Esmaspäev. Oi kui hästi me täna öösel magasime! Lahtisest aknast voogas mõnusat jahedat ja värsket õhku. Vihmasadu solises kergelt ja uinutas rahulikult. Ma nägin täna megapikka unenägu milles nii müstikat kui UFOsid Lahe! Miia tegi esimese piiksu siis kui mina juba üleval olin, aga Kaja surus ta kohe maha ja tänu hämarale hommikule jäi ta taas magama
Tänased päevatemperatuurid kõrgele ei küüni, jääb sinna kolmeteistkümne kraadi peale. Mina olen kontoris ja Kaja lastega kodus ja liigub ringigi. Jaanus kustutab hommikul tulekahjusid, või õigemini kuivatab vett klientide juures.
Mõni klient ikka kohe üldse ei kuula. Poolteist kuud tagasi kutsuti, et masin ei lähe käima. Pika putitamise tulemusel ikka läks, aga ütlesin kohe ära, et ketas on üsna katki, sellest masin aeglane ja ei käivitu, et vaadake uus masin või parandage vana ja dokumentidest tuleb kiiremas korras koopia teha. Toodi siis kliendile uus masin mis aga polnudki uus vaid üle jäänud vana ja too ei teinud piiksugi. Pandi vana tagasi ja too töötas. Töötas tänaseni. „Kuidas tal sai ketas katki minna kui ta kuu aega kenasti töötas?” saan küsimuse. Ja loomulikult, kolm korda võite arvata, kas klient oma dokumentidest koopia tegi. Nüüd on igatahes ketas päris surnud ja dokumentidega adjöö. Mõistus, mõistus, tule koju!
Õhtul käisime all linnas. Meile olid Hiinast mõned pakid tulnud. Aga jalutasime ka raeplatsi, käisime infopunktis, seiklesime kaarsillal, ronisime 'Tartu 100 000' monumendi otsas ja siis kakerdasime kodu poole, tehes peatuse Riia mäel Sõjakooli ees kus Taneliga kohtusime.
Teisipäev. Kuna Kaid tahtis emme kõrval magada, magasin mina eestoas. Miia aga tegi öösel kolm korda trianglit. Hakkan juba arvama, et kui minu nohisemist-norskamist toas kuulda ei ole, on Miia kohe rahutum Hakkame seda mõtet jälgima
Päeval käime Jaanusega ühe kliendi uut kauplust sisustamas. Edasi aga oleme kontoris.
Õhtul lähen ratastega lastega Tammeka mänguväljakule. Kaja läheb samal ajal vanni. Miia ronib ja hullab, Kadil aga kipub pisut igav olema. Äkki avastab ta rühmakaaslase Teele tulevat ja siit edasi teda peaaegu et polnudki Mängisid ja hullasid koos, lõpuks käisid staadionil üht trenni tegevat neiukest küsitlemas ja Kadi üritas tema harjutusigi järele teha
Hiljem olime ka koduõuel. Viimased vihmasajud on kõik vaadid-paagid-ämbrid vett täis sadanud ja tüdrukud said siis veega teha igasugu asju. Ma ei keelanud kah, peaasi et porilompi ei roni end mustaks tegema :P
Kolmapäev. Miia öösel huikus emmet. Endal silmad kinni, aga vehkleb ja huigub. Imelik. Ka Kadi vehkles ja pisut hiljem nuttis, et jalg valutab. Sai taas rohu peale ja läksime ette tuppa magama.
