka jaol Mainin kohe ära, et alkohol oli loomulikult keelatud ka õpetajatele, isegi mingeid null-kraadiseid asendusjooke ei joodud. Õigemini ei joodud peaaegu üldse mitte midagi, kuna kellelegi ei tulnud pähe suuremaid veevarusid kaasa tuua, olid vaid minu ja Kaareli Vytautased Aga ajas õnneks asja ära. Käisime siis leili võtmas ja jões ujumas. Üks õpetaja leidis jalaga jõepõhjast ka klaasikillu üles, aga õnneks kohaliku tohterdusega saime ise hakkama.
Õnneks antakse täna veel süüa: õhtuoode. Õpilased on aga omastanud etteplaanitust rohkem saiakesi, nii et need õpetajad kes veel sauna jäid, jäid ilma ka saiakestest, mina õnneks veel sain (Y)
Enne ööd on meil õpilastele veel üks atraktsioon: mittekohustuslik filmi Sigade Revolutsioon vaatamine. Panen atribuutika üles ja väikese hilinemisega saab film käima. Saalis on paarkümmend vaatajat kellest enamus lahkub esimese veerandtunni jooksul Jah, siin ruumis on jahe ja toolid ebamugavad, võibolla valitud filmgi ei ole just see mida noored vaadata tahaksid. Ega ma isegi jää seda vaatama. Maili on meil see tubli kes kuni lõpuni vastu peab, filmi lõppu vaatab temaga koos vaid üks õpilane kes pole ka enam tegelikult õpilane
Kuna film mind ei tõmmanud, liikusin kõrvalhoonesse katusealusesse puhkeruumi – nö pööningule. Mängin seal kitarri, lootuses et minuga on liitujaid, aga enamus on kuskil mujal, siin on vaid üks seltskond kes üht lauamängu mängivad. Võiks ju Valentini üles otsida, aga olen ka ise juba parajalt sooda, seega tinistangi üksi.
Majas meil aga südaööl veel melu käib. Pudelimäng on meie maja rahva ehk Tairo klassi lemmik Vaatame Tairoga valdused üle ja oleskleme niisama kuniks magama keerame. Kell võis siis olla pool üks.
Neljapäev. Ärkasime Tairoga enne lapsi ja seame end valmis. Hommik algab võimlemisega lipuväljakul kus iga osaleja saab teha ühe harjutuse mida kõik teised järele teevad. Sai parajalt liigutav ja konte sirutav tegevus.
Peale hommikusööki algab töötuba mida viivad läbi kohale tulnud bioloogia-geograafi õpetajad. Õpilastele antakse ülesanded kätte ja kõik liiguvad metsa alla toimetama. Spordivõistluste korraldusgrupp saab aga pööningul kokku ja seal paneme oma spordiürituste plaanid paika. Käime vaatame üle võimalused jõekäärus ja paneme asjad valmis. Kuna Tairo peab vahepeal ära käima, siis kuulame tema näpunäited ära, et ilma temata hiljem alustada saaksime
Nüüd jääb aega ja ma hakkan pööningul kitarri tinistama. Valentin liitub minuga ja teeme mõned lood koos. Väga äge on! Kahju ainult, et Valentin kodumaale tagasi liigub ja selliseid teematunde temaga enam korraldada ei saa... Aga on mis on, koolis üritame oma kitarritundidega siiski jätkata
Lõunasöögile liigun kerge viivitusega. Põhiroog mulle eriti ei maitse, aga kui selle taimetoitlaste toiduga kokku panen, siis saab asi igati super Räägitakse, et alguses oli ka saiakesi, aga minu jõudes pole mitte ühtegi, sest õpilased olla kiiruga need kõik tuuri pannud. Sellekohane märkus tehakse õpilastele õhtul ära, et niimoodi enam ei korduks (Y)
Spordiüritused jõekäärus on meil päris toredad. Isegi laulukoori omad tahaks olla pigem mängimas kui tegeleda laulukohustusega Mängime frisbit ja võrkpalli. Õpilased võtavad asja mõnuga, aga samas lõbustusena – no just nii nagu seda kõike võtma peakski Asjad sujuvad, õpilased on tegevuses, kõik toimib. Mitu tundi lendab kui tuul.
Peale kerget õhtusööki on veidi aega. Värske õhk ongi ära väsitanud ja ma keeran pooleks tunniks voodile puhkama. No väga mõnus segamatu puhkus sai!
