Esmaspäev. Üle pika aja öö kus lapsed lärmi ei teinud. Aga Murphy on igavene jobu ja seega sõitis tänavakorisusmasin ning häiris ikkagi magamist...
Hommik tööl saab alguse kliendi juures. Siis vahetan teised kontoris välja, ehk pealelõunal kaovad teised klientide juurde toimetustele.
Õhtul võtame lapsed ja sõidame kodu. Aga kohe tuppa ei lähe, käime Step Upis teed/kohvi joomas ja lihtsalt külas. Peale õhtusööki aga liigume aeda. Toimetame seal ringi ja lõpuks tuleb Kanni lõket tegema mis lastele suurt uudishimu ja mängulusti pakkus.
Peterburis on täna suur leinapäev: terroristid lõhkasid metroos pommi mis viis kaasa endaga 14 inimest...
Teisipäev. Ma enam ei mäletagi, aga vist ei olnud tarvis täna öösel laste pärast all käia. Või ei, oh ei, oli küll vaja: Miia nõudis ju pissile! Nojah, nii, siis nii...
Täna lubatakse 13 kraadi sooja ja päike paistab. Läbi kontori klaasi ja autoklaasi saab seda ilu ka veidi nautida
Täna peale tööd ei lähe ma lasteaeda ega isegi kodu. Täna liigun linna, Mati peab oma idee koosolekut ja seda saab pea kaks tundi kokku. Alles siis sean jalad kodu poole.
Kodus on kõik normis, Jenna askeldab Kadiga ja Miia askeldab omaette. Üldse on Miia veidi uimane ja jonniline. Siis kui plaanin poes piima järel ära käia, tahab pisike pissile, viin ta tualetti. Pissib ära ja siis jääb potti vaatama ning oksendab. Hoian teda poti ääres ja lasen tal kõik sinna ära teha. Meil on nüüd kas kõhuviirus või sõi Miia midagi halba. Hiljem oksendab veel korra ja tõuseb ka pisike palavik. Täna magan Miiaga eestoas ja Kadi saab tagatuppa emme kõrvale.
Kolmapäev. Öö Miiaga oli OK. Öösel ta korra ulgus miskit, siis jõi vett ja jäi uuesti magama. Hommikul ärkasid lapsed koos meiega. Täna tuleb Õnne lapsi hoidma, see oli meil plaanis juba enne Miia eilset oksendamist. Kuigi Õnne tuleb, tahab Kadi ennelõuna lasteaias veeta, seal on mingi hammaste pesemise töötuba täna ja ta tahab sellest osa võtta.
Kaja on täna kaheni tööl ja seega vahetab Õnne välja, et ta jõuaks kolmesele Tõrva bussile. Mina olen ikka oma normaalajani ja tulen jala kodu. Päikeseline ilm on vahepeal vihmasajuseks läinud ja sajab korralikult, üsna märjalt jõuan kodu.
Miia on paras vingupull. Peale rammestuse välja pikutamist lähen temaga õue. Sõidutan teda rattaga ja jalutame ka niisama aias ringi. Kui tuppa läheme, on emme vannis ja Kadi mängib temaga vannitoas Miia loomulikult liitub. Mõni aeg hiljem aga kutsun lapsed ära, et emme saaks pisut rahu nautida ja ennast ära pesta
Neljapäev. Miia kaks korda öösel jorises, pikalt. Otsis oma kassiraamatut taga mille eile kaissu võttis. Nüüd teen uue reegli, et mitte ainult üks mänguasi voodis, vaid ka pehme peab olema (nagu lasteaias tehakse). Igatahes hommikul on Miia oma seiklustest üsna väsinud ja väga konfliktne. Mainin selle ka õpetajale ära kui lapse rühma üle annan.
Tööpäev pillutab mind kontori ja kliendi vahet. Jaanus on nö objektil ja kaks korda viin talle asju järele ja kolmas kord siis lähen juba masinaid puhastama ning paigaldama.
Tööpäeva lõpust napsan mõned minutid, et jõuda lapsed lasteaias selleks ajaks riidesse kui emme tuleb. Üldiselt ka õnnestub. Miia rühmas räägitakse, et Miial hambad kibekiirelt käivad kui miski ei meeldi. Ja siis uuritakse, et kas ta magab öösel korralikult, et pahatihti on sügava une puudulikkus selliste isekuste taga. Loomulikult valgustan teda meie igaöistest toredustest...
Igatahes, kodu jõuame kolmveerand viis (küsin üle kas see ikka on 16:45 ) ja seega on mul parajalt aega et jalutada Gildi tänavale perearsti juurde.
