Esmaspäev. Vaat siis nii! Käesolev nädal on mul puhkusenädal ja ma plaanin seda ka kasutada! 
Ehk siis mina küll tööle ei lähe, aga Kaja läheb ja lapsed viime ka lasteaeda. Mina aga võtan auto ja lähen Lõuna-Eestisse ringreisile: Tamme karjamõis Rõngu lähedal, Rõngus lõunasöögi valmis ostmine, ring kolkateedel kuni Pukani, Puka mõisa alade 
inspekteerimine, Priipalu õigeusukiriku uudistamine, Uniküla mõisajäänuste otsimine ning kohalikega jutuajamine, Sooru mõisajäänuste uudistamine, seitsme Pedajamäe männi 
külastus (alles on neli mändi), Aitsras ühe kunagise alles müügis olnud talupidamise külastus, lõunasöök Koorküla veski juures, müügis oleva Patküla mõisa ülevaatamine, tankimine Tõrvas, lisaks Tõrvas Siili sõjameeste jälgimine, Vana-Leebiku mõisavaremetega tutvumine, juhuslik kohtumine Jaaguga, pisipeatus Suure-Konguta mõisa aladel ja tagasitee kodu. Loomulikult mahtus äranimetatud kohtade vahele ka igasugu peenemaid puntikesi mida külastatud sai. Igatahes mõnus ring tuli kokku. Ilm soosis seda igati, nii et vahepeal tuli särkki seljast heita.
Tartus tagasi algas taas normaalne argipäev: Kaja töölt peale, siis lapsed lasteaiast ja kodu sõit. Koduaias on meil täna grilliõhtu millest ka õhtusöök kujuneb. Loodus on praegu imeilus, pungad puhkevad, õied hakkavad lahti minema. Olen kena nädala puhkamiseks valinud – loodus on just rõkkamas
Teisipäev. Täna on päev kus tuleb ka lastega tegeleda. Kadi viime lasteaeda, aga Miia jääb minuga, et minna hambaarstile. Kuna meil on aega, käime Prismas, sest sinna saab viia pakendi, taara ja osta ka lasteaeda vajalikud tarvikud. Ülejäänud aja veedame koduaias.
Ja siis Triinu juurde hambaid parandama. Miia ei jonni kuskilt otsast ja kõik läheb sujuvalt. Vaid siis kui ta ei jaksa enam suud lahti hoida, hakkab jorisema, aga võrreldes Kadiga pole see midagi mainimst väärt.
Kuna aias on vaja pisut kiiku toestada, käime ehituspoest läbi. Ja kui juba liigume, võtame Lõunakeskusest kotlette, et neid kodus süüa – lõuna on kätte jõudnud. See tähendab ka seda, et enne ühte käime lasteaiast läbi ja toome Kadi kodu.
Nüüd on aeg õuel mängimiseks ja toimetamiseks. Toestan kiigu, panen kokku talvituma pandud liumäe ja siis hakkan maja vundamendi veelaudu vahetama – kahest küljest on asi täbar. Kadi samal ajal võimleb jalgrattaga ja ma veel hõikan talle, et mulle nii meeldiks, kui mina siin töötan ja tema minu juurde rattaga sõidaks Pea pool tundi ta siis mässab ja lõpuks kuulen õnnekisa: „Issi, vaata!” Jõudsin vaadata – sõitis Ja siit edasi järjest paremini, kuigi lõiguti. Taevas tänatud, see mure on meil nüüd murtud Ise ta on muidugi üliõnnelik ja tahab kõigile näidata, et tema sõita oskab
Kui Jenna koolist tuleb, peab ta tantsutrenni minema. Luban Kadil temaga koos linna minna (Shate on Atlantise hoones). Ise käin Miiaga vahepeal emmel järel. Nüüd saame veel aias ilma nautida
Vahepeal käin vanaemal haiglas külas. On teine ikka veel voolikute all, ootab vabanevat kohta statsionaarses ravis, seni aga on ikka voolikute embuses.
Kui kodu jõuan, on meil Kaja vend oma kaadriga külas. Mõningane melu ja varsti juba ongi magama mineku aeg.
Lasteaeda on vaja mullitajaid. Ostsin. 69 senti! Veel sügisel oli 20 senti...