Õpilased on majas laua taga, laual limonaadi ja käte desinfitseerimise pudelid. Kõik vaatavad mind, nagu oleks millegagi vahele jäänud Desinfitseerija kork on keeratud limonaadipudeli otsa. Uurin naljaviluks, et ega nad tõsimeeli desinfitseerijat siin jooma ei hakanud? Ega ma selget vastust neilt saa, ei lootnudki muidugi Igatahes nuusutan mõlemad pudelid üle – täpselt sama alkoholi hais, usutavasti siiski desinfitseerija. Löön käega, soovitan neil laagris alkoholi mitte mängu tuua ja liigun edasi. Hilisema pealt vaadates ei paistnud, et keegi oleks purjus vms olnud.
Järgmiseks etteasteks on lõkkeõhtu. Kuniks noored tegelevad töötubades, alustame meie ettevalmistustega. Hea, et jõekäärdu saab autoga ka minna, viime palju kola Liisi autoga sinna ära Huvitaval kombel aga aeg taaskord lihtsalt lendab, juba hakkab hämardumagi. Õnneks on meid täna hoitud suurema vihma eest. Igatahes, varsti juba liiguvad noored lõkkeõhtule mis algab salati söömise ja vorstide küpsetamisega. Ideeliselt asjad veidi venivad, sest ootame direktorit, et töötoad saaksid oma tulemused laval ette kanda.
Autasustame ära spordivõistluste võitjad ja süütame lõkke. Laagri korraldajal on lõkkeplatsil all puuokste rägastik ja see on siis üle kaetud pappkastidega. Süütame Tairoga lõkke, see saab tänu äkilisele süütevedeliku kombinatsioonile olema ehmatavalt valgustav Õnneks midagi ei juhtu ja lõke läheb kenasti põlema. Kui enne andsid jõekäärule valguse sumedust tõrvikud, lamp laval ja diskokera varju all, siis nüüd, lõkkevalguses, läheb kogu org valgeks.
Keegi nikastab vahepeal aga jala ja kuigi midagi tõsist ei paista olevat, kutsub ta vanemad järele. Viin ta jõekäärust majade juurde ja kohe saabub ka direktor Ene, kellega ma siis jõekäärdu tagasi sõidan
Nüüd on töötubade bloki kokkutõmbamine. Sinna kuuluvad küsimused Enele ajaloo ja kooli väärtuste teemadel. Igati tore ja sobilik jutusaade meie lõkkeõhtusse. Kahjuks küll lõke ise on ära põlenud, et pappkastid põlesid ära ja oksad nende all tuld ei võtnud...
Kui Ene kuulutab välja diskoõhtu, siis mina kutsun noori ise tahvel-nuhvli juurde neile meeldivat ja omast muusikat valima. Aga siis tullakse ideega, et kui Ronald Judin, kes küll MHG äsja lõpetas, siin on, siis uutele kümnendikele võiks ta esitada oma ajatut hitti Linda. Kuna esineja meil nõus on, saab ka see esitlus suurte ovatsioonide saatel tehtud, lisaks veel ka Suusabaasis On Tantsupidu. Sellega on antud tubli algus tantsuõhtule. Õpilased valivad lugusid ja möll käib.
Lõpuks saab olema kõva pidu, kõik, kes peost tahavad osa saada, ronivad lavataguse varju alla ja möll käib Ka õpetajad, kes lava peal end õõtsutavad, valivad mõne loo esitlusloendisse, aga need lood enamuses puksitakse kiiresti välja Üldse oli väga üllatav mida noored valisid: no seal oli nii uuemat kui vanemat muusikat, mõni lugu nagu poleks üldse nendega kokku läinud, aga tegelikult nauditi täie rauaga Muidugi palju kuulati eestikeelset räppi.
Taas üks huvitav tähelepanek. Nimelt, kui lõppes õpilaste soovitud lõpulugu (mingi Viie Miinuse pala), siis kohe jooksis rahvas laiali! Mitte keegi ei virisenud, mitte keegi ei tulnud aega juurde küsima või mitte midagi muud negatiivselt. Ovatsioonide saatel pandi oma telefonide lambikesed põlema ja liiguti magalate poole!
Kell oli seks ajaks pool üks ja meie, õpetajad, hakkasime veel orus asju kokku võtma. Aga et meid oli palju, siis kõik käis kiirelt ja mugavalt. Päris vaikus meie toas saabus kuskil pool kaks, ka õpilased olid enamuses põhku pugenud.
