Esmaspäev. Eile oli Miial mingi kole tujutsemise vms hoog, ka öösel magas väga halvasti, käis mitu korda pissimas. Hommikul oli ta aga rõõmus ja rõõsa, seega ehk ikka ei ole mingit jama selga tulemas.
Hommikutoimetused saavad kiirelt tehtud – täna on selline hommik kus Kaja peab ise mõlemad lapsed ära viima ja tööle ka veel jõudma. Mina ootan hommikul kodus Jaanuse kõnet ja siis sõidame kogu tsunftiga Tallinna külje alla kliendi juurde suuremamahulisi töid tegema
Haa! Google krt! Istume meie keset põlde kliendi juures, tema aga teavitab mulle telefonis, et kui sa juba seal firmas nimega X istud, siis tee juba pilt ka ja jaga meilegi. What? Ja ilmateate äpp räägib, et 1 kraad linnas Y – kuigi see linn oli asula, aga nimetus oli õige. Nüüd ma siis tean miks Telefon hakkas teavitama, et vasta meie küsimuste kohta Tassikookidest ja Rocknrollist – mul on Asukoha tuvastamine sisse lülitatud...
Kodu jõuame suurlinna külje alt tagasi pimedas, kella kuueks. Kõik on loomulikult juba kodus ja kõhudki on 'täis' söödud. Aga kui nii hilja jõuda, siis ongi juba peaaegu vaid magamisele sättimise aeg

Teisipäev. Täna majandas Miia öösel kaks korda ja mõlemad korrad vajasid sekkumist. Samas oli ta hommikul taaskord rõõmus ja rõõsa, täpselt nagu Kadigi. On mis on, aga ma siiski kahtlustan Miial mingit haigusevimma sees mis tal magada ei lase. Kuidas seda vimma aga välja saada?
Viimase aja lühikesed ja segatud ööd hakkavad vaikselt mõju avaldama. Kajal on asi veel hullem, tal viimasel ajal peavalud ja kurdab pidevalt ka suurt väsimust. Minul aga hakkab uni suruma peale lõunat...
Õhtul tuleb Jenna Kadile külla. Aga see pole veel kõik Helistame Jaanikale ja teatame talle, et vabastame ta tänaõhtusest söögitegemisest ja kutsume enda juurde sööma ja lihtsalt olema. Nii ta siis Hugoga mõni aeg hiljem saabubki.
Õhtu kulgeski laste mängimistähe all ja mõnusa jutustamise taustal. Kõik oli korras, keegi ei vingunud ja elu käis. Tegime ka pisikese veinikese kogu õhtu kõrvale, nii et juttu jätkus kauemaks ja magama saime lapsi panema hakata alles üheksast

Kolmapäev. Eile sai pisut enne südaööd magama ja mina ei tea kas keegi ei piiksatanudki öösel või ma lihtsalt magasin sügavalt hommikuni :P
Täna lasteaias hakkab Miia hommikul rühma minnes nutma. Huvitav, miks ta minna ei taha?
Õhtul käime otse peale laste lasteaiast võtmist Lõunakeskuses. Algatuseks einestame ja siis käime otsime Kajale uue padja, seekord sulepadja. Aitab nendest veidra sisuga patjadest mis mõne kuu pärast juba kui kõvad tükid seest on...
Minu pensionifondi tootlikus olla 2016 aastal olnud 3,26%. Kahjuks ei tea ma sellest mitte midagi, ei oska kinnitada ega ümber lükata.

