Esmaspäev. Öised unenägude katked ennustavad igasugu jama. Küll pole rahaga midagi teha ja poest pole ka enam midagi võtta, kaos. Mäletan lauset Kajale: „Tee siis nii, et kott oleks kogu aeg valmis kui on vaja äkki minema hakata.” Ju see näitab sisemist kaost mis on viimasel ajal naha vahele pugenud...
Niisiis, nädal taas alanud. Kadi on väikese palavikuga emme ja Miiaga kodune. Minul on üsna sisuhõre tööpäev ja see närib. Käivad ka mõned külalised ja õhtul viin auto hooldusse ja pärast saan kättegi.
Vana fotokaga on päike pilve tagant korraks välja tulnud ja kindlustusest saan väikese toetuse, hea et niigi läks. Üldse oli ta mul üks õnnetu aparaat...
Teen täna valmis viimase Tammeka mängu fännilaulude videod ja panen üles. Jagan seda Facebookis ja mõni aeg saan Kaidolt tõreda kõne, et tema selliseid videosid poleks üles pannud, et fännid üldse ei viitsi laulda ja on kuidagi muude asjadega toimetamas, et ei ole üldse õige fänlus ega miskit 
Noh, kui nii, siis nii, mina arvan, et on parem kui mitte midagi, seega jätan nad loomulikult üles.
Õhtu istun kodus. Kaja käib vahepeal Auras trennis. Aga muidu lastega kodune olemine, täna isegi rahulik ja lõõgastav 
Teisipäev. Kui eilne öö oli pidevate üles ärkamistega, siis tänane öö oli lõpuks ka magamist väärt Ehk siis mina magasin päris hästi ja uneski nägin põnevaid rakette lendamas
Hommikuse kella peale ärkas ka Kadi kes mu tegevustele kaasa elas ja lõpuks multikaid vaatama jäi. Ütlesin küll, et ära emmet segama mine, aga pisut peale kaheksat ta siiski läks :P Eile näiteks ei läinud, lasi emmel Miiaga magada pea kümneni!
Tööpäev viib Põlvasse hooldusringile. Läbi vihma sinna