Esmaspäev. Kaja tegeleb kohe hommikul laste juustega. Jätkuvalt. Seisud on hetkel normis.
Täna on hommikul kõik mustas jääs. Lasen tänavat ületades liugu. Kaja ka hiljem räägib, et auto ei tahtnud pööramiste peal sõna kuulata...
Täna on kaks juubelit ja tahaks lilli kinkida. Feenoksi akendel on suurelt silt, et ka lilli saab. Tõttan sinna – pood veel kinni. Tõttan kümnest taas kohale, aga nende lillemüük on nii kesine, et sildi peaksid nad küll maha korjama. Käin kiirelt Riia mäel mustlaste lillepoes. See seal loeb mulle kümnesest pundist kuute lille ja võtab viis välja ning hakkab pakkima. Palusin üle lugeda ja viga parandati. Ma siiralt loodan, et ta lihtsalt eksis, mitte ei üritanud mind ühe lillega tüssata, sest selline tüssamine oleks ikka väga debiilne ja enda poe mainet ning müüki pärssiv. Tänapäeval, teate, inimesed suhtlevad omavahel 
Niisiis, juubelid. Neid peavad kaks inimest korraga ja nemad saavad kokku 110 aastat 
Mõlemad inimesed tegelevad vaimu ja hinge harimisega, aga mõlemad totaalselt erinevate meetoditega: üks on raamatukoguhoidja ja teine sotsiaalpedagoog 
Meile on Hiinast pakk ja see ootab meid Kvartalis. Alguses tahavad mõlemad lapsed koju mängima jääda, siis aga Miia ikkagi surub enda kaasa, sest mine tea, äkki me muidu ei ostagi midagi head poest... :S
Kange alkohol saab taaratasu. Lõpuks ometi! Ma imestan, miks seda juba varem pole tehtud. Aga supipurkidele maksu veel ei panda, sest neid purke pesevat vaid 20% inimestest. Hea teada, et ma just sinna 20% sisse kuulun Kuigi, vahepeal muidugi ka ainult loputan, aga see selleks :P
Teisipäev. Miia ärkas öösel ja kutsus emmet, lisaks rääkis kõhuvalust. Emme palus Miial tualetis käia, aga laps ei tahtnud üksi minna ja nii käis ta siis kaasas. Pissiti ära, mindi voodisse, aga midagi kõhuvalust jahuti edasi. Üldiselt Miia vahepeal ka räägib, et kõht valutab. Väga kummaline, kuigi mingit alust selleks ei näe ja valud ei paista kunagi olevat sellised mis teda tõsiselt ka häiriks. Eks ta vahepeal, kui midagi teha ei taha, ütleb ka, et kõht valutab. Öist kõhuvalu ma aga julgeks nimetada ka hirmu-unenäo järgseks traumaks (sellest on ka kirjutatud, ei mõtle ise välja). Igatahes kummaline ja asjal tuleb silm peal hoida.
Tööl on toimetamist kohe hommikust saati. Eile said õpetajate toa tagumisest ruumist arvutid ära võetud, täna varahommikul tõstsid ehitusmehed lauad/kapid ringi, nii nagu plaan oli. Mulle aga see plaan ei meeldinud, liiga ebamugav laudade asetus. Tegime kiirkoosoleku ja mõtlesime pisut paremaks. Tegemise ajal aga tuli mul plaan C ja see siis lõpuks ka käiku läks
Päeva teine pool on väga erinevate toimingute lainetel. Päris palju erinevaid teemasid on jooksvalt õhus ja toimetamisel. Nädala lõpuks peaks üks suurem teema maha saama, ja kui hästi läheb, siis suisa kaks
Lasteaias on täid sees ja seda üle terve maja nagu ma õpetajate jutust aru olen saanud. Kurat, kui vastik teema. Kaja käib vankumatult Miia peas ringi, sest ka Miia rühmast tuleb pidevalt teateid ja jätkuvalt kipub Miia pead sügama. Võibolla sügab koorikuid, võibolla täisid – seega tuleb uurida. Kaja kaevub, aga ei leia midagi. Siiski jätkame lauskontrolli ja usutavasti teeme, kui mitte varem, siis nädalavahetusel kordusravi rohuga.
