Esmaspäev. Öö oli jura... Vaatamata sellele, et täna on sünnipäev, ei ole mingit peomeeleolu. Ja ma arvan, et kui me tänaseks poleks Pärnuasse endale spaatamist ööbimisega vaadanud, oleksime istunud kodus ja heal juhul käinud õhtul pubis söömas... Tavaliselt on minu sünnipäeva aegu ikka tõsised külmad olnud, täna aga on soojakraadid ja suure osa päevast sajab lörtsi.
Hommikul külastab meid taas Kerly, tuleb Kajale soengut tegema. On teine surmväsinud kuna saabus öösel neljast Peterburist. Õnneks aga käsi ei värele :S
Ja siis perega autole ja üle Viljandi Pärnu poole. Algselt oli plaan teel ka mõnd mõisa vaadata, aga et väljas sadas lörtsi, siis sõitsime otse Pärnuni välja.
Enne Pärnu ja Valga maanteede risti oli politsei vilkuritega väljas. All kraavis oli kallurauto ja üks punane sõiduauto. Hiljem sai netist lugeda, et kallur oli kraavi sõitnud, üks sõiduauto jäi tee äärde ja inimesed läksid asja uurima, samas tuli teine sõiduauto ja sõitis nii inimestele kui esimesele sõiduautole kuidagi otsa...
Pärnu võttis meid vastu sajuta. Kolisime Strandi sisse, kahekorruselisse tuppa 
Päris põnev elamine, ainult et Miial vaja teravamalt silma peal hoida et ta keerdtrepist teisele korrusele ei roniks.
Korra käisime poes ja siis saatsin Kadi Kajaga spaasse. Ise aga läksin Miiaga mängutuppa kus ta jube agar oli pliiatseid laiali loopima ja kokku korjama ning liumäestki sai ta üksi alla laskmisega ülikenasti hakkama Mina ühtepidi toetasin tema tegevust ja samal ajal teritasin kõik pliiatsid ära 
Kui me Miiaga tagasi tuppa läksime, olid teised juba spaast tagasi. Selgus, et spaa ruum olla üsna jahe ja ainus mõnusalt sooja veega lomp oli mullivann. Ehk siis Kaja tituleeris spaa jamaks. Aga see selleks. Nüüdseks võtsime ette restorani külastuse sünnipäeva õhtusöögiks. Kuigi kõht tühi ei olnud, võtsime mõned toidupalad ja joogid. Lapsed pidasid endid kenasti üleval ja oli päris tore istumine.
Nüüd siis oli minu kord Kadiga spaasse minna. Jalutasime kahekesi meeste osakonnast läbi ja tuli tõesti tõdeda, et ruum on ebamugavalt jahe. Ujumisbasseini ma ei tahtnud, seega käisime teises, mõningaste veeatraktsioonidega basseinis. Võtsin Kadi kukile ja käisime tema kiljudes kõik asjad korduvalt läbi. Aga kippus selleski vees jahedaks, seega kolisime mullivanni sooja.
Lõpuks siis, et Kadi sunadesse tulla ei tahtnud ja ma teda kuhugi üksi jätta ei saanud, tulime tulema. Võiks öelda jah, et võinuks soojem olla, pealegi lastel hakkab siin üsna ruttu igav...
Numbritoas (305) vaatasime telet ja mässasime lastega. Šampus aitas meeleolu üleval hoida. Lõpuks siis Kaja keeras Kadiga üles tuppa ja mina jäin Miiaga alla tuppa magama. Kui teised kõik magasid, tegelesin kirjatööga – liiga palju oli kirjutamata teemasid mis ootas välja laskmist. Nii ma siis neid südaööni punusin. Ma ei saanud lõpuks arugi et mul külm olla on, ei olnud villaseid sokke jalas ega särkigi seljas mis tavaliselt ikka on :P Üldse oli ruumide soojendamiseks seinal kaks konditsioneeri milledest üks ainult sisse lülitatud oli ja ega temagi oma tööd just innuga ei teinud :P 
Teisipäev. Miia jorras öösel väga palju, vaat et korra poole tunni jooksul, õnneks aga üles ei ärganud, samas aga segas ka ülakorruse elanike und. Vastu hommikut võtsin pisikese hoopis enda kõrvale.
