Esmaspäev. Miia öösel vehkles, Kadi midagi jutustas – justkui ei taheta magada.
Hommikul läheb kaja Miiaga vereproovi anda. Kajal juba hirm nahas, et suure röökimisega kõik käib. Arstitädid aga muudkui jutustasid, üks hetk käis sutsakas, Miia ei teinud väljagi, siis jälgis vaid kuidas verd sõrmest võeti ja plaaster pandi – kõik ilma vigina või piikusta 
Vaat selline vapper tüdruk oli täna
Minul oli täna kontori päev. Ei midagi erilist. Ka õues pole midagi erilist enam -14 kraadi ja vaikselt tõuseb.
Kadile lähen järele arvestusega, et tal täna trenn. Aga taaskord selgub, et trenn algas 15 min hiljem kui tavaliselt. Pärast selgus, et olla vist kellaaegu muudetud ja nüüd nii olema hakkabki...
Vene sensitiivide saadet hakati TV3 pealt näitama. Tulemused on muidugi teada, aga asi on niisama põnev vaadata, mulle meeldib. Sellist hullu hooaega pole nagu varem olnudki. Kerro säras ikka jummalast kõvasti! Üldse on palju tugevaid sensitiive seekord, see kodutu välimusega Sergei Pahomov näiteks
Ja siis Miia magama panemine. Ütlen Miiale, et tule, läheme tuttu. Ei taha, lärmab. Siis küsib Kaja, et läheme tuttu, naeratab ja ajab käed emme poole pikka. Kaja siis võttis lapse ja läks. Pikka aega oli kuulda kõrvalruumist seletamist ja vääksumist. Lõpuks sai Kajal villand. läksin siis ise, aga võttis ikka veel parajalt aega enne kui jäi...
Teisipäev. Hommikuks oli lumi maas. Kuniks Kadi sõi, käisin ja viskasin tänavaääre puhtaks. Ja ilm on palju pehmemaks läinud, päeval püsis -8 kraadi.
Täna on Jaanus pealinnas. Mina aga toimetan kontoris ja teen ka ühe klientide ringi. Üsna palju tegemist aga asjad õnneks sujuvad.
Kaja läheb õhtul trenni ja hiljem oleme lihtsalt kodused - laste päralt.
.
Kolmapäev. Kadil on mingi kompulsiivne 'mis kell on' häire. Vahepeal ta küsib seda täiesti lampi päeval, ise kella tundmata, aga täna öösel ta küsis mult seda kaks korda ka läbi une. Ma vastuseks vaid mõmisesin ja sellest talle piisas. Huvitav mis häda tal selle kella teadmisega on? :S
Päev täis toimetamist. Jaanus krabab juba enne lõunat hunniku läpakaid ja võrguseadmeid ning kontorisse enam tagasi ei jõua. Mina siis tegelen kodulehtedega ja teen ka linnaringi mille käigus koduautole naastrehvid M+S asemel alla saavad.
Kaja sai mõni aeg tagasi Piretilt taigna mida pidi ise mitu päeva söötma ja segama. Täna sai see siis tükkideks jagatud ja oma tükk ära küpsetatud. Süüa kõlbas küll, aga päris minu lemmikmaius ikka polnud Ühe tüki andsime Innale kui Prismas käisime ja teise tagamaja Kannile.
Õhtul lükkasin maja eest lund. Mõnus töö vahelduseks. Kadi mängis samal ajal Johannese ja Kanniga lumehunnikus
Miia on ikka napakas 
Näed, et teine on kole unine, aga kell veel nii kaugel ei ole. Teed siis oma arust nalja: „Miia, läheme tuttu!” Ja tema siis naeratab ning seabki sammud tagatoa poole voodi juurde... Kui aga kell on „sealmaal” siis kutsumise peale saad eitamiste jada...
Neljapäev. Täna hommikuks on õues -15 ja toas 21 Kipub voodist tõustes jahedavõitu olevat. Ärkame täna terve perega: Kaja kuuest, mina ja Kadi poole seitsmest ja Miia ise kümmekond minutit hiljem. Miks nii vara ja kõik koos? Sest poole kaheksaks peavad emme ja pisike olema kõrvakliinikus operatsioonil.
Täna on Miial šundi kõrva panek. Emme on üsna piiri peale viidud, kuna lapsele ei suudetud kanüüli mitmekordsel katsel panna. Lõpuks viidi Miia suure nutulaulu saatel ära teise ruumi, et maskiga narkoosi alla panna ja opp teha. Mõni aeg hiljem oli töö tehtud ja Miia suunati emmega palatisse. Pool tundi und ja Miia ärkas, nii nagu kõik oleks korras ja mingit jama pole olnud Peavad nüüd mõni tund jälgimise all olema ja siis saan nad kodu ära sõidutada.
Kadit lasteaeda viies saime paar tilka vett kaela Kõrvalrühma. Nukid, remonttööde käigus, või mõnel muul põhjusel, oli katki läinud tuletõrje veetorustik. Niigi on kaks rühma remondis ja kasutatakse abiruume lastehoiuks, nüüd siis on jama majas, kuna Nukid olid kolitud täpselt vana rühma alla ja see vastremonditud ruum on nüüd veekahjustustega rikutud... Näis kuhu see rühm nüüd paigutatakse, kõlakate järgi meie rühmaga kokku... Jama lugu.
Lõuna paiku käin linnas kliendi juures. Tagasiteel aga saan osalejaks avariis...
Õhtu veedame kodus. Kaja käib vahepeal trennis. Algselt oli mõte lastega lumemõnusid nautima minna, aga et külmakraad keeras langusesse ja tuuleke ka oli, siis olime toas.
Sellise kõrgustevideo peale hakkasid isegi minul käed ja jalad valutama...
Reede. Olin juba vaikimisi arvestanud sellega, et kui Miial jama kõrvast välja saab, et siis magab taas nagu linnuke. Kaja aga räägib, et nii hullu ööd pole ammu olnud - korduvalt aeti end istuli ja ärgati üles. Üks hammas paistvat tulemas, äkki siis sellest, ei tea...
Jaanus liigub enamuse tööpäevast ringi ja mina olen kontoris. Mõned välja käimised siiski tulevad. Päeva peale -15 taandub ja õhtuks jääb järele juba -6, aga see saabub laia lumesajuga. Ja just siis, kui Kaja räägib kui kenasti lund sajab, helistab Jaanus, et talle oleks linna vaja paar asja järele viia Ja sellisel juhul ilus lumesadu saab hoopis samaliigiliste ristmike nuhtluseks – igal pool on täielik libedus. Kõik sõidavad rahulikult, enne ristmikke hakatakse juba kaugelt pidurdama, ja mina teen kõike täpselt samamoodi :P
Kodus kõlab äkki uksekell. Vaatame Kajaga üksteisele otsa ja kumbki meist kedagi ei oota. Lähen siis uksele, ukse taga naabrimees, kärsahaisu sees. Näitab sõrmega mu prügikoti poole ja küsib, et kas minu oma. Panin sinna tunni-pooleteise eest ahjust ja kaminast tuha ning tõstsin ukse taha, et hiljem ära viia. Niisiis olen ma nüüd suure hoiatuse kätte saanud, et isegi kui küttekolletes oli tuli ammu, siis kunagi sa ei tea kas tuha all midagi ei hõõgu. Selle ajaga oli osal kilekotist auk sisse sulanud ja mõned kuumad tükid kukkunud maha ja üks ka botaste sisse. Need siis kärssasidki. Noh, igati õnnelik õnnetus. Nüüd on siis nii, et eile oli õnnelikult lõppenud avarii, täna õnnelikult lõppenud majapõleng... Kaks jama ilma kolmandata ei jää tavaliselt, ma ei julge homsele päevale enam vastu minnagi. 
Laupäev. Hommikul käime Lõunakas. Madisele oli sünnipäevakinki vaja. Algselt lihtsana tundunud idee aga osutus üsna suureks katsumuseks ja matkamiseks üle terve kaubanduskeskuse :S Aga saime miskit, mitte nüüd päris soovitut, aga täiesti normaalse aseaine küll. 
Lõunast tagasi jooksid tunnid üksteise sabas, midagi erilist ei teinud, sai lihtsalt oleskletud. Aga sellist aega on ka vahepeale vaja
Kuueks oli minek Õlleministeeriumi peo- ja saunaalale. Madis peab seal oma sünnipäevapeo. Roningi siis kohale ja ruumis võtavad mind vastu neli naisolevust, üks neist Madise naine Triin Ma juba korra mõtlesin, et Triin peab siin oma sünnipäeva ja Madise oma on äkki kuskil mujal :P Selgus aga, et koht on täiesti õige. Poole tunni jagu ootasime Madist ja teisi - nemad käisid jäärajal sõitu nautimas.
Istusime, sõime, tögasime üksteist, käisime mitu korda saunas ja nii kuni südaööni välja. Russki Razmer andis jutusoonele hoogu küll, aga päris tantsuainest kellelgi ei tulnud Pealegi vana makiront nurgas jagas meile pisut vale muusikat kah (kuniks see normaalsema raadiokanali peale pandi). Tore olemine sai. Kodu jõudsin mõni minut peale südaööd.
Pühapäev. Eile sai viina võetud, aga mingeid järelmeid sest pole! Vaat see on elu! Nii peabki. Tänu sellele saab juba varahommikust vannitoaga tegelema hakata.
Vannituppa tuleb luua süvendatud riiul ja siis see ala katta plaadiga, et saaks kunagi plaatima hakata. Monteerin vanni lahti ja siis saab ka asjale ligi. Üllataval kombel ei lähegi tervet päeva, läheb peaaegu pool, aga päris valmis ei saa :P
Ühest on raeplatsil Tammeka üritus Talvine Tänupidu. Et oleme ka oma panuse uue Sepa jalgpallistaadioni ehituseks andnud, käisime kohal. Miia jäi kohe vankris magama ja ükski ülesastumine teda üles ei äratanud. Tervitasime tuttavaid nägusid ja kuulasime pisut kõnesid. Linnapea kõne peale ma kuulamistest loobusin ja liikusin Kadiga kaarsilla poole lumehunnikule, et Kadi saaks sealt alla kelgutada. 
Kodus oli mõned tunnid molutamist, siis käisin Urmase juures Pepleri tänaval. Tal pidi keldris kipsplaadi ülejääke olema ja mul on just 130*50 cm tükki vaja. Ja tal oli olemas, küll pisut suurem, aga oli. Et ma jala tulin, siis sikutasin selle jala ka kodu. Kole raske oli, isegi liiga raske, aga jonni pärast juba vedasin ära :P 
Õhtu kulges kaminapuude, laste, kütmiste ja Siin Me Oleme lainel.