Kui Kaja lastega jalutama läheb, viskan mina pisut siruli ja kui kõik magama kaovad, vahin veidi telekat, ei viitsi arvuti taga ollagi
Kolmapäev. Vihmane (töö)päev pillutab ringi. Vahetan kaste väljaspool maja, aga et autot ei ole, siis tuleb kõik käe otsas tassida Kolm korda käin teises hoones ja käin ka linnast läbi. Lõpuks on jope läbimärg, aga asi vääris küünlaid ja kõik sai kenasti tehtud. Isegi varem esinenud probleem paistis, et uute masinatega lahenes Rõõm, ainult rõõm.
Täna saadeti koolimeilile kiri, et nüüd, kus koroonaviirus möllab ja koole suleb, aidake oma õpilastel rahulikult edasi õppida kasutades (tasulist) veebipõhist õpikeskkonda Eks ikka ja alati on neid, kes halva pealt koorivad :P
Õhtul toimetame kodus. Peaasjalikult otsime jätkuvalt täisid Kõigil muudkui kiheleb ja sügeleb Küll täisid ega tinge avastada me ei suuda. Väga see on vastik teema ja võtab mõttetult palju aega ning vaimu.
Neljapäev. Kõik magasid täna hästi (Y) Sai ju ise ka eile üsna vara magama mindud võrreldes tavaõhtutega.
Hommik võtab meid vastu vihmaga, aga peale tööle jõudmist jääb üle Klassika!
Tööl rabelen viimaste masinate ümbertõstmisi ja paigaldusi pluss igasugu muid jamasid muidugi. Aga ei midagi üle mõistuse või konti murdvat. Küll tuleb leida nüüd üks õhtu kus oleks hea kõik ruumid üle käia ja läbi vaadata ning tabelisse ka viimased kanded ära teha. Siis saab hakata tegelema vanade masinate pakkimise ja ära saatmisega
Koju jalutades päike veel paistab. Ilm on mõnus, õhus on kevadet ja üldse ei tahaks kodu istuma jääda. Helistan Kajale, et teeks söömise koduseinte vahelt väljas. Ja nii me Kaja ja Miiaga lähemegi Lõunakeskusesse. Kadi oli jõudnud süüa ja oli hetkel sõbranna juures, seega tema meiega kaasa tulla ei soovinud.
Peale söömist hakkab uni jubedamala kombel peale suruma. Ma lihtsalt vedelen kodus, mitte muhvigi teha ei jaksa. Kaja lammutab taas laste peade kallal ja sellega läheb üsna pikalt. Siis lapsed magama, ise vaatame Kättemaksukontorit ja keerame ka põhku.
Reede. Lähed õhtul kell pool üksteist magama ja hommikul pool seitse ei ole võimeline maast lahti saama! Kuidas see võimalik on? Võibolla ainult siis kui eelmine õhtu end umbe tõmmata, aga seda ju ei olnud :S Tilkagi ei olnud. Ja seda juba teist hommikut järjest, sama mustriga, et eelmisel õhtul varem magama...
Aga hommik on see-eest ilus! Päike paistab, linnud lasevad valjult laulu, linn on elu täis. Mõnus tööle jalutada ja olemist nautida!
Vanad masinad saavad täna kõik asendatud! Nüüd jääb veel paar vangerdust ja mõned win7 läpakad. Ehk kui asjad jooksevad sujuvalt, on järgmise nädala lõpuks töökohamasinatega toimetamisel seks korraks jutt all ja saab süsteemi uuendamiste ja arendamistega edasi minna.
Nonii, tänaseks on Eestis kümme koroonakat. Enamus neist ühelt lennult :P Kui ma seda kirjutan, pole koroona-kaartil andmed veel uuenenud, seal ikka 3. Samas kokku surmasid on 3383. No näis kuidas asjad edasi kulgevad.
Laupäev. No mis vägi ajas Miia seitsmest juba üles?! Nädalavahetus ja magada ei näe :S Olin temaga eestoas, tema diivanil, mina madratsiga põrandal. Ma enam ise diivanile väga ei pretendeeri, ta on viimaste aegadega nii ära vajunud, et seal pole istudagi enam mugav, magamisest rääkimata.