Neljapäev. Miia hommikul lasteaeda jäädes taas pahandab ja laseteaias on paha laps. Pidi olema kohe üsna sõjakas ja kõik plikad olla täna talt laksu saanud. Et nii kui miski ei kõlba, kohe laks kirja. Kodus aga sellist käitumist ei ole... Õnneks Kadiga selliseid probleeme üldse ei ole.
Tööpäeva hommik saab alguse kliendi juures, läheb kohe mitu tundi. Kontorisse jõudes on teised parasjagu kliendi juures Töö käib
Õhtul lasteaias on Miia nii väsinud olemisega. Talle tõesti kuluks mõni nädalasisene päev puhkuseks ära, nagu õpetajagi soovitas. Nüüd on järjest lasteaias saadud suisa kolm nädalat käia. Üldiselt, Miiaga on probleeme ka lasteaias magama jäämisega, et muudkui jutustab ja/või pahandab, ehk siis kasvatajatel on temaga raske. Seega tuleks meil vist magama minemise aega laste jaoks ettepoole tõsta ja täna teeme sellega algust.
Enne magama minekut paneme lapsed vanni, et nad end surmani ära väsitaks Siis saavad veel süüa ja ongi aeg magama minna. Kõigi jõupingutuste kiuste saame voodisse pisut enne üheksat...
Siis aga... Et me kõik täna korraga magama läheme ja tule ära kustutasime, hakkab Kadi kräunuma ja halama, pikalt kohe. Panin siis teise tuppa öölambi põlema. Siis kräunus Miia, tema tahab seda veekruusi mis Kadile sai, mitte enda oma. Kadi heatahtlikult vahetab need ära. Siis Miia rahuneb ja uinub. Kadi aga pöörleb-keerleb ja hakkab halama, et tahab unelaulu. Selgitasin siis, et kui mina unelaulu laulsin, siis nemad karjusid, nüüd pole mul enam tuju ja saagu vaikus majja. Saabuski.
Kadi: „Mina olen kunstiinimene.” Üldiselt midagi temas on küll jah

Reede. Üks kord tuleb öösel Miia tõttu all käia, panna tekk peale ja magama tagasi. Järgmine hetk oli mõni minut enne kella kui Miia üles ärkas ja ette tuppa läks. Täna on mõlemad hommikul aktiivsed ja rõõmsad, ehk oli pisut pikemast ööst kasu.
Kahjuks aga Miia ikkagi lasteaeda minnes jääb taaskord nutuga. Huvitav on see, et kui Kadi vanasti nutuga läks, siis oli nõus õpetaja süllegi minema, Miia aga väga ei taha... Peab uurima ja püüdma aru saada kus probleem asub, ma ei imesta, kui see on tema teiste löömisega ka seotud.
Tööpäev, nagu enamus reeded, on üsna tihedad. Algatuseks masinate install, siis klientide ringid. Õhtulgi on mitu rauda tules mida siis teised jäävad veel kliendi mittevastamiste tõttu lahendama.
Lõuna ajal käime Truffes. Jaanus tellib endale magustoidu mida vaadates tekib tunne, nagu kausikujulises taldrikus midagi polegi. Siis selgub, et kogu kreem on tõmmatud vastu kausi serva ja siis taldrikuvärvi tumeda garneeringuga üle võõbatud Naersin siis, et ei saa öelda et toidu väljapaneku juures oleks mõeldud väljaspool kasti (out-of-box), aga (taldriku) piire on küll korralikult kombatud
Peale tööd võtame lapsed lasteaiast peale ja Kaja ütleb, et tegelikult on meid Mirteli poole oodatud. Kadi aga ei taha üldse minna, tema tahaks kodus olla ja et keegi talle külla tuleks. Paras üllatus! Kõige kiuste aga läheme ikkagi kohale, jätame lapsed sinna, käime koes, kodus ja siis liitume teistega.
Ka Kristiina on oma ema ja vennaga siin. Lapsed lasevad traavi (ka Kadi on ülimalt rahul) ja meie ülejäänud jutustame. Mingi hetk aga peavalu tõstab taas tuure ja ma istun teleka ees, vaatan lastega multikat. Üldiselt oleme siin terve õhtu.
Ja siis kodu. Lastele söök, muu trall ja magama. Kui tuba vaikne, istun natuke läpaka taga ja lähen taaskord üksi peole:

Laupäev. Öösel saabun kahe paiku. Kadi magab täna emme kõrval, seega kobin mina ette tuppa.
Miia liitub minuga eestoas kell seitse. Kaks korda jääb hetkeks unne, aga päris magama ikka ei jää. Kuigi emme tuleb ja mu tagatuppa üles magama saadab, lapsed eriti magada ei lase
Üldiselt on eilsest kontsertist jääknähud. Ei, mitte alkoholinähud, vaid kurk on valus – hääl on välja lauldud ja õhtul hakanud nohust on pea ka kole paks otsas.
Hommikul hakkame päevaplaane tegema. Kaasame mõttetöösse isegi Inna, aga ka sealt ei tule midagi asjalikku. Siis avastan, et kinos algab 40 minuti pärast multikas Baleriin. Ostan piletid, paneme kiiruga riided selga ja laseme varvast.
Kinos selgub, et SMS piletite kohta tuli ju teisele telefonile... Seega kolistan telefoniga netti, lasen lehel valida mobiilivaate ja üritan sisse logida, hoides pöidlaid pihus, et parooliks on mu vaikeparool. Leht aga annab mingi veidra veateate. Keeran siis ümber Desktop vaatele ja proovin uuesti – logis sisse! Siit siis saan ostetud piletite väljatrükiks koodi, saame piletid ja liitume kino ootesaaliga.
Loomulikult ostame natuke sitta-paska-nänni kaasa ja läheme kinosaali. Meie film on väikses saalis ja peale meie on siin veel mingi üheksa inimest.
Multikas on hoogne ja hea, mulle väga meeldis. Isegi Miia, kellel oli see üldse esimene kord kinos käia, nautis ja vaatas. Kuigi pea tund hiljem ta väsis ära ja enam kohapeal istuda ei tahtnud. Käisin temaga WCs ja jalutasin veidi ringi. Tema aga hakkas veel rohkem tujutsema. Ei jäänud muud üle kui Kaja Kadiga maha jätta ja ise kodu suunduda.
Miia oli küll väsinud, aga oli näha, et talle asi meeldis. Kui midagi filmi ja kinos käigu kohta küsida, siis tal kohe silm särab Kahju ainult, et me lõpuni ei näinud
Panen Miia kodus magama. Nii kui lapsel silm kinni kukub, heliseb uksekell: Kaja on Kadiga ukse taga Kaja läheb ka tuttu ja mina üritan eestoas veidi vedeleda.
Õhtul on taas aktsioon: Mirteli juures tehakse täna lastega pulgakomme. Loomulikult võtavad ka meie lapsed osa. Täna aga mina sinna ei jää, viin teised kohale ja tulen ise kodu. Miks viin? Sest naistel on vein
Kodus toimetan igasugu asjade kallal mis tegemist vajavad. Aeg lihtsalt lendab. Ühel hetkel helistab Kaja, et Miia väidab kõhuvalu olevat, et aeg ta kodu ära tuua. Teen siis sõidu Miiale järele, teised jäävad sinna ja liituvad koduga hiljem, taksoga.
Miial on tõesti kõhuvalu, mitmeid kordi saab masseeritud. Muidu aga mängime ja vaatame taustal multikat Kruudid, samal ajal hoian kaussi läheduses, et kui oksendama peaks hakkama... Aga ei tule midagi, plika on igati tegevust täis.
Miiat magama pannes saabuvad ka teised. Õnneks ei kipu nad kohe tagatuppa lendama vaid ootavad ära kuni ma neile magama tulekuks märku annan

Pühapäev. Miia ärkab taas seitsmest, Kaja läheb üles ja mina Kadiga vedelen üheksani. Täna on päevaplaan selge: ei mingeid plaane, läheme jalutama. Kuna algas kuke aasta mõni päev tagasi, siis jalutame alla linna raeplatsile vastavateemalist jääskulptuuri vaatama. Skulptuur, ma ütleks, oli igav. Jalutasime siis üle kaarsilla, sealt Võidu sillale ja lõpuks Kvartalisse. Poest oli paari asja vaja ja vahelduseks oli hea sooja minna.
Kodus panen Miiat magama. Kole kaua jääb. Huvitav on see, et ma ei märganudki kuna Kaja vahepeal oli üles magama läinud. Kuulsin teda alles siis kui ta kergelt nohisema hakkas... Aga ise viskasin ka pikali, ette tuppa diivanile.
Vahepeal tuleb Kaja üles. Paneb enda ja Kadi riidesse ning lähevad Lisandra sünnipäevale. On plaan, et lähen ka kui Miia üles ärkab. Kui Miia aga ärkab, siis muudan plaani vaid nii palju, et Kaja tuleb pisikesele järele ja mina jään kodu – on igasugu tegemisi mis vajaksid tegemist.
Vahepeal saan uudise, et eile Mirteli pool olnud lastest üks oksendas öö läbi... Õudne. Kõik on igal pool haiged ja haigus hiilib salaja...
Peale viit saabuvad tüdrukud tagasi. Miia on väsinud ja pisut jonniline ning nõuab muudkui vanni. Vaja oleks aga poes ära käia. Kuna ka Kadi ei taha poodi minna, siis lõpuks läheb emme üksi. Mina panen vahepeal lapsed vanni.
Ja ongi kõik. Õhtul, kui teised juba magavad, istun mina veel arvuti taga ja vaatan taustaks filmi Red – eriti ohtlikud agendid 2.