Kuigi tahtsin täna laste ja Kajaga videosilda teha, jooksis ajaplaan kõik nii kiiresti täis, et ma lihtsalt seda ei jõudnudki. Kui kümne ajal Kadi korra kõne tegi, siis polnud ka võimalust seda toredat ettevõtmist ära teha. Kahju kohe. Õnneks saame homme õhtul juba kokku (Y)
Reede. Joomajoo, ma olen nii kurjavaimu väsinud! Öösel ärkasin peavaluga, käisin tualetis ja lootsin et valu kaob ning keerasin magama tagasi. Aga valu ei kadunud ja mingi aeg ajasin enda taas üles et tabletti võtta. Ehk siis, hiljem magama saanuna ja segase öö tõttu olen üsna surnud. Ja ega vihmane hommik erksuse tekkimisele ka eriti kaasa ei aita...
Hommikul on õpetajatel koosolek. Seega on hommikusöök varem. Käin ka söömas ja olen koosoleku läheduses, aga ma ei võta osa koosolekust vaid teen tööasju mis on taaskord kogunenud. Kui aga hakkavad töötoad, siis olen tegevustest üsna vaba, kuna täna minu õlul enam midagi ei ole ja loengud on üsna õpilaste spetsiifilised.
Aga aeg muudkui kulub. Saab pesemas käia, asju kokku panna ja teisi nende toimetuste ja töötubade alustamistega aidata. Vihma kipub sadama, aga töötoad on meil tubased, seega ei ole midagi hullu.
Peale lõunasööki on veel üks töötuba, aga selle läbiviija mingil põhjusel kohale tulla ei saa, seega leitakse asendustegevus Kolmest lahkub üks bussitäis rahvast. Samal ajal saabub Kaja lastega – kutsusin nad siia laagri ja siinse loodusega tutvuma Ja nii käimegi läbi mitmed majad ja jalutame jõekäärdu ning lõpuks tagurpidi tagasi. Varsti bussid naasevad ja saadame viimased lapsed Tartu poole teele. Nüüd saab veel aidata omadel asju autodesse tassida ja ongi juba aeg lahkuda ka meil ülejäänutel. 
Suundume meiegi tagasi Tartusse. Kell on juba kuus saamas ja tänu vihmapilvedele on hämar. Kuna ma pole tänasesse päeva ikka veel üles ärganud, keeran lihtsalt külili. Kaja toimetab õhtusöögiga, siis sööme, huvitaval kombel ärkan lõpuks ka üles
Õhtul helistab ema ja palub, et kui me juba hommikul Tõrva tuleme, et äkki käiks ka surnuaial ära, et vaja kõik platsid üle käia, koristada jms. See kõik on aga pea kahe tunni töö. See tähendaks aga automaatselt seda, et ma saan Pukas kahe tunni jagu vähem tööd teha ja nii ei pruugi ma etteseatud ülesannetega toime tulla. Inspiratsioonikoolitusel kolmapäeval räägiti sellest kuidas inimesed peavad teinekord oskama öelda EI, et omad asjad tegemata ei jääks. Nii ma siis üritan võimalikult pehmelt emale selgeks teha, et homme ma temaga surnuaeda kahjuks ei lähe. Pettumus ema hääles oli tunda ja ega ma ise ka end just rõõmsana ei tundnud, aga ma ju teadsin, et nii see asi lihtsalt on.
Laupäev. Nonii, tänaseks on puhatud ja pea ei valuta ja üldse on kõik täiesti OK! Täna on meil Suur Puka Päev, ehk et läheme Pukka tööd tegema: teise korruse ahju lammutamine, selle jäätmete ärapaigutamine ja pööningu täielik korrastamine. Õnneks on meile täna ka abi tulemas: Inna, Janec, ema ja Õnne. Seega suundume kõigepealt otse Tõrva.
Algatuseks võtab meid vastu minu ema: käime seal söömas. Kui söömise lõpetame, saabub Inna omadega ja nüüd on nende kord süüa Meie aga pakime asjad, võtame peale Õnne ja liigume Pukka.
Õnne liigub aiatoimetuste peale ja Kaja tegeleb temaga. Lapsed leiavad ka erinevaid tegevusi ja mina suundun pööningule. Leiutan katuse peale kaldpinna kivide allalaskmiseks ja hakkan plekk-kattega ahju lahti murdma. Kerge see pole. Päris palju aega läheb selleni kuniks ma mõne kivi ka kätte saan Pool ahju saab lammutatud kuniks saabuvad Inna, ema, Janec ja Reijo – nad käisid surnuaias. Ema liitub aiatoimetustega ja Inna ning Janec minuga ahjulammutusega. Õnneks see viimane ots läheb üsna lihtsalt ja varsti on ahjust järel vaid auk.