Kaja läheb hommikul lastega kaubandusse. Mina aga nendega liituda ei saa, sest olen täna koolis nö toimkonnas. Meil on gümnaasiumisse pürgijatele avatud uste päev. Sama asi oli paari nädala eest ka, aga sel korral oli asi oluliselt lõbusam ja toredam, vähemalt minu jaoks. Peale üritust oli korraldajatele sööklas laud ja koosistumine (Y)
Täna teeme täitõrje kordusravi. Jah. Nädala eest jäi üks purk üle, nüüd tegin jooksu apteeki teise purgi järele ja tegime ka kordustõrje kõik neljakesi läbi. Peab ju kindel olema, sest ega neis satikates mitte midagi meeldivat ei ole.
Hiljem saame Kajaga sauna. Lapsed vaatavad multikat. Lõpuks kui kõik magama keerasid, meenus mulle, et ma vist välisust ei keeranud korralikult lukku, et lähen ja kontrollin. Avan korteriukse ja Griffin tuleb suure näugumise saatel tuppa. Ta vist juba mitu tundi ukse taga olnud, seda ma vaatasin, et kassi üldse vahepeal näha ei olnud
Sellega kassi seiklused aga ei lõppenud. Kui teised juba magasid ja mina telekat vahtisin, lükkas kass laste laualt taldriku maha ja see kukkus tagurpidi ning laperdas päris pikalt enne kui vait jäi. Kõik ärkasid selle müra peale üles! Miia hakkas suisa nutma ja ma nunnutasin teda mõnda aega unele. Õnneks see ehmatus lastele ööunedesse oma jälge ei jätnud ja kõik magasid rahulikult.
Tänase seisuga 3555 koroonasurnut.
Pühapäev. Täna anti meile aega magada poole üheksani. Mõnus. Väljas juba suur valge kui ärame Ja elamine on niipalju soe, et hommikul kaminat teha vaja polegi
Täna on naistepäev, aga samas ka Lille sünnipäev. Nii käime lillepoest läbi ja siindume Kambjasse sünnipäevale
Lille sünnipäevale tuli kenake hulk lähedasi kokku. Meeleolud olid lõbusad ja mängida said nii suured, lapsed kui ka koerad Olime esimesed külalised ja viimased lahkujad
Ja taas oli sünnipäev kus oli pisike plikatirts: Maarja-Tähe. Muidu nagu selline üsna võõristav plikatirts, aga lõpuks suutsin ta ikkagi üles sulatada
Tartus tagasi panen teised kodus maha ja ise suundun Sepa staadionile vaatama Tammeka ja Tuleviku vahelist mängu. 
Hiljem käin väikesel jooksul mile raames toon lilli ka oma kodustele naistele Eks Kaja aimas seda nagunii juba ette, aga mis sel vahet
Ja siis on kodus õppimiste laine. Kaja õpib omi asju, mina aitan alguses Kadit õppimiste juures ja siis juba õpin Miiaga tähti ja sõnade kuulamist.
Miia suudab kuskilt pinnu jalga saada. Ja siis suure ulgumise ja vehklemiste saatel üritame seda kätte saada. Pind on sügaval ja lihtne ligi pääseda ei ole, no ja ega Miia ju kaasa ka ei aita, pigem vastupidi. Aga oli mis oli, aega võttis, asja sai (Y) Miia oli sellest jamast nii kurnatud et ta muinasjutu lugemise ajal kenasti ära uinus ja õnneks ööunedesse pinnu väljatõmbamise saaga jälge ei jätnud. Kadi, nähes et Miia magama jäi, kolis ette tuppa diivanile magama. Ma ei tea mis teema tal sellega on, aga vahepeal tahab ta eestoas üksi magada
Mul on lapsepõlvest meelde jäänud üks Pikkeri koomiksilõik. Arvatavasti nägin seda vanatädi Valli juures peegli all sahtlis Pikreid tuulates. Seal oli üks poiss kes joonistas kassi. Nüüd tõi saatus selle koomiksi minu juurde tagasi läbi ’jalutaja’ blogi.