Esmaspäev. Kass ajab meid Kajaga kell viis üles – oksendab karvapalli köögis. Aga õnneks suudan edasi magada. Kaja läheb hommikul tööle, meie ärkame üheksast. Minul on alanud puhkus (paaril päeval on vaja käia kui keskandikud lõpetavad).
Täna jätkame pesumasina koormamisega. Käin lastega jalutamas, selle raames käime ka koolis ja siis oleme Reiniku taga mänguväljakul. Hoian kellal silma peal, et jõuaks enne emme tulekut tuua Riia mäelt lilled ja siis alustada grillitamisega. Meil on Kajaga täna kaheksas pulma aastapäev 
Ilm on päikeseline ja palav. Kui emme rattaga saabub, teemegi söögid valmis ja peame lõunat. 
Meil oli plaan viia täna lapsed üllatussõidule Emajõe peale, aga nagu kiuste, sel nädalal Pegasus ei sõidagi. Seega meil mingit eeskava tänaseks kahjuks ei olegi. Võtame siis suuna oma pulmakohta – Ilmatsallu.
Ilmatsalu motelli juures on suured sildid, et tegemist on eravaldusega. Et väljas on palav ja me kellegi privaatsoove rikkuda ei soovi, me pulmakoha juures ringi ei uitagi. Võtame hoopis suuna Ilmatsalu ujumiskoha peale, et äkki käia vees.
Ujumiskohas on veel mõned inimesed, aga ujumisala on üsna täis kasvanud ja ei tekkinud meeldivat ujumise aurat Nii sõitsime hoopis Emajõe äärde ja käisime endid seal kastmas.
Õhtul korgime šampuse lahti. Vahepeal käib Kaido oma tsiklit tutvustamas. Hiljem istun läpakaga aias. Siis loen Miiale unejuttu, ta jääb kiiresti unele ja pärast oleme Kadiga pisut pikemalt teleka taga.
Meil on siin paras kuumalaine, aga see pole ainult meil: Siberiski on enneolematud kuumalained ja need teevad seal oma töö. Paistab, et siiski on meie külmal planeedil globaalne soojenemine... 
Teisipäev. Üheksast ajab meid Miia üles sosistades kõigile: „Tõuse ja sära!” Kuigi oleks veel maganud, aga kell on juba piisavalt palju. Alustame hommikut kooli taga mänguväljakul. Oleme seal pikalt ainsad kuniks saabub üks kaubik kooli ehitusjäätmeid ära viima, siis sealt tuleb kaks tüdrukut issiga kaasa ja mängima. Miia võtab hoobilt otsetee nende juurde, üritab nendega suhelda, et mängida koos, aga tüdrukud hoiavad omaette... Üldse on tore jälgida kuidas Miia kiiresti endale kompanjone otsib; vahepeal see tal ka kenasti õnnestub.
Lõunasöögiks läheme alla linna mäkki. Sõidame ratastel, va Miia, tema on mul pera peal. Sööme Ahhaa õuel, siis käime raeplatsi külastamas, mängime kaubamaja mänguväljakul ja lõpuks suundume koju kus emme meid juba ootamas on. 
Käime Emajões ujumas ja Kaja püüab ka päikest pisut võtta Kõik ju teavad kuidas mulle üldse ei meeldi päikese käes peesitada ja kuumust tunda, seega polnud Kajal mind kaasa võttes võimalustki pikalt päikest võtta 
Täna on jaanilaupäev ehk lõkke tegemise õhtu. Meil ei ole kindlaid plaane. Suhtlen Väljadega ja nemad pakuvad võimalust nautida lõket ja sauna nende juures. Samal ajal helistab ka Madis, et nemad on perega vabad ja liituks meiega kui me midagi aias teeksime. Istume Kajaga maja ees ja lööme kokku plusse ja miinuseid, et millist valikut teha. Huvitav on see, et valime just selle võimaluse millel on rohkem miinuseid kui plusse Eks kohati oli ka ajendiks see, et Lille ja Annika polnud Kambjas vaid rabas ja lapsed just tahtsid nendega kokku saada...
Niisiis, käime Konsumist läbi ja paneme kuuest asjad aias valmis. Kautsidel läheb tulekuga pisut aega, kuna nemad tulid alles Verevi rannast kui me teemat otsustasime Igatahes grillime, vaatame telekast jaanisaateid ja ajame Madisega törtsu tööjuttu ja muudki sinna sekka Saab mõnus rahulik ja vaikne olemine, seda muuseas ilma alkoholita (Y) Umbes kümne paiku paneme pillid kotti ja saame kotile ära – Kajal on kõik pühade päevad tööpäevad, nii me siis ei hakanud pidustusi hommikutundideni pidama 
Kolmapäev. Kui ma ise ärkasin pool üheksa, siis lastel lasen magada. Ja nad magavad! Magavad nii, et pean nad kümnest siiski üles ajama
Täna sõidame Tõrva. Ka Reijo võtame kaasa.