Kolmapäev. Lapsed lähevad emmega lasteaeda, mina sõidan ka sinna, rattaga, aga lähen direktori juurde. Neil on vaja Eenetist veebileht Zonesse ümber kollida ja lähen aitan neil siis jalga ukse vahele saada.
Hommikul on 10 kraadi sooja, lauspäike, kerge tuuleke. Iga tunniga aga kraadid tõusevad. Ilus ilm tõotab taas tulema. Mina aga kasutan tänase päeva veebilehtede kallal. On mõned hädalised keda pole ammu suutnud järje peale aidata, täna parandan selle päevakorrapunkti, kuigi tegemist oleks veel...
Kui teised saabuvad, liigume õue. Saan jätkata veelaudadega toimetamist. Mingi hetk hoiame ka Janika lapsi. Kui väljas jahedamaks kipub minema, liigume tuppa ja Kaja teeb pannkooke. Naabri lapsed söövad, meie lapsed ei söö. Ja varsti juba nõuavad midagi hamba alla. Rihma viskab ikka maha selline jama, tõstsin pannkoogid nina alla ja ütlesin, et kui ei kõlba, siis midagi muud ei ole ja asjal kriips all. See lihtsalt ei ole normaalne, meil ei süüa MITTE MIDAGI, isegi rämpstoitu. Aga küll nad meil sööki sööma hakkavad, muud lihtsalt ei anna ja kõik.
Kui Janika trennist tuleb, haarab veini kaasa. Aga kell on hilisevõitu ja varsti juba lahkub lastega Kaja peseb meie põnnid puhtaks ja lähevad magama. Mina jään mõneks ajaks veini ja arvuti taha, hiljem kaen isegi Taani ja Soome jäähokimatši 
Lõuna ajal vaatasin üle https://youtu.be/SdYFFo_tsfk Suure Isamaasõja lõpu 73. aastapäeva videost need lõigud kus on rasketehnika ja lennutehnika näitamine. Muljetavaldav Öelge mis tahate, aga see on päris võimas vaatepilt.
Vaatan ja imestan: Aljoša juurest tehakse intervjuusid ja mitmed mainivad ära, et väga tähtis päev on, kuna tänu sellele päevale me üldse olemas oleme. Kas teie arvate sama? Ise ka usute?
Neljapäev. Päikeseline hommik algab meie majas ühiselt. Kuigi ma lootsin pikemalt magada, ajas kass mu pisut enne kella üles ja ega ma tundnudki, et enam magada tahaks. Aitasin Kajal lastega ühele poole saada ja asusin kodutöödega tegelema.
Sain pisut aega tegeleda ka sellega mida täna teha tahtsin – oma artiklid. Kahjuks aga väga vähe aega. Tammekal oli lasteaedade spordipäev ja kuna Kadi ka seal, tuli seda vaatama minna. Oli ju vaja kaasa elada ja oli kohe näha, et ’fännamine’ aitab jõudsalt. Jooksu koha pealt tehti meeskondlik päeva rekord (mis küll hiljem üle löödi). Aga jah, tore oli neil seal, võibolla tuuleke oli jahe, aga no ilm sellise aja kohta ikka super ilus!
Ja siis kodus lõunasöök ning tagasi kõrvaklapid pähe ning artiklite kallale. Aga taaskord, kiired asjad vahele: töö teemad seekord... Lõpuks, täna Kajal lühem päev ja läheme hoopis kaubandusse enne kui lastele vaja järele minna.
Algatuseks võtame Espakist puidukaitsevahendit ja siis Rebase Rimist toidukraami. Kell on küll alles kolm, aga läheme siiski lasteaeda lastele järele.
Alustame Kadiga, kuna arvame, et nemad on kindlasti varasemad ärkajad kui Lepatriinude rühmas. Siin aga tulevad lapsed kui paljad porgandid vastu Ootame siis kuniks Kadi riidesse paneb. Õhtusööki sööma ei jää, kuna on juba menüüst näha, et Kadile see nagunii ei sobi...
