Esmaspäev. Algav nädal on koolivaheaja nädal. Kadi saab koju jääda, teised aga peavad kõik oma tööpostidele liikuma. Kuna lapsed magasid eestoas, siis ei jää ka Kadi üles ärkamisest puutumata.
Kaja viib Miia, aga mingi hetk Kadi märkab, et nad on Miia asjad maha unustanud. Helistan Kajale, et viin need rattaga ise enne kooli minekut ära. Nii siis sõidangi rattaga lasteaeda, korraks sajab tihedat vihma ka, aga minu õnneks vaid paar minutit ja ma väga märjaks ei saa. Igatahes saavada asjad Miiale ära viidud ja siis mõnusasti läbi pimeduse ja puulehtede teedel kooli sõidetud.
Koolimaja on pime 
Maja peal ikka mõned inimesed liiguvad, aga muidu on küll tunne, nagu oleks valel päeval tööle saabunud. Aga see on ainult positiivne, et on koolivaheaeg, alustan kohe arvutiklassi ümbertuunimistega.
Panen masinaid blokkide kaupa installima. Töö käib, asjad sujuvad. Vahepeal tõmbab hoo maha koolitus/seminar mis kestab kolmeni. Aga saan veel arvuteid installi panna, päris lõpuni klassiga veel ei jõua, aga tulemus selle aja kohta, mis mul täna oli, on hea (Y)
Koolitustest päeval sai mõtteainet. Meil on kodus üks ülioluline nüanss täitmata: õhtusöök perega ühe laua taga. Selle pisidetaili väärtusest ja vajalikkusest olen viimastel aegadel hea ülevaate saanud ja nii alustame juba täna selle elluviimist ning sööme kodus ühe laua taga, mitte pole lapsed oma laua taga.
Hiljem käime linnas jalutamas. Sõitsime autoga alla, siis said lapsed tõukerattad ja nii tegime jõe ääres suuremat sorti ringi
Õhtul vaatan teleseriaali Pind. Tahan teada mis seal siis nii ägedat on, et Seitsmestes Uudistes seda nii hullult haibitakse: uudne, ekperimentaalne, popp, naljakas, menukas jne... Ausalt, vaatasin otsast lõpuni ja naljast oli asi kaugel. Jube punnitamine käib, on üsna maitselage ja sisutu. Palju õnne mulle, terve tunni jagu paska vaadanud, selle asemel et magada...
Teisipäev. Madis ujuma ei tule, ei lähe mina ka. Jalad on imelikud veel, ootan Madise tervenemise ära ja siis vaatame kuidas karastamisega edasi minna.
Täna lõpetan arvutiklassi ja võtan esimese bloki läpakaid ette. Aga ka täna ei saa tervet päeva rahulikult teha, algatuseks on koosistumine: ühise koostöö aeg. Hiljem on vaja Qvalitases töötervishoiu arstil käia. Õhtuks pole ma oma plaanidega väga rahul, kuna ei jõudnud sinnamaale kuhu tahtsin jõuda...
Koolivaheajal sööklas süüa ei saa. Qvalitasest tulles käin Kuperjanovi tänaval Feenoksi läheduses ühest leivapoest läbi. Ostan sealt mõned korralikud viilud lihaleiba ja sellest saab minu toekas lõunasöök (Y) Päris hea oli, tuleb tunnistada.
Kadil on täna tore päev: et tema klassiõest sõbranna Stella ei saanud talle nädalavahetusel sünnipäevale tulla, teeb ta emaga koos selle päeva Kadile järele: käiakse kinos, süüakse kooki, veedetakse meeldivalt aega
Õhtusöögi teeme Kebab Stopis – oleme Kajaga üsna väsinud ja kebabi pole ammu söönud kah.