Teel Tõrva käime läbi Purtsist, seal on Aixi perel maakoht. Lõpuks ometi leiame sellise aja kus mina olen Tõrvas käimas ja tema on maal Uudistame nende põnevat suurt rehielamut mis on kenasti korras ja kus eluaseme pool on täiesti korralik. Miia, nii kui kohale jõuame, läheb hoobilt lapsi otsima ja leiab lõpuks Eliise
Ja siis maandume minu ema juures. Sööme ja arutleme plaane. Õnnel on kahjuks peavalud, seega teda me plaanides kaasata eriti ei saa ja kuna valud kuidagi taanduda ei taha, me teda täna ka ei külasta.
Ema tahab vanaema juurde jalgu plaasterdama minna. Viime ema sinna, ajame natuke ka ise juttu ja siis liigun lastega kesklinna. Kesklinnas on liivaskulptuur mida me uudistame, siis käime peaväljaku kesiseid mänguvõimalusi uurimas ja lõpuks liigume kino taha parki mängima. Siin on hea, atraktsioone on rohkem ja puud heidavad vilu.
Ja siis külastame lastega Riiska järve, sööme, käime surnuaias kastmas ja Lõvelgi kastmas. Algselt plaanisime Lõvelt minna Veisjärve äärde, aga kell läks liiga paljuks. Tulime Tõrva tagasi, ema hakkas pannkooke tegema ja meie lastega käisime taas Riiskas. 
Riiska järv on tume sooveega järv. Siin läheb pealmine kiht soojaks, altpoolt aga jääb külmaks. Pooled elupäevad olen siin ujumas käinud Nüüd aga, kus teine pool elupäevi on Tartus möödunud olen harjunud ühtlase veetemperatuuriga järvede ja jõgedega. Kohe kuidagi ebamugav on kui vahepeal on vesi soe ja siis jälle külm
Ja siis pannkoogid naha vahele ja põhku. Ema ja Reijo magamistoas, mina oma lastega eestoas, nii et ise diivanil ja lapsed maas õhkmadratsil – toimis kõik.
Neljapäev. Miia käib taaskord kõiki äratamas: „Issi, kas sa oled üleval?” Või: „Reijo, kas sa oled üleval?” Kõik just õnnelikud selle üle ei olnud, aga nii saime ühel ajal maast lahti: 8.10.
Ema on tööl, ta lahkus juba varakult. Sööme kõhud täis ja lennutame drooni, et võtta Mõmmikust mõned kaadrid. Lapsed lasteaia aia taga kõik uudistavad ja on põnevil. Kui droon lennutatud, läheme lastega lasteaia õuele ehk käime korra emal tööl külas.
Hiljem läheme lastega Õnne juurde. Vahepeal toon talle apteegist medikamente ja Valga poolt linnast väljast maasikaid. Apteegis oli omamoodi tegemist. Ma olin seal kokku 40 minutit! Algatuseks kui apteeki sain, oli juba pikk järjekord ja leti ees üks saamatu tädike kelle keemialabor laua peal oli muljetavaldav. Aga see polnud kõik, muudkui uuris millised digiretseptid läbi hakkavad saama ja mida ikka peaks välja ostma. Raudne tervis tal, et sellise koguse keemiaga hakkama saada... Siis läks kaks kassaskäimist kiiremini ja oli minu kord. Õnne aga kirjutas mulle paberile mingid teised nimed kui tal retseptid olid. Ei hakanud ma esimese järgi idiooti mängima, astusin Õnnele helistamiseks kõrvale ja lasksin endast järgmise ette. See heategu aga ei jäänud karistuseta – sel härral oli ka raudne tervis mida üritati suure koguse medikamentidega maha suruda... Nii need nelikümmend minutit läksidki...
Ja siis korjan lapsed kokku, sööme ema juures, käime enne lahkumist Riiskas, siis hüppan mamma juurest läbi ja sõidamegi Tartu poole. Reijo jääb vanaema juurde Tõrva.
Tartus puhkame mõnda aega. Lõpuks läheme Emajõe randa. Seal on aga tohutu rahvamass, no pole vaba kohta ei maal ei vees. Läheme tahapoole rannaribale, seal on pisut vähem rahvast...
Õhtul tuleb meile Jenna külla. Kadi on nii rõõmus ja elevil! Jenna jääb meile ka öömajale.
Reede. Lapsed olla ärganud kaheksast, mina ja Miia pool tundi hiljem. Sööme, siis lähevad Jenna ja Kadi linna. Luban neil kahekesi kenasti aega veetma minna, Jenna on mõistlik tüdruk, temaga võib Kadit kaasa usaldada.
Mina aga vean õuele Miia jaoks vanni ja basseini ning vett. Miia saab mõnusasti solkida, mina toimetan niisama.
Peale ühteteist, kui tüdrukud on tagasi, saabuvad Janika ja Hugo. Joome kohvi ja siis läheme kõik Tallinna rongile. Kui külalised sõidavad rongiga Tallinnasse, siis mina plikadega rongiga ära ei sõida Saadame külad ära ja käime poes suupoolise järel.