Täna juhtus selline värk, et panin eelolevale Portugal – Wales mängule panused, just Portugali peale. Siis aga meenus, et mõni päev tagasi ma juba mingi panuse panin. Otsisin siis üles asjad ja avastasin, et eelmine kord sai Wales peale. Selline mõlemale poole panemine peaks aga seadusega keelatud olema. Võtsin siis ühendust Triobeti abikeskusega, suhtlesime, andsin panuse ID ja jäin ootama. Lõpuks sain teate, et nemad seda enam katkestada ei saa ja et kui mäng läbi, siis sellised asjad tulevad automaatselt nullimisele. Näis siis kas tulevad jamis järgneb, igatahes hetkeseisuga võidan mina niikuinii, sõltumata kumb pool võidab (kui just viiki normaalajal ei tule) :S
Õhtul käime poes ja siis oleme õuel. Sööme vaarikaid ja veel mõningaid üksikuid metsmaasikaid. Lõpuks niidan aias muru – juba kaks nädalat võtan end kokku Hiljem saavad lapsed vanni ja emme-issis hakkavad laste magamise ajal jalgalli vaatama
Poolfinaal Prtugal – Wales 2:0. Portugal kindlustas oma seisu juba esimesel poolajal, ja kuigi tal oli võimalusi ka teisel poolajal, siis erilist võitlust nad veel üheks väravaks välja ei näidanud. Üldiselt mängisid nad palju paremini kui varasemates mängudes. Wales mängis küll ka kenasti, aga mõned korrad kui värava alla välja muti, segasid kaitsjad ikkagi niipalju ära, et väravaid neile ei sündinud.
Neljapäev. Ma ei tea kas kõrvaltoas öösel ka mingit jama oli, aga mina eestoas magasin üsna hästi. Tööle tulin nii täpselt ära, et jõudsin välisukse lukku keerata kui köögiakna peale emme Miiaga tulid ja mulle koputasid
Jaanusel oli eile väga pikk tööpäev pealinnas, seega tuleb ta kontorisse pisut hiljem. Arvab, et ega tänagi varem kodu saa kuna vaja Võrus asjatoimetused korda ajada.
Täna kulub palju aega Joomla keelefailide uuendamise peale. Kohe-kohe on tulemas versioon 3.6 ja keelefailides oli üsna palju muutusi. Oleks aega, siis käiks nad kõik üksipulgi üle kuna läbi aegade on seal palju ka sõnaliselt muudetud stringe. Aga hetkel võib praegustega ka kenasti rahul olla
Täna tahaks kuhugi minna aga küll Väljad on ilmapidi laiali ja küll Inna on küla peal ulamas. Muud ei hakanud pähe ka ja nii me kodus istusime. Korra käisin Maximas ja tõin arbuusi
Teine poolfinaal Saksamaa – Prantsusmaa 0:2. Ma poleks elus uskunud, et sakslased ei saa prantslaste vastu isegi mitte auväravat löödud! Kõik panused ses mängus läksid vett vedama. Nagu enne mängugi kokkuvõttes öeldi, et prantslased pole sakslaste vastu statistika järgi sellise kaliibri mängus viimase 50 aasta jooksul saanud, et kunagi võib kaalukauss siiski pöörat. No ja pööraski
Reede. 1. äratus kell 1 öösel – Miia kräunub. 2. äratus kell 6.20 hommikul – Miia kräunub ja tahab 'SINNA' ehk voodist ära minna. Kaja võtab ta enda kõrvale ja mina liigun teise tuppa ära. Kadi aga ärkab selle nalja peale ja siis ei saa ta magama jääda – kardab miskit. Ehk kui kell seitse saab, ronivad kõik üles.
Miia hakkab midagi seletama ja tundub, et tahab pissile. Kaja võtab tal öise mähkme alt ära – see on täiesti kuiv. Hakkame juba kahtlema, et äkki tahab Miia öösel pissile ja sellepärast ärkab üles? Proovime seda uuel öö, et paneme Miia mähkmeta magama ja kui öösel kräunub, pistame ta potile. Kadiga oli kunagi analoogne teema.
Vihmane ja hämar puhkuse eelne tööpäev algab kontoris. Jaanus on täna taas terve päeva ära – Pärnus. Ta teeb praegu megapikki päevi, lõpetab tegemata või lahtisi otsi, et minu puhkuse ajal saaks ise pisut rahulikumalt toimetada.
Laupäev. Lugesin hommikul kokku: Miia vajas öösel viis korda putitamist. Tore, mis?
Tänane päevaplaan on selge: alustame hommikut täikaga kust tahan rattale pakiraami osta, aga kahjuks täna seda taati kohal ei olnudki... Ja edasi panime auto Kvartali parklasse ja läksime Hansalaata vaatama. Suur ja ilus laat, päike paistis ja oli väga mõnus ilm ning olemine. Lapsed ei kiununud ja pidasid end kenasti üleval, meie ka
Peale kodus lõunatamist võtsime suuna Paidele. Miia magas, Kaja üritas ka magada ja Kadi oli mulle toeks. Ilma igasugu viperusteta maanusime Paide vallimäe kõrval asuvasse parklasse.
Võtsime suuna vallimäele ja Wittensteini ajakuskusesse. Mõtlesime, et kui siin juba oleme, siis käime ja vaatame ajakeskuse üle.
Igal korrusel, mida on kaheksa tükki, on mingi ajastu väljapanek. Esimese korruse kiviaeg oli aga Kadile kohutavalt hirmus ja vastumeelne. Ka Miiale üldse ei meeldinud... Suure pingutusega saime nad lõpuks lifti, et võtta ette kolmas korrus (seal olid WCd). Siin aga elusuuruses inimnukud olid laste jaoks hirmsad. Mõlemad kiunusid ja torisesid. Kui ma veel mingi 'kus kuningas jala käib' ukse avasin ja sealt inimnukk koos heliefektidega mu pool lolliks ehmatasid, oli selge, et meie laste jaoks on see koht veel liiga vara avastada. Sõitsime päris üles kust sai torniakendest avarusi vaadata ja lastele kohvikust jäätisekokteili võtta. Klimberdasin siin klaverit, tuleks ikka endale ka selline pill soetada ja mängimine ära õppida
Kõndisime siis üle vallimäe, kobasime mõnes poekeses ja sõitsime staadionile mängu vaatama.
Staadionil meie fänne veel ei olnud. Meie läksime aga sisse ja võtsime tribüünidel kohad. Kogu aeg kiikame ikka väravale, et äkki poisid saabuvad. Mäng algas, fänne polnud. Peale esimest väravat hakkasin Kaidole helistama, aga tema telefon oli üldse välja lülitatud. Õnneks leidsin endal Mjaasa numbri olevat ja kõllasin sinna. Üsna surnud hääl vastas, et fännid eileõhtusest tööalastest suvepäevadest kaineks ei saanud ja ei saanud seetõttu tulla. Ja Kaido olevat oma telefoni ära ujutanud, et tema arvatavasti sellepärast levist väljas. No selge, jama lugu...
Paide mäng, nagu teate, täitsa persses. Fännide ergutused oleks kindlasti mängu paremaks muutnud. Aga muidu jah, vana mürakas Zahovaiko oskab lüüa vaid siis kui talle pall jala alla panna ja tartlased oskasid seda ülihästi teha. Esimeseks väravaks söötis meie kaitse talle palli, tüüp tegi mõned sammud ja värav oli kirjas. Teiseks, mõttetust olukorrast tehti kastis viga, ja loomulikult Zaho penaltis ei vääratanud. Noh, ja kolmaski värav oli nii, et väravavaht ja kaitse sabistasid sääri, panid Zahole palli varba külge, suunda teadis Zaho ise - olemas. Üldiselt oleks Paide ilma Zahota null... Tartu kaotas punkte ja Paide samal ajal kaotas tules miljööväärtusliku elamu (vaadake uudistest kui huvitab). Lisaks: Paide kaitse oli kõva, kõik meie tsenderdused võeti kaitse poolt maha. Üldiselt ju mängiti küll, paidekatega samaväärselt, lihtsalt Zaho va tõbras... Muuseas, tüüp lõi ses mängus oma meistriliiga 200'nda värava, peale mängu tal neid nüüd 202 ja Paide Linnameeskond läks liigatabelis meie ette... PILDIRIDA.
Tagasiteeks külastasime Maksimarketit, võtsime Pizzakioskist pitsa ja keerutasime pisut majade vahel. Nimelt peatee oli politsei poolt kinni pandud ja meid suunati kõrvale ära. Seega saime ekselda enne kui kodutee üles leidsime. Tee oli tõkestatud sellest, et põles suur kolmekorruseline miljööväärtusega hoone mis paar lõiku ülevalpool mainitud sai...
Esimese peatuse teel tegime Põhjaka mõisas. Söömise peale seekord ei kulutanud, nautisime lihtsalt miljööd. PILDIRIDA.
Teise peatuse tegime Adavere tuuliku juures. Teel Paidesse rääkisin Kadile misasi see tuuleveski on, aga lubasin talle täpsemalt näidata hoonet ennast ja kodus seletada ka kuidas ta töötas ja milleks PILDIRIDA.
Tartu võttis meid vastu kuiva veel mõnusalt sooja ilmaga, kuigi siin oli ka pisut varem sadanud. Tõmbasime aias kopsud mõnuga õhku täis, nosisime erinevaid aiasaadusi ja tulime tuppa ära.
Pühapäev. Täna öösel jauras Miia neli korda. Kui muidu mõnele jorinale oleks võinud ka mitte reageerida, siis arvestades, et tegime esimese mähkmevaba öö, tuli ta jauramise tõttu potile tõsta... Potile küll midagi ei tehtud, aga ka voodi jäi täna kuivaks.
Hommikul käime Espakis ja Bauhofis. Sel nädalavahetusel on ehituspoodides aled ja nii käime tagatoa remondiks kraami toomas, lisaks ka toidupoes.
Kodus oleme õues ja teeme grilli. Samal ajal naabrimees puhastab tõstukilt vihmaveerenne. Ühel hetkel kutsub mu enda juurde, juhtus nii, et masin hakkas tõrkuma ja naabrimees jäi maa ja taeva vahele kinni. Mässasime tükk aega masina ümber lülitamistega enne kui see sõna kuulama hakkas
Peale grill-lõunat läksid naised magama ja mina tegelesin kuuri all vanade ahju potikivide puhastamisega. Nii kui valmis sain, hakkas kõvasti sadama – tuli äikesepilv. Istusin siis kuuri all ja ootasin vihma alanemist, et saaks tuppa minna. Päris pikalt istusin Aga oligi mõnus olemine.
Vihm jäi üle, tüdrukud olid ärganud – õige aeg uut Sepa staadioni külastama minna. Kui aga majast välja saime, juba tibutas.
Staadionil oli vaatamata halvale ilmale omajagu rahvast. Leidsime mõned tuttavad ja käisime kõik nurgatagused läbi. Vahepeal sadas tugevat hoovihma ja kükitasime telgi all. Oli üldises mastaabis tore olemine, kahjuks jah, ilm vedas alt. Ja meie Kajaga ei osanud ka riideid kaasa võtta, õnneks väga külm ei hakanud.
Ja siis tulimekodu sööma. Lõpuks ka vihmasadu taandus, aga me ei viitsinud enam staadionile tagasi minna. Hoopis Keiu tuli lastega külla ja nii oli meil ka ilma staadionita tore olla
Portugali ja Prantsusmaa vaheline finaal ei jõudnud kaua käia kui Ronaldo laksu sai ja mõni aeg hiljem juba pisarate saatel platsilt lahkuma pidi. Prantslased pommitasid küll usinalt, aga esimene poolaeg väravat ei toonud. Vaatamata esimese lause sisule suutis Portugal ikka ka vastaste värava all mõned korrad käia. Teine poolaeg olid mõlemad usinad, eriti prantslased, aga suurte püüdluste saatel mindi lisaajale. Lisaaegki oli paugutamist täis, eriti prantslaste poolt, aga portugaallased suutsid ühe oma vähestest võimalustest realiseerida ja nii ka Euroopa Meistri tiitli napsata...