Magame täna nii, et Miia on emmega üleval, Kadi Stellaga eestoas diivanil ja mina Kadi voodis. Enne magama minemist vaatan mina telest jalgpalli. Aga kui magama minemise aeg käes, teeme Kajaga vahetuse: Miia pidi kole palju vähkrema, nii et Kaja ei saa magada. Mind see ei sega, seega lähen ise üles Miia kõrvale 
Kolmapäev. Hommikul ajame tüdrukud (Kadi ja Stella) eestoas üles ja kupatame tagatuppa magama, aga nad ei uinu enam. Üldiselt vahet ei ole, eile õhtul sai neile pakutud tagatuppa magama jäämist, aga nad ise loobusid sellest... Lihtsalt koolivaheaja hommikul oleks võinud ju segamatult magada
Kaja peab täna minema venna autole parandusse järele, seega läheb ta kooli bussiga et siis õhtul auto võtta. Mina viin Miia lasteaeda ja toon meie auto kodu juurde tagasi, et minna rattaga tööle, nagu ikka )
Täna saab üks blokk läpakaid valmis ja võtan teise bloki ette. Olen end registreerinud Epsoni roadshow’le, aga lükkan minekut järjest edasi ja lõpuks loobun – mulle kulub see aeg reaalseks tööks ära. Ja see otsus on lõpuks väga õige – saan plaanidega järje peale.
Päeva peale sajab sisse ka mitmeid plaaniväliseid toimetusi, näiteks oli vaja Virtualbox masinasse paigaldada. Kui ma oleks seda igasse masinasse hakanud käsitsi panema, oleks see aega võtnud ligi kaks tundi. Majandasin hoopis WPKG süsteemiga ja sain kenasti paigalduva ja eemalduva paketi loodud vähem kui tunniga Nüüd on mul siis paigalduspakett, öelge ainult kuhu, klikk-klikk ja olemas (Y) Mulle meeldib! /ja etteruttavalt mainin, et tuleval nädalal oli vaja sama soft tõsta teise arvutiklassi, nii et paketi loomine oli ainuõige tee/
Ka täna istun tööl näljas. Pean kuidagi tööpäeva lõpuni vastu, aga nälg on ikka tõsine 
Lihtsalt polnud tahtmist majast väljas käia, kuna toimetusi jagus, ja põnevustki oli omajagu.
Õhtul käime jalutamas ja hiljem vaatan telest jalgpalli, aga et päev on korralikult ära väsitanud, siis peale esimest poolaega kobin voodisse ära. 
Neljapäev. Magamise üle ei kurda Hommikul on värske olla, ka Miia on hästi maganud ja on rõõmsameelse olemisega terve hommikuse aja.
Täna on vaja läpakatega edasi toimetada, aga pisiasjad, mis vahele poevad, söövad palju aega ära. Kõige tipuks suudan teravate kääriotstega vasaku käe nimetissõrme lõhki lõigata... :S Aga vaatamata kõigele, saan oma plaanidega nii hästi edasi, et isegi homseid asju saab ära toimetatud (Y) 
Kadi pole täna terve päeva jooksul majast väljas käinud. Kohustuslikku kirjandust pole ka ridagi lugenud. Millega ta siis tegeles? Passis telefonis ja tantsis, pisut muud ka. Seetõttu käime terve perega poes ja hiljem jalutame kvartali peal. 
Kastani tänaval on kõnniteel kummuli mootorratas, politsei pildistab ühe auto külge, kaks kiirabi lapib inimesi kuniks huilete saatel minema sõidavad. Korralik avarii paistab olnud olevat. Huvitav, kas mootorratta peal oli kaks inimest või sai keegi tänaval kõndijatest peale mootorratturi viga? Täpsema info saame Postimehe uudisnupust.
Reede. Kadi tahtis minuga eestoas magada. Et ma ei viitsinud tema madratsit tuua (õigemini teised juba magasid) siis olime diivanil. Diivanil aga on kahekesi ebamugav, neljast keeran tagatuppa Kadi voodisse...
Täna on koolis palju võõrast rahvast. Meil on mingi inglise keelega seotud seminarid ja õpperaamatute müük. Mind see õnneks eriti ei puuduta, vaid teen ära oma viimased, just selleks nädalaks planeeritud tööd. Asjad sujuvad ja kõik saab tehtud, nii et luban endal ületundide puhul poolest päevast lahkumist. Ilm on ilus, tekib suisa soov sõita lastega ära Tõrva, puhkama.