Hiljem oleme taas Miiaga aias, kuniks emme rattaga saabub. Nüüd sõidame Kukulinna poolele Saadjärve äärde. Vesi on seal mõnusalt soe ja me veedame seal igati kvaliteetset ja toredat aega! 
Lugesin veebist toreda jutukese kunagisest heldest annetajast ja leidsin selle alt põneva kommentaari mille siia ka välja toon. Kuna tegemist on avaliku lehega, siis loodetavasti kommentaari autor ei pahanda.
Ardi Mandre
Kui see kabel asub Jakob Hurt´a ( 10-ne kroonisel ) matmise paiga kõrval, siis ma olen seal kabelis olnud ja mitte üks kord. Mulle meeldib käia öösiti üksinda surnuaias ja suhelda lahkunutega, eriti sügisel, kui keegi sind ei näe ja olen tavaliselt mustas. Viisin ka oma praeguse elukaaslase sinna esimesel kokkusaamisel, no tavaliselt käiakse kinos ja kuskil söömas, aga mina, kui oma mõtlemisega läksin Raadi surnuaeda ja just sinna kabelisse, ta tuli ja ei kartnud ja kunagi üksinda lugesin ma seal ka Meie Püha Isa. Oli vaja, te lihtsalt ei mõista seda. Arvan, et sellega on siis mingi seos, sest mina annetan suured summad heategevusele, kui 2022 a. toimub ime. Seda tean vaid mina ja ärge pidage mind rumalaks, sest niivõrd paljud inimesed on minult küsinud, kas ma olen selgeltnägija. Ei ole, aga tajun asju ette, nii, sest käin öösiti surnuaias. Laske komm läbi või tabab teid needus, uskuge, ma pole midagi valesti kirjutanud ega halba teinud, see kõik on tõde.
Laupäev. Õhtul oli raske magama jääda ja öö oli nigel. Aga ärkame täna kella peale, sest meil oleks vaja üheteistkümnest Kuutsemäe taga olla
Käime Prismas, aga seal läheb pisut liiga palju aega. Aga see ei tähenda, käime ka Siriusest läbi, sest laste tühja kõhuga me linnast ei lahku. Ka seal läheb aega enne kui minema saame. Samas aga hilineme vaid kümne minuti jagu
Mis me siis teeme seal Otepää ja Kuutsemäe taga? Seal on üks omapärane metsaonnike kus meil täna toimub ajaseiklus Lohekihv. Selle raames me mängime läbi seikluse, nii et kõigil on oma roll, aga pole ette kirjutatud mis peab toimuma ja kuidas peab toimuma. Kõik on sünergiline ja kõike tehakse nii kuidas asi välja kukub Ideeliselt ei midagi keerulist, aga praktikas on minusugusel oskamatul üsna rakse rollis püsida kui praktiline oskus puudub. Üldiselt hakkasin asjale pihta saama siis kui seiklus äkki läbi sai Oli mis oli, aga tore meil seal oli. Terve perega oleme ka filmi sisse vändatud, milliseid juppe sealt aga kasutatakse, ei tea. Kui Kaja algselt ei tahtnud üldse millestki osa võtta, siis ta sujuvalt kaasati sisse ja temast sai üks korralik taustajõud. Ka lapsed pandi kenasti rollidesse ja nad said kõigega suurepäraselt hakkama!
Kogu tegevus toimus meil enamasti lõõskava päikese saatel ja parmude kiusatuna Kallasime endid korduvalt ka tiigiveega üle (tiigis on kaanid ja seega vähesed tahtsid sinna sisse ronida). Igatahes oli tore. Kõik toimis ja kõik oli sujuv ning sõbralik. Kella kulgu ma ühtegi korda otseselt ei vaadanud, aga päikese liikumine oli pidevalt tajuda. Kella kaheksast saime sealt alles tulema Kuigi jah, enamus rahvast oli seal juba eilsest õhtust alates ja pidid jääma ka teiseks ööks (Y)
Tartus tagasi jõuame veel Lõunakeskusest lastele pitsa võtta ja siis poest toidupoolist tuua. Kodus siis muljetasime ja sõime, magama läksime üsna hilja.
Pühapäev. Palav öö ja magasime Miiaga koos üleval. Miia aga matkab mööda voodit ringi, seega mitte just väga magusa unega öö.
Hommikul sõidame Saadjärve äärde. Kui teised uljalt veemõnusid naudivad, siis mina pigem kükitan vilus. Käin ujumas küll ka, aga eilsest on kael pisut hell ja ma ei taha rohkem turjale päikest saada.
Jälgin kuidas Eesti-Läti piiril äike sähvib, seda siis Lightning Maps’i järgi. Terve piir põleb. Meile Tartusse aga ei tule ei vihma ega äikest, kuivame ja sulame edasi. 
Toimetan õuel ja hiljem olen läpakaga aias kirjatöö kallal. Üldises mastaabis nagu midagi täna ei teegi Lapsed asjatavad niisama, Miia saab aias ka veemõnusid nautida ja Kadi käib vastu ööd Kaja vennaga ujumas. Selline huina-muina päev.