Peale rikkalikku hommikusööki käisin Kadiga veelkord ujumas. Olime spaas ainsad ja temperatuuri olukord oli siin vahepeal hullemaks läinud. Nüüd oli külm ka mullivanni vesi... Vedasin Kadi korra aurusauna, kisaga loomulikult, ja siis läksime dušši alla pesema. Ma arvan, et tegime spaas käigu maailmarekordi.
Kuna millegagi ei osanud enam peale hakata, jätsime hotelliga hüvasti ja liikusime kesklinna kaubandusse. Kaja otsis lastele üht-teist, Kadi käis tema kannul ja muudkui halas ja jonnis, mina aga liikusin Miiaga kes igasugu asju käperdada tahtis ja kui ma ta eemale tõstsin, siis iseloomutsedes enda pikali viskas. Oli näha, et mõlemad on väsinud ja vajavad und. Ega muud üle jäänudki kui hakata Tartu poole tagasi sõitma.
Eelinfona teadsime, et Tõrvas ja Tartus sajab lörtsi. Seega sõitsime Tartusse üle Vändra, et ehk sealpool ei saja ja äkki vaatame ka mõnd mõisa. Lörtsi küll ei sadanud ja tee oli ilus, aga et lapsed nii mõnusasti magasid, ma ühtegi peatust tegema ei hakanud. AllesViljandis ärkasid teised üles aga pidasid ilma jonnita Tartuni vastu.
Enne kodu käisime Konsumist läbi, siis ei pea ennast pärast enam välja vedama. Nigel öö ja pikk sõidutee väsitasid mu ära. Kaja aga polnudki nii väsinud, tema läks veel trennigi.
Täna koitis see päev, kus saime mu uuele töö-telefoni-labidale uue omaniku – Jaanus ostis selle Lillele sünnipäevaks. Tänan teda siinkohal veelkord, et mu sellest nuhtlusest päästis! Nüüd võtsin vana telefoni taaskasutusse. Lasen sellel ekraani korda teha ja äpi-uuendusi sisse ei lase, siis ei kao ka mäluruum kuhugi ära.
Meistriliigat saab vaadata. Juventus – Bayern mängivad 2:2 viiki. Bayern läks tegelikult kahe väravaga juhtima, aga vaatamata 70% pallivaldamisele lasti tillid rippu ja nii nad oma edu maha mängisid. Mängu vaatamise kõrvale tegelesin pildimaterjali galeriidesse seadmisega – jälle suur hulk toimetamisi tehtud Üldse ma vaatan, et tark on kõik magama saata ja siis ise südaööni oma toimetustega tegeleda :P 
Kolmapäev. Vabariigi aastapäev, seega palju õnne kõigile meie vabariigi elanikele.
Minu öö oli täitsa OK kuna magasin eestoas, päris üksi, nii et laps mind suurt segada ei saanud
Hommik venib ja lõpuks vaatame, et me ikka Toomemäele lipuheiskamisele ei jõua. Kahju ta küll oli, aga no lihtsalt polnud vaimu ka üle jala sinna tormata. Läksime alles kekspäeval liikvele ja suundusime alla linna, et vaadata kas ja kuidas pidupäeva puhul kesklinna ehitud on.
Kahjuks keeras ilm juba linna suundudes käest ära. Hakkas sadama lörtsi. Käisime siis saiakesi nosimas, tegime tiiru raeplatsile ja jalutasime kodu tagasi. No nii nigel päev kohe.
Mõnda aega piilume Kanal 2'st teleseriaali Köök maratoni, siis tegelen puudega ja lõpuks, kui Miia õhtuunele saab, tulevad Kaido ja Piret külla sünnipäeva puhul õnnitlema.
Õhtul vaatan taas jalgpalli: Kiievi Dünamo – Manchester City 1:2. Kuigi mängu lõpus üsna lahtise palliga tuld ja tõrva lendas, suutis Dünamo vastuseks vaid ühe palli võrku saada. 