Liigun otse lasteaeda, Miiale järele, enne kui nad lõunaunele lähevad. Selgub, et neid oli täna rühma peale kokku kolm last ja Miia rühma omadest üks läheb veel enne lõunat koju ja teine arvatavasti ka. Nii et oli isegi hea, et ka Miia saab enne lõunat majast ära, muidu oleks ta sinna päris üksi jäänud :O Üldse ma imestan, kuidas meie rühma lapsevanemad saavad lapsi nii lõdvalt lasteaias hoida :S
Kodus läheb Tõrva mineku toimetustega pisut aega. Lapsed mängivad. Miia solgib vannitoas ja toob Kadile veeklaasi joomiseks. Kadi joobki ja sülitab kohe välja – Miia tegi talle joogiks seebivett Ise naeris laginal kõrval. Kadi ka naeris õnneks. Aga et kust sellised vembud alguse saavad, sellest mina aru ei saa :P
Ja siis teele. Käime emme juurest läbi, sõidutame ühe sloveenlase Elvast Rõngu, kulgeme üle Leebiku-Riidaja-Lõve, enne kui Tõrvas maandume.
Homseks lubatakse uljalt vihma. Aga olen kindel, et emal on üks päevakorrapunkt surnuaia külastus. Nii otsustan seda ennetada ja teen Õnnele ettepaneku käia surnuaia ringil. Oma ema ma kaasa võtta ei saa, tema on veel tööl. Õnne on asjaga nõus.
Surnuaias on tänases hämaras ilmas kuidagi eriti ilus. Õnne läheb omi haudu üle vaatama, mina omi. Lapsed on vaheldumisi kas minu või Õnnega Aga koristuspäev on mul täna üsna lihtne – siin on nädala sees käidud ja lehti on platsidele vähe tulnud (hiljem selgub, et ema mõni päev tagasi käis). Igatahes, kui lõpetame, hakkab peent uduvihma sadama... 
Läheme Õnne juurde sööma. Hiljem liigume minu ema juurde ja jääme sinna ka öömajale.
Täna küüti saanud sloveenlane oli maailmaavastaja. Kuna tegemist on ülikoolis geograafiat õppiva tüübiga, siis koolivälist aega kasutab ta küüdiga liikumiseks. Täna oli ta plaaninud Riiga jõuda. Hommikul sai ta autoga Elvasse, uudistas seal ringi, jalutas maantee äärde ja nüüd võtsin mina tema peale. Minuga sai ta Rõngu, aga seal tal ringi vaatamisega nii kaua ei lähe, kuna ega seal suurt midagi vaadata peale kiriku ja keskuse pole Kas ta nüüd päris Riiga jõuab, polnud ta ise ka enam kindel, aga see ei häirinud teda Üldse on ta terve Eesti nii läbi rännanud ja jõudnud ka Saaremaale. Lahe, noorus on ilus aeg
Laupäev. Uni oli Miia kõrval kesine. Ema madrats pole mu seljale hea ja seega tuleb end pidevalt kohendada. Õnneks Miia ei laiutanud, aga tema hammaste krigistamine vahepeal segas siiski... Nii et hommikul olen üsna uduse olemisega.
Hommik on täpselt selline, et veel ei saja, aga üsna pea hakkab sadama. Kasutame kuiva hetke Lõvel käimise peale. Vurame lastega maale. Võtame vajamineva keldrist, õunad, lilled, vaatame kõik üle ja liigume Tõrva tagasi, seda juba uduvihma sajus.
Liigume mamma Jutta juurde. Ema mähib vanaemal jala ära ja hakkab koristama. Mina viin lapsed vahepeal Õnne juurde ja tulen siis tagasi, et hakata aknalaudu pahteldama. Töö tehtud, ajame juttu ja uudistame osta.ee’st leitud vanaaegseid pilte Lõve kandi kohta. Vanaema nägusid otse piltidelt ära ei tunne, aga kui nime kuuleb, siis tuleb juttu neist inimestest omajagu (Y) Põnev kuulata!
KEKi siirdudes viin ema ja Kadi ema juurde, Õnne ja Miiaga aga käime Tiri äris Hummuli külje all Soe külas. See on selline huvitav poeke kust leiab palju selliseid tooteid mida kettidest ei leia Hüppame ka mamma Juuli juurest läbi, aga et ta haigevõitu on, siis käib sees Õnne üksinda, meie Miiaga ootame väljas autos
Hiljem sööme minu ema juures ja alustame tagasisõitu Tartusse. Vihma sajab, ilm on hämar. Kadi tukub autos, aga Miia, olgugi et üsna unine on, magama ei jää.
Tartusse jõudes saab pisut puhata. Nii kui eile Tõrva jõudsin, olin kui unevati sees ja seda ka terve tänase päeva... Olen seda varemgi maininud, et Tõrva jõudes tuleb kohutav unelaine peale.
Emme on terve päeva ja eelmise õhtugi tegelenud koristustöödega. See koristus on võetud ette väga detailne ja tõsine: üle saavad vaadatud ka kapid, et mis need sisaldavad ja mida enam vaja ei ole jms. Suur töö, mis otsa ei saa...
Täna on ka saunaõhtu. Lapsed taaskord tulla ei taha, aga me ei viitsi neile peale ka käia, ongi meil endil rahulikum ja ei pea nii palju majandama-sehkendama.
Tammeka mängis täna päeval Tallinna Kaleviga. Ei olnud mul mahti mängu jälgida kahjuks, aga tulemus on tubli: 2:1 (Y)
Pühapäev. Öösel ärkan mõned korrad üles ja pea ei valuta, kui aga üles ärkamise aeg kätte jõuab, siis trummeldab täiega! Panen puusalt tableti hinge alla, et olukord stabiliseeruks.
Öösel oli kella keeramine, seega võiks öelda, et vara saime üles
Kaja hakkab köögi koristusega edasi tegelema, mina toimetan rahulikumalt. Lõpuks paneme kuivati suurest toast kööki ümber, pliidi taha, sinna kus vanasti pesumasin oli.
Kaido ja Eliise tulevad sünnipäevakutsega külla. Kohvitame, lapsed mängivad. Lõpuks siis jõudis Kaido lapsega meile, nüüd taas meie kord neile külla minna
Naabril üleval pööningutoas on sein märg – katusest tuleb midagi läbi. Käime naabrimehega asja tuvastamas ja lõpuks ka parandamas – korstnaehitajad on pisut eterniiti katki muljunud ja nüüd teeme paranduse. Ühe paranduse tegime ka teises kohas kust avastasime lekke. Üldiselt aga pole eterniidist katusepoolel veel väga viga midagi, peab mõne aasta vastu küll
Väljas kisub järjest rohkem tuult üles mis lõpuks võtab tormi mõõtmed. Lõuna-Eesti saab korralikult räsida ja paljud-paljud majapidamised on elektrita veel pool nädalat... Tartus pisut lambike laes vilgub, midagi suuremat katkestust ei ole.
Päeva peale lõpuks puhkame ka. Kadil saab tänasega koolivaheaeg läbi ja peatselt lõpeb kohustusliku kirjanduse tähtaeg. Raske on teda raamatu taha saada :S
Õhtupoole käin jooksmas ja hakkan tegelema kodulehtedega, on asju mis vajavad toimatamisi. Vahepeal teevad lapsed taignarullidega massaaži ja ütlevad, et olen tainas. Mul ükspuha mis ütlevad, peaasi et mõnus on
Saadan lapsed muinasjutuga magama ja lähen habet ajama. Kole pikaks olen lasknud sel kasvada. Ja siis taas arvuti taha ja lõpuks vahin telest filmi Red. Magama saan pool kaksteist, see on vana kella järgi pool üks vist? Õudne...
Viimasel ajal on pandud mõtlema sellele kes ma ise olen, mida ma tahan, mis on minu väärtused ja mis on selle keskkonna väärtused kus ma töötan ja elan. Mõtlemisainet siia sügisestesse sombustesse ja pimedatesse ilmadesse. Oleks rohkem aega mõtisklusteks, mõtleks ehk isegi midagi toredat välja