Nüüd loobime Janeciga alla kukutatud ahjumaterjali läbi toa-akna majja, sinna kust me põrandad üles võtsime. See kraam läheb kõik täiteks valatavate põrandate alla. Ja siis taas üles pööningule: seal on üks ruum igasugu kola ja puitmaterjalijääke täis – loobime alla, aga sel korral teisele poole maja, et oleks lõkkele lähemal. Kuigi väljas on küllaltki tugev tuul, paneme lõkke huugama. Kaja on Õnnega siit eelmise korra tuhahunniku juba maha matnud Muuseas, tuhk oli veel täna, nädal hiljem, ikka kuum!
Kui asjad tehtud said, siis olukord teisel korrusel jäi parem kui ma algselt plaanisin Eks seda kõike tänu Innale ja Janecile, ma üksi või Kajaga kahekesi poleks kindlasti nii paljut jõudnud.
Kui Kaja läheb emasid Tõrva viima, võtavad Inna ja Janec lõkketegemise üle. Mina aga toimetan veel edasi. Pööningult leian veel põletatavat kraami, siis avan konstruktsioone nurgatoas. Tundub, et võibolla polegi seinad nii kehvas seisus kui esialgu paistis. Et maja vajumine paistab olevat siiski vundamendi vajumisest tekkinud, puit-talad ikka nii mädad ei ole et oleksid vajumisi põhjustanud (see küll veel kõik jooksev info, kinnitamata, ja alustalad vajavad siiski vahetust).
Kui lammutuslikud planeeritud asjad ühele poole saavad, toimetan asju kokku panna. Siin on kogu aeg midagi teha, lihtsalt tee Aga jah, tänase päevaga saab väga rahule jääda, palju tööd sai tehtud, nüüd on vist taas aeg Kaja vennaga edasi tegelema hakata.
Kaja ka saabub, lõkkematerjal hakkab otsa saama, hämardub. Kui viimased asjad lõkkele saavad, Inna omadega lahkub, ainult meie pere jääb veel ootama kuniks leegid raugevad.
On juba päris pime kui taevasse jooksevad pilved – vaatan ilmateenistuse lehte ja lubataksegi vihmapilvi. Vahepeal hakkavad tuuled aga koledasti ulguma ja tuhka lõkke pealt laiali vedama. Paneme veesüsteemi tööle ja kastame lõket, et tuuled kurbi tagajärgi ei tekitaks. Kui juba kergelt ka tibutama hakkab, julgeme kodu poole sõitma hakata.
Teel kohati sajab, kohati on kuiv. Tartus veel ei saja. Jõuame kuskil kümne ajal alles koju, käime pesus ja keerame väsitavast päevast puhkama.
Pühapäev. Uni oli päris hea. Alustame elamise ja eilsete asjade kraamimisega. Köögikraan vajab parandust ja üht juppi on vaja ehituspoest tuua. Kuna nagunii on vaja kooli teemadel Lõunakeskusesse minna, teemegi kohe selle ringi ära.
Tagasi kodus teeb Kaja lõunasööki, mina parandan kraani. No ja muidugi saame ka muid kodutöid toimetada Lõpuks saavad Kadi õpikud-vihikud endale uued kuued selga ja telekas hakkab meile näitama mudaliigat, ei, Eesti Meistriliigat, mängu, kus esinevad Levadia ja Nõmme-Kalju.
Kaja tahab seenele minna ja mul pole mitte midagi selle vastu, et pead tuulutada. Sõidame kuskile Viljandi poole välja Nõgiaru kanti metsa. Kuna see kaugele ei jää, siis on siin teisigi seenelkäijaid Igatahes on selles metsas üsna vähe seeni, aga päris tühjade kätega me sealt ka ära ei tule. Ka mustikaid ja pohlasid on, nii et Miial on eriti kena päev, kuna tema on mustikate peale eriti maias. Kadi samal ajal jäi koju, tema jaoks mets võrdub puugid ja nii ta kaasa ei tulnud
Ja ega tänasesse päeva peale kodutööde enam muud mahugi. Eile oli väsitav päev pealekauba, lihtsalt oleme