Neljapäev. Miia sahmis täna öösel taas palju, eriti just hommikupoole ja ajas meid lõpuks kaheksast üles. Hommikupooliku toimetame kodus, sest plaan on minna Tõrva ja lapsed siis teel autos magama saada.
Ühest saamegi liikvele. Läheme Tõrva üle Otepää, kuna Kaja soovib vanal sõbrannal mängutuba-lastehoius Pipo külas käia. Miia aga jääb juba Tartu piiril magama ja Kadi uinub pisut enne Otepääd. Seega teeme nii, et Kaja läheb sõbranna juurde ja mina istun lastega autos. Kuna Kaja sai autorooli, siis mina teel ja autos oodates toimetan oma nädalakokkuvõtte kallal (Y), nö aeg iseendale
Tõrva jõudes viin Kadi ema juurde lasteaeda, saab tunnikese sealsetega mängida. Kui ema Kadit kallistab, väidab, et tema rühmas küll ühtegi nii õblukest last ei ole, et kas me talle ikka süüa anname :P
Kui ema lasteaias tööpäeva lõpetab, toob Kaja lapse ära. Edasi majandamegi Õnne juures. Täna õnnestub Miial esmakordselt kassilt küüntega käe peale laksu saada. Sel korral ta küll ei käinud kassi näppimas, sai lihtsalt mööda minnes. Ehk siis loom näitas kes majas boss on 
Reede. Öö Miiaga oli üsna hea, ainult et üles ärkas ta juba seitsmest. Paistab, et nii kui koitma hakkab, on tema üleval. Praegu on aga see aeg kus hommikud lähevad järjest kiiremini valgemaks... :S
Hommikul käivad Kaja ja Õnne Valgas. Õnne ostab endale uued pesumasina ja elektripliidi. Kuni neid lõuna paiku tuuakse, demonteerime ja tassime vanad välja.
Peale lõunat saab emal vahetus läbi ja tuleb minul Valga ring. Võtame kaasa Kadi ja vanaema. Ema läheb vanaemaga panka ja mina Kadiga kolan kaltsukates ning kunagise vangla, nüüdseks põleda saanud hoone aladel. Viimane saab olema üsna põnev, aga et teistel pangas kiirelt läks, me seal kõike ikka läbi uurida ei jõudnud... Päris põnev hoone.
Tõrvas tagasi paigaldame uued kodumasinad ja siis oleskleme niisama kuni Kaja poole kuuese Tartu bussi peale saadame. Sealt edasi lähen lastega oma ema juurde aega veetma.
Ema juurest tuleme enne üheksat, et siis saab Miiaga toimetused ühele poole viia, pisut hinge tõmmata ja siis lapsed magama panna. Kui kõik vaikib ja pimeneb, istun mina veel läpaka taga ja korjan päeva muljeid kokku
Väga hea uudiskirjutis sellest, kuidas Eesti Kaitsevägi reaalse sõja korral üsna kasutu on. Jah, kurb, aga sulatõsi. Keegi ei hüüa ette, et ülehomme kuulutame teile sõja, et meil oleks aega end valmis panna, peale lendamine on kiire ja silapilkne. Arvestades et Narvast sõidab autoga Heltermaale 3h, siis ei jõua meie kaitsevägi mitte midagi teha enne kui olemasolevad sõjaväeosad juba kahjutuks tehtud on...
Ja veel üks kurb uudis: Eri Klas on surnud.
Laupäev. Miiaga oli OK öö ja Õnne ei öelnud ka et tal Kadiga mingeid jamasid oleks olnud. Kadi läks õhtul iseseisvalt tuttu ja Õnne liitus temaga alles südaööl peale telesaadet.
Hommikul mõtlesin, et võiks mingi väljasõidu teha. Et kogu ilm lund täis on, siis kuhugi mõisavaatlust tegema minna polnud mõtet. Kadile aga on üht-teist juurde vaja ja nii tegin emale ettepaneku minna taaskord Valka. Kadi aga tahtis Õnnega olla, seega läksime ema ja Miiaga kolmekesi.
Tegime algatuseks suurema ringi üleval linnas (Maxima läheduses) ja pärast siis allpool linnas (Rimi läheduses). Et Kadi kaasas polnud, siis mitmedki asjad jäid mõõdu puudumisel ostmata, samas aga ema ostis Kadile kleidi ja botased (sobisid väga hästi).
Miia jäi tagasiteel autos magama. Tõrvas aga ma teda üles äratada ei tahtnud ja autos ei pidanud ka mõistlikuks olla. Seega võtsin ta sülle ja vedasin teisele korrusele – magas kenasti edasi ja ei ärganudki üles. Kadiga pisipõlves sellist nalja teha ei saanud... Õnneks Miiaga saab ja ta magas meil toas veel pooleteise tunni jagu. Ema samal ajal tegi süüa.
Kui söögiga ühele poole saime, mõtlesin plaani kuidas edasi oleks kõige mõistlikum toimetada. Vaja oli minna vanaema juurde ning Õnne juurde Kadi ja asjade järele... Tegime siis nii, et alustasimegi Õnne juurest: ema jäi Miiaga auto juurde õue, mina viisin käru keldrisse, ülevalt tõin Kadi ja asjad alla ning vahepeal isegi tassisime Kaidoga üht kappi alla. Siis käisime vanaema juures. Mina tegelesin puudega ja mõnda aega olime ka toas. Lõpuks viisime ema KEKi tagasi ja hakkasime kodu poole tulema.
Teel tegime peatuse Milvi tädi juures. Ta ise oli küll Otepääl lapselapsel Märdil sünnipäeval, aga Kristjan oli kodus ja andsin asjad tema kätte üle.
Tee Tartusse sujus üsna kenasti. Lapsed said omavahel hakkama ja erilisi probleeme ei tekkinud.
Õhtuks kutsus Aix enda juurde programmeerima. Et tal lapsed kodus olid, võtsin ka Kadi kaasa. Kadi mängis lastega ja kui telest multikas algas, siis lapsed istusid teleka ees ja Kadi mängis nende toas Ütles, et tal igav ei ole, et hoopis lahe on Ja nii me siis olime seal kolm tundi kokku. Enne üheksat hakkasime Kadiga tulema ja kui kodu jõudsime, siis emme pani juba Miiat magama. Miia oli õhtuks nii väsinud, et Kaja ei viitsinud jonni enam kuulata ja pani lapse magama
Pühapäev. Öö oli nagu ta oli, Miia sahmis ja jorises rohkem kui Õnne juures kaks viimast ööd. Äkki on meil siiski halb asukoht voodil??? Üles ärkas ka 6:50...
Hommikul leiutame mida teha ja/või kuhu minna. Kaja arvab, et võiks ujuma minna. Mina aga pole just ujumise vaimus, aga midagi targemat ka asenduseks pakkuda ei oska. Niisiis uurime hindu ja vahemaid Värska, Kubija ja Mäetaguse suunal. Et igale poole on kenake maad sõitu ja Auraga võrreldes nad kallimad on, siis jätame sõitmise ära ja lähemegi Aurasse.
Auras võtsime tervisekeskuse paketi kus laste pealt raha ei võetud. Olime siis kokku paar-kolm tundi. Igati tore olemine sai, kõigile meeldis (ka minule). Võiks ju rohkem saunatada saada, aga kui lähed perega, siis tuleb mõned mugavused ära unustada
Peale Aurat läksime Prismasse. Miia jäi paarisaja meetrise autosõidu järel magama. Ta sisuliselt vaatas mulle otsa kui ma temaga rääkisin, vaatasin korraks Kaja poole ja juba tema silmakesed kinni olidki Varajane ärkamine ja mõnus meelelahtutus väsitasid lapse ära.
Ja ülejäänud õhtu läheb koduseinte vahel. Söömised ja söötmised, koristamine, padjasõda ja Kadi poolsed pea- ning jalamassaažid emmele-issile olid siis põhilisteks märksõnadeks.
Täna oli selline seik, et Kadi istus laua taga ja jorises, et tema kartuleid süüa ei taha. Miia läks ligi, võttsis sõrmega taldrikult kartuli ja toppis seda Kadile nina alla: „Sööö, sööö!” Vaat siis, miss Kõikesööja tuleb õpetust jagama!