Minu perearst on parasjagu puhkusel ja seega viib kontrolli läbi asendusarst. Nimelt sai mul tervisetõend läbi ja seega tuli seda pikendamas käia. Peale igasugu asjade läbimist sain kinnituse, et kõik on korras ja pikendus käes. Sai kodu tagasi jalutada...
Sööme perega õhtust. Siis hakkab Kaja pulmakingitusele karpi tegema ja mina võtan mursilkad ning läheme sõitma: Kadi oma rattaga ja Miia minu ratta peal. Sõidame tiiruga Tammekale, mängime seal pisut ja siis kodu tagasi. Lapsed olid väga rahul ja ülejäänud õhtu oli üsna nõudmiste ning vingumiste vaba – lapsed nagu muinasjuturaamatus
Kui ratastega kodu juurde jõudsime, säras taevas heledalt poolkuu, kasvav. Miia vaatab ja näitab näpuga: „Issi, päike on katki!”
Reede. Kaja on meil juba nädala jagu nohus ja kurgupõletikus mis praeguseks on parajaks köhaks üle läinud. Et meid öösel kõigist ebamugavustest säästa, magas ta teises toas. Teisisõnu sain ma mõnuga laiutada Kõik oleks OK olnud kui Miia taaskord öösel poleks pikka nutu-vingumiste jada teinud. Õnneks hommikul on kõik üsna välja puhanud olemisega, va Kaja.
Tööpäeva alustame Jaanusega kliendi juures. Edasi saab olla nii siin kui seal ja toimetada.
Õhtu läheb kiireks. Tuiskan lasteaeda, panen lapsed riidesse kuni kaja tuleb, sest autost on vaja kotti ja oma seljakoti panen just autosse
Edasi kaido juurde, liigume rendibussi järele ja sõidame Tammekale kus siis fännid peale võtame ja Viljandisse mängule sõidame.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Tulevik – Tammeka 1:3
- Üksikasjad
- -> 1722
Tartu tõmbus vihmapilvisse kui rendibuss Tammekalt kaheksa fänniga liikuma läks. Sõit oli rahulik ja üsnagi vaikne: ees oli ootamas üsna tasavägine mäng. Hoovihmadega rinda pistes jõudsime Viljandisse pool tundi enne mängu algust - kõik igati plaanipärane.
Seks hetkeks kui me tribüünidele jõudsime, olid Tammeka fännid ülekaalus, aga paistis, et mõnele viljandlasele ikka jalgpall korda läheb ja enne mängu oli neid siiski oluliselt rohkem kui meid. Küll on ka neid poolehoidjaid kellele piletiraha käis üle jõu ja nad aia taha autodest oma tribüüni tekitasid ja siis sealt vaatasid... Kuigi ma kahtlen, et asi rahas oli, neil oli lihtsalt külm autost välja tulla.
Olgugi et tõesti oli külm ja alguspoolel ka märg, meie fännid alla ei andnud ja laulu kostis iga pisukese aja tagant; meeskond tänas meid peale mängu selle eest Vastasfännid aga keegi suud igaks juhuks lahti ei teinud, vaid ühe värava peale korra rõkkasid.
Oli kõlakaid, et mehed mängivad kaitsest lähtuvalt. Sama tegid ka viljandlased Oli mis oli, aga suurem osa mängust käis vastaste poolel. Viiendal minutil päädis see kummalise väravaga: mingi kipakas tsenderdus, mingi veider kaitsjate tants, nõrk Jõgi löök ja väravavahi kummaline hüpe... Värav oli aga tõsiasi ja see meile loomulikult meeldis
Edasine mäng oli võitlust täis. Viljandlased said mitmed korrad meie värava alla ja tekitasid seal olukordi mida Pechter ennastohverdavalt tõrjus. Ta tegi ikka vahepeal selliseid tõrjeid mis füüsikalisi reegleid eirasid. Tavainimene oleks selliste kehamoonduste juures pikaks ajaks lihased ära tõmmanud... Kui Pechter tublit tööd tegi, siis temast sõltumata said vastased penalti mille joonekohtunik peakohtunikule ette söötis. Täpset olukorda meist keegi ei näinud, sest seal oli liiga palju mehi koos. Igatahes vastaste penalt õnnestus ja poolajale mindi viigiseisus.
Vaheajaks olid sõrmed kanged ja varbaid nagu polekski olnud. Võtsin kätte ja ronisin treppepidi mäkke. Sealt avastasin Kassisaba tänava, kulgesin sealtkaudu kuniks teisest kohast mäest alla sai ja suundusin väljaku äärde tagasi. Hilinesin mõne minuti, aga keha sai soojaks ja mõni aeg hiljem tundsin taas varbaid ning sõrmed said liikuma (Y)
Teisel poolajal jätkus samasugune mäng mis esimeselgi poolajal. Tõrjeid tegid mõlema meeskonna väravavahid, neist ohtlikumad olid Pechteril tõrjuda. 56. minutil saime hea võimaluse ja Jõgi lahendas selle teistkordselt! Ja et küll küllale liiga ei teeks, siis juba 59. minutil sahistas palli võrku Kiidron. Selline tulemus ka jäi. Super, meeskond tuli meid tervitama ja ma kutsusin neid üles hoopis meie sekka tulema Kõigil oli hea tuju ja ergastus hinges. Lasime vastasfännidel parklad tühjaks teha ja lahkusime ka ise. Ilm oli juba pimedaks tõmmanud ja hakkas sadama. Kehvades nähtavusoludes kulgesime kodu poole. Tänaeks tehtud!
Kui rendibuss omale kohale tagasi saab, jalutan kodu. Kaidol on poole lähemal minna, pakub isegi saatamisvõimalust, aga ma ei näe sellel erilist vajadust
Kodus lapsed juba magavad ja Kaja sätib unele. Kuna ta veel köhib palju, magab eestoas. Mina aga kobin tagatuppa ja jõuan juba magama jääda kui äkki kuulen Kadi häält eestoas. Kargan püsti ja alla, et uurida mis häda. Kurdab kõhuvalu. Luban tal tulla enda kõrvale voodisse, annan teki üles ja äkki kukub Kadi köhima. On aru saada et miski tahab välja tulla, annan talle kiiresti kausi ja ta tühjendab mao sinna ’ma ei jaksa enam’ saatel. Ja ainsaks korraks see ka jääb. Edasi ta uinub ja magab kenasti hommikuni välja.
Laupäev. Hommik algab seitsmest. Kaja läheb tööle ja mina lastega jään kodu. Hommik on selline veider, kus asjad muudkui muutuvad ja muutuvad. Lõpuks saavad plaanid selgeks ja kõigile rahuldavaks: Kaido tuleb võtab lapsed ja viib nad Tõrva vanaema juurde. See annab mulle aega tegeleda auto pesemise ja enda riietamisega. Ühest lähen liikuma, võtan poest lilled, siis töö juurest Kaja ja suundume Kambjasse Maria ja Janno pulma.
Pühapäev. Pühajärve hotellitoas on olnud mõnus öö, aga ikkagi on meil Kajaga paras uni peal. Läheme kinnitame keha, paneme asjad kokku ja sõidame GPS poolt juhitud maakolka teidpidi Tõrva lastele järele.
Tõrvas me aega väga ei viida. Kaja teeb kohvi ja varsti juba sõidame Tartu poole, lootes et Miia magab terve tee. Temake aga jääb alles Rõngus magama ja kodu juures lööb silmad lahti. Öö oli lastel vanaema juures niigi nigel, nüüd siis lõunauni ka lühike. Näis kuidas Miia õhtuni vastu peab...
Kodus vahetame riided ja läheme ERM’i. Seal on Jenna ja Hugo sünnipäev. Algatuseks tehakse lastele otsimismängud, siis väike kehakinnitus ja edasi juba minnakse muuseumi püsinäitust uudistama. Alguses kalpsan Miiaga mina, päras Kaja. Kokku saab selline tore kodust väljas olemise aeg – nagunii väsimus tapab, seega ongi mõnus siin molutada
Kodus ei saa me kaua olla. Neljast viime lapsed Jaanika juurde, kus jätkub sünnipäevapidu. Ise aga läheme Escape Tartu http://escapetartu.ee/playroom/007-mission-hotel/ hotellimissioonile. Algselt plaanisin sellest artikli kirjutada, aga kuna ma ei taha järgmistele toakülastajatele midagi ette öelda, siis eraldi artiklit ei tule Igatahes liitus meiega ka Madis. Nii kui uks meie taga sulgus, hakkas mõttetöö Üks asi pidi viima teiseni ja meil oli läbi uurida kolm tuba. Mõningaste pusimistega me edasi liikusime. Ühes kohas õnnestus meil koba peale ka mõningatest asjadest otse minna: teisest toast kolmandasse toimis üks asi nii nagu ta poleks pidanud toimima Igatahes kui aeg läbi sai, olime me küll lõpule lähedal, aga ühte ülesannet poleks me ka järgmise päeva hommikuks välja mõelnud... Küll aga polnud kaugel see, kuidas ruumist välja saada, sest ma poole meetri jagu kaugemalt asja kontrollisin OK, paras mõistujutt sai, aga eks käite ise ja uurite.
Peale mängu võtsime lapsed ja pistsime nad vanni. Ööunne läksime kõik ühel ajal: eilsed pulmapidustused andsid ikka veel väsimuse näol tunda.