Esmaspäev. Pääh, magamata öö taas. Algas Kadi jalavalutamisega. Käisin temaga üleval. Siis jäin korraks sügavasse unne ja sel ajal oli ta veelkord oma jalaga hädas olnud ja Kaja käis üleval. Vastu hommikut olid Miial kaks pikka köhahoogu...
Hommik on täna selline, et Kaja läheb bussiga tööle, mina viin lapsed Inna juurde ja lähen kuni lõunani töölainele. Oleme parasjagu kliendi juures kui Inna helistab ja õnnitleb meid Miia palaviku puhul. No selge, nüüd tuleb siis leida kes lapsi hoiab või kes meist kodu jääb.
Tulen lastega kodu, teen lõunasöögi ja panen nad magama. Kuigi võiks ju ise ka öötunde lisaks teha, aga on tegemisi teisigi mis vajaksid ka toimetamist.
Õhtuks hea uudis: vanaema lubab ülejäänud nädala appi lapsi hoidma tulla, hea seegi.
Brasiilias on täna suur leinapäev: Kolumbias kukkus alla lennuk väga paljude Brasiilia jalgpalli mängijatega.
Teisipäev. Karm öö! Kaja võttis Miia enda juurde. Kuni poole üheni nad eriti sõba silmale ei saanudki. Mina magasin Kadiga eestoas, õigemini Kadi magas. Mina muudkui keerlesin, pea valutas, kõht näris sees ja unenäos keerlesid mingid numbrid ja pidevalt käis kummituslik jutt, et Marilyn Kerro sünnitas. Lõpuks nägin ka und kus olin ajalehekioski juures hulga inimestega, aga kes lõpuks, nagu välja tulid, minu oma kujutluse vili olid..
Pool üks käisin siis ka tagatoas, et uurida kas saan abiks olla. Ei saanud. Siis aga õnnestus mul magama jääda. 4:44 oli taas äratus, seekord mitte teistest sõltuvalt. Enda enesetunne oli nii halb: külma ja sooja vapped, kõhuvalu, peavalu... Arvatavasti, või loodetavasti, viskab varsti sisemuse välja. Piinlesin sisuliselt hommikuni, mõningaste unelõikudega. Saadan öösel sõnumeid: lapsehoiuks mõeldud vanaemale, et ta tulema ei pea, Jaanusele, et olen haige, ja Kajale, et lapsi hoian ise.
Kaja läheb tööle ja meie lastega ärkame ma-ei-mäleta mis kell üles. Teen kõike läbi koleda piina, aga kõik saab tehtud. Hea, et täna Kadi kodus on, saavad Miiaga veidikenegi ise hakkama.
Lõunaunele läheme kõik koos, igaüks omas voodis. Miia aga uinub kaua ja segab minul une ära. Õnneks natuke ikka magada sai.
Kajal on täna lühem päev ja on kahest kodus. See on minu jaoks suur leevendus. Üldiselt läheb õhtuks olukord paremaks, kuigi välja pole mitte kuskilt mitte midagi ajama hakanud. Ka Miial pole päeva jooksul erilist palavikku.
Õhtul läheb Kaja Kadiga linna – emme ja tütre aeg. Käivad ka soolakambris kuhu Miia täna ei saa. Nimelt tal tõusis nelja paiku palavik ja see küündis kuue ajal juba 39'ni...
Kaido sai oma Täpikese täna emmega haiglast kodu tuua 
Kõik on korras nii lapsel kui emmel, issil loomulikult ka.
Öömajale läheme täna igaüks oma voodisse, kuigi kardan raske öö tulevat 
Kolmapäev. Kartsin tänasest ööst eilse kordust. Mingil arusaamatul põhjusel aga polnudki hullu midagi. Pool tundi peale uinumist kurtis Kadi jalavalu – tõime rohu. Järgmine äratus oli alles kell kolm: Miia pahandas, et ei saa tekki peale. Panime ta potile. Et ta kuum tundis, panime ka küünla, siis tekike peale ja ma olin mõnda aega tema voodi jalutsis kuniks ta uinus. Järgmine äratus oli kui Kaja äratus helises, siis kuulsin ka mõni aeg hiljem kui ta Kadi üles äratas ja ära viis. Pool kaheksa ärkas Miia ja läksime üles – teised olid juba lahkunud.
Hommik kulgeb ühe lapsega oluliselt rahulikumalt ja pingevabamalt kui kahega Täna on ka enda tervis eilsega võrreldes tipp-topp, kuigi kõht kergelt piinab ja pea kohati tuikab.
Lõuna ajal saab Miia magama, üllataval kombel endal und polegi. Toimetan koduste töödega ja saan pisut läpaka taga olla, tund hiljem ärkab Miia.
Õhtul lähen Kadiga jalutama. Jalutame üle Toomemäe pilte tehes raeplatsile, käime Pihlakas maiustamas, võtame Kvartali postiasutusest paki ja sõidame bussiga kodu. PILDIRIDA.
Jenna ootab meid juba pikisilmi. Kadi jääb temaga õue mängima. Mingi hetk tuuakse meile kass Kalli-Kalli, et Miia temaga mängida saaks
Õhtul kui kõik magama pööravad, jään mina veel mõneks ajaks üles.
Neljapäev. Tänane öö oli üsna OK. Kadi korra susises pissile minekuga ja paar korda tegi Miia virisemist läbi une, aga voodist välja kedagi toetama minema ei pidanud.
Miial hommikul palavikku pole. Endal aga on kerged koordinatsiooni kõikumise hood kui millegagi tegeleda. Kõht on ikka veel kergelt imelik. No võiks ju juba see jama mööda minna!
Kaja tuleb kodu Kadiga. Et aga Jenna on teda juba otsimas käinud ning süüa ei taheta, kaob kohe õue mängima. Väljas on päris mõnus ilmake ka: lumi on maas, mitte küll paksult, ja ilmgi on OK – paar külmakraadi.
Et ise sai terve päev Miiaga kodus oldud, lähen jalutuskäigule. Võtan Kadi ja Jenna ka kaasa. Teel näeme avariid, kohtame jooksvat Kaidot ja võtame vastu Tallinnast saabuva rongi, siis kodu tagasi. 
Täna on uudis, et reserv-kaitseväelasi kutsutakse homme kogunema. Paistab, et see pani meedia kihama. Valitsus olla võtnud juba aasta algul seaduse mis lubab välja kutsuda selliseid äkk-korraldusi 24h etteteatamisega. Kuna ise lapsega kodus ja kõhugripp seljas, siis loodan, et sel korral minema ei pea.
Reede. Miia ulgus mitu korda öösel. Hommikul magasin sellest nii sügavalt, et ei kuulnud Kaja üles minekut ega miskit. Kui Miia hakkas jälle lärmi lööma, ei osanud ma üldse arvata mis kell on ja üritasin katsuda ega äkki Kaja juba üles pole läinud... Selgus, et kõik olid juba üleval...
Täna on selline tore päev, et kuigi ma olen Miiaga veel kodus, tuleb ka Õnne meile. Seekord aga mitte kohe varase hommikuse bussiga vaid saabub poole kümneks. Igatahes on see ülimalt hea, kuna eile õhtul otsustas köögikraan, et tema enam vett ei pea ja nõuab pensionile minekut. Ja nagu võluväel oli Bauhofis ka soodus just vajaminevale kraanile.
Sõitsin bussiga Lõunakeskuse juurde, käisin Bauhofis ära, jalutasin läbi Raja pargi Riia tänavale ja tulin bussiga Pauluse juurde tagasi. Kuna Jaanus oli oma kohvikus, käisin ka sealt läbi, et juua üks mõnus kohv.
Kodu jõudsin enne lõunat. Tegin siis lõunasöögi ja Õnne pani Miia magama. Mina aga askeldasin ja rassisin oma köögikraani kallal. Erinevate tõusude ja mõõnadega, pisut higi, aga ilma vereta, sai kraan vahetatud
Kaja tuleb täna taas varem. Sõidame kogu rahvaga Gildi tänavale perearsti juurde. Innal on aeg enne meid ja ajaplaan on arstil mingil põhjusel lõhki. Igatahes Õnne läheb vahepeal ise bussile ära. Kui arstil käidud, viime Inna kodu ja ise sõidame Tartu Näitustesse jõululaadale. Seal peaks olema ka Kaja kunagine sõbranna ja Kadi praegune ristiema Margit.
Jõululaat on päris tore, õnneks pole täna ka eriti ülerahvastatud. Suurt midagi ei osta, uudistame niisama. Õnneks on enamus müüjate kaupadest selline kodudes tehtud kraam, mitte kaubanduskettide või turukaup.
Laadalt liigume otse kodu, panen Kaja Miiaga maha ja lähen lasteaeda Kadile järele. Siis võtame kodust emme kokku pakitud koti, edasi Inna ja Reijo peale ning sõidame otseteed Tõrva, läbi pilkase pimeduse.
Kui Tõrva jõuame, panen kõik oma ema juurde maha ja käin Õnnega maal ära. Siis liitun omadega õhtusöögiks ja niisama olemiseks. Üheksaks aga kolin Õnne juurde lastega.
Kõik on üsna OK, aga lapsed jäävad kole kaua magama. Alles pool üksteist uinuti. Mina olin Miiaga ja Õnne Kadiga...
Laupäev. Sellist ööd ei soovi ka vaenlasele. Algatuseks oli palav magada, hiljem aga ilma tekita enam ei saanud. Miia kräunus läbi une iga pisukese aja tagant, nii kümme korda öö jooksul. Loomulikult ei saanud magada ka läbi seina olnud Õnne. Kuuest aga hakkas Miia üles kippuma. Võtsin ta enda juurde, magas veidi ja siis ma teda enam kinni hoida ei suutnud. Ehk siis pool seitse tuli üles ka Õnne ja nii meil majas hommik algas.
Kui kõik söönud ja korras, liigun vanaema juurde. Vanaema ise on ema ja Riinaga Tartus arsti juures, aga see ei sega mul puid lõhkuda. Suur riit ülijämedaid halge oleks vaja pisemateks lõhkuda ja selleks ma siin olengi.
Tartusse hakkame liikuma ühe paiku, sest Miia hakkab väga ära väsima. Sõidame aga Lõve kaudu, et panna kinni keldriauk – talv ju käes. Maateed on imelised – on ju sadanud värsket lund: teed on valged, metsavahelised kuused kenasti lumevaiba all... Jõulutunne tuleb peale
Miia magab autos ka kodu ees. Kadi läheb Jennaga kelgutama, mina tassin autost asjad ära ja kaminapuid tuppa – ikka magab. Tassin ta turvatooliga tuppa, ärkab justkui üles, aga uinub taas. Neljast ajan ta päris üles, kes muidu öösel magab
Mõni aeg hiljem saabub Kaja. Õhtu kulgeb pere seltsis kodus.
Pühapäev. Tänane öö oli kui lillepidu. Ma ei kuulnud mitte midagi ega mitte kedagi! Isegi seda kuidas Kaja üles läks. Mind äratas Miia oma jutustamistega üles minekul. Imeline!
Hommikul toimetame koduseid töid. Siis läheb Kaja lastega soolakambrisse ja mina toon puid ning toimetan kodu kallal edasi. Kui soolakambrist tullakse, teen mina lõunasööki. Kaja aga Kadiga sööma ei jää, nemad lähevad jõululaadale Margiti juurde. Mina Miiaga aga sööme kõhud täis, siis saab plikatirts magama ja mina läpaka lainele
45 minutit hiljem kostub tagatoas sahmimist, pisut pirinat ka ja mõne hetke pärast tuleb Miia ukse vahelt minu juurde. „Mis mõttes lõuna magatud?” lööb mulle pähe. Võtan lapse sülle ja lösutame diivanil vaadates telet. Mingi hetk tundub, et Miia on kuidagi loid, vaatan – magab. Lasin tal siis süles magada kuniks käsi ära suri. Poetasin ta siis kõrvale diivanile ja ta magas mõnusasti edasi...
Vahepeal saabusid Kadi ja emme, Miia aga ei lasknud end millestki häirida, ei meie juttudest, ei Kadi kolistamistest, muudkui magas
Janno on mulle aeda paraja riida lõhkumata puupakke toonud. Lähen siis täna ja hakkan neid otsast lõhkuma. Sel korral pole need enam tõsised pakud kui eelmine kord, vaid normaalsed puud ja lõhkumine on kerge ning sujuv. Muuseas, väljas on üheksa kraadi külma, nii äkki kui see tuli, nii äkki ta ka kaob, hommikuks on juba sula ja vihm :P
Õhtul ootan Kaido kõnet, et kas meie tava saunas käia saab ikka viienda osa või mitte. Sai Sel korral üsna hilisel tunnil, aga käisime kenasti ära ja vahetasime hulga lastekasvatuslikku infot