Miia rühmas aga avastame, et siin on lapsed riides ja juba söönud, nii et plaanivad õue minekut Kuniks Kaja Miiat riidesse aitab, jutustan mina uksel Miia rühmakaaslastega. Täitsa lahe vanus ikka, väga omapärased lauseehitused, sõnakasutused ja asjadest arusaamised
Kodu tagasi jõudes hakkan mõtlema, mis selle Tõrva minekuga siis saab. Kuidagi nagu ei tahaks täna ära minna – ma pole enam harjunud kodust üksi eemal olema?! Lõpuks otsustan, et sõidan Tõrva homme hommikul, sest siis saab veel mitu vajalikku toimetust tehtud.
Koduse aja oleme õues. Miia mängib liivakastis ja siis kastab kogu aia taimestikku, Kadi sõidab rattaga ja naudib oma uut oskust, mina aga käin puidukaitsevahendiga üle veelauad ja panen nad oma kohale tagasi. Nüüd jääb veel nende kinnitamine lähiajale.
Täna peaks vanaema külastama. Innal on poisil kõrge palavik, vist vaktsiini tulemusel. Helistan vanaemale ja ta nagu ei tahagi midagi ja arvab, et polegi vaja minna. Siis aga arvutan, et homme ei saa keegi minna ja alles laupäeval läheb onu. Selle arutluse tulemusel arvab vanaema, et äkki toon talle siis ikka lehe ja paar šokolaadi Mõeldud, kokku lepitud ja käingi ära.
Vanaema on juba eilsest saati tavapalatis. Talle meeldib siin, kuna nüüd on ta kahekesi toas ja saab magada ning loomulikult ilma voolikuteta ka liikuda. Küll on üks ja üsna suur häiriv element – see teine kaaslane on üsna kidakeelne venelanna ja nii pole tal kellegagi suhelda
Kodus on kõik õuel, ka Jaanika oma lastega. Aga kui mina naasen, tõdevad kõik, et jahedaks on läinud ja nii liigumegi tuppa ära.
Lapsed söövad, teevad oma õhtused toimingud ja saavad magama. Ka Kaja läheb varsti unele. Mina kirjutan pisut oma kirjutisi ja vaatan Tšehhi – Venemaa jäähokimängu.
Reede. Ka täna hommikul tulen koos teistega üles. Kaja läheb lastega ära ja mina käin pesus ning tegelen reisikoti kokkupanekuga. Kotte saab mitu: üks, mille kohe kaasa võtan, ja teine, mille Kaja homme järele toob
Bussile lähen alla linna, sest on olnud juhuseid, kus buss Pauluse juures pole peatunud – ma ei tahaks maha jääda. Bussisõidu teema.
Tõrvas kaua ei jama. Tõstan matkaks mittevajaliku välja, vahetan riided, kontrollin üle ema ratta ja asun teele. Maximast võtan veel õhtusöögiks üht-teis, käin vanaema korteris aknaid avamas ja sõit võibki alata.
Teen rattasõidu Lõvele, vaadates üle kõik tee peale jäävad mind huvitavad asjad. Neid on omajagu. Vahepeal tuleb sõita muru peal, vahepeal põllu peal. Mõni lõik võtab tossu välja, aga siis järgmine vaatamisväärsus annab kerge puhkepausi.
Põnevaimaks külastuseks osutub Linda M. talukompleks. See on veel talutavas korras ja siin on mitmeid vaatamisväärseid elemente ja vaateid. Aga et nüüd edasi mõisa aladele minna, ei viitsi ma ringi teha vaid lähen otse üle põllu. Paras väntamine ikka. Vahepeal teen põhupalli otsast pilte ja kui alla hüppan, kukun peaaegu pikali – jalad on nii lödid all Selge, tuleb anda endale rohkem puhkepause.
Järve ääres kohtun Maasuga. Ajame juttu enne kui ma edasi sõidan. Sõidan meie maakoha juurde, aga ma siia veel ei jää, teen sõidu küla teise otsa ja kui tagasi jõuan, siis jään juba maja juurde. Plaanin päikest võtta ja keha kinnitada. Selle toimingu juures tuleb uuemaja juurest x ja ajab minuga pikalt juttu. 
Ja nüüd teen ringi Pori peale, et äkki leian sealt Veiko. Vanaema umbes seletas kus ta elama peaks. Aga seal majade juures inimesi väljas ei olnud ja ma ei hakanud kuhugi trügima, alustasin hoopis tagasisõitu.
Tagasitee oli kurnav. Kuigi laias laastus on langusi rohkem kui tulles, on tuul vastu. Ja vaatamisväärsuste peatusi peaaegu pole, seega tuleb ise puhkepeatusi teha... Suurima peatuse tegin alles vanaema korteris. Istusin diivanile ja jäin suisa tukkuma, nii et kui ma üles tulin, olid jalad taas tina täis
Ema juures käis õhtusöögi tegemine. Kui Inna Reijoga bussilt jõudsid, hakkasimegi sööma. Siis sai veel pisut Tammeka viigimängu Nõmme-Kaljuga vaadatud ja Reijo ratastki putitatud enne kui tuttu keerasime.
Laupäev. Öö oli vaatamata sõjatehnika liikumisele üsna hea. Korra tuli öösel ära käia, kuna liiter Vytautast vajas väljapääsu. Reijo samal ajal vilises päris huvitavalt – eks korteris on õhk kuiv ja nina kipub kõigil kinni minema.
Hommik on päikeseline. Hakkan juba kuuest nihelema, et üles minna, aga tean, et teised kipuvad vabadel päevadel üsna pikalt magama. Õnneks aga seitsmest kargab Reijo püsti ja nii võib öelda, et ma olen päästetud ja päev majas algab
Täna saab teoks üks pähe võetud mõte: sõita vana ajaloolist teedpidi Tõrvast Lõvele. Asjalood saavad nii, et teeme seda Innaga koos. Ettevõtmine on põnev, aga lõpeb üllatusega Kunagi saab sellest eraldi teema.
Igatahes ratastega jõudsime välja Tehvandile (Tõrva vald) ja liigume edasi Lõvele. Arutleme veel, et Kaja kas alles tuleb teistega või on juba Lõvel. Aga juhtub nii, et jõuame mõisa südamesse kõik ühel ajal
Kaja läheb Pauli urnimatusele ja mina jään lastega Lõvele. Lööme siin laagri püsti ja alustame suvitamisega.
Suvitada on mõnus ja ilus. Päike teeb järjest suuremaid kraade ja kerge tuuleke laseb meil seda mugavamini nautida. Ema ja Inna majandavad põllul, mina olen lastega maja ees. Lõunaks panen grilli püsti ja siis saame veel üht teist toimetada kuniks tööd on tehtud ja toss väljas Kaja tuleb viiest järele, võtab teised kaasa ja meie Innaga tuleme ratastega järele. 
Pesen enda puhtaks ja liitun Õnne juures omadega. Jutustame mõnda aega ja siis võtan Kadi kaasa ning liigun oma ema juurde öömajale, nii et Miia jääb Kajaga.
Pühapäev. Meil Kadiga on öö hea ja Kadi magab poole üheksani välja. Mina siis üritan temaga võidu magada, sest kõrvaltoas tundub vaikne olevat. Kui aga üles läheme, selgub, et teised on ammu üleval...
Kaja läheb hommikul oma emaga Hummulisse mamma juurde ja käivad mujalgi. Meie aga alles ärkame. Kaja pole öösel magada saanud: alguses ei saanud ta ise rahu, siis ärkas Miia ülivara...
Kui Kaja emaga tagasi jõuab, käin mina ema ja Innaga Valgas. Ema ostab endale murulõikuri.
Ja nii saabki meie Tõrva eeskava läbi. Sööme ema juures pirukaid ja joome kohvi enne kui asjad kokku lööme ja minekule seame.
Teel käime Milvi tädi juurest läbi ja sõidame Tartusse välja. Miia autos magama ei jäägi, kuigi kõik eeldused selleks olid olemas
Tartus jääb Kaja tuppa ja mina lastega liigun õue. Toimetan oma eelmine aasta kokku korjatud puitmaterjali kallal ja ladustan selle ära või lõigun kaminapuudeks. Osa jääb veel mõneks järgmisekski päevaks. Lapsed on alguses õuel ja siis liiguvad eri põhjustel tuppa emme juurde. Aga mõni aeg tulevad kõik õuele päikest nautima.
Kui mina asjaga lõpetan, pesen end puhtaks ja käin vanaema haigla juures vaatamas. Enne otsin talle kahest poest maasikaid, leian ikka lõpuks Muidu agavanaemal on kõik korras, lõbus ja jutukas, ootab et saaks juba kodu
Kaja onunaine Annaliisa kuulutati Valga aasta emaks 2018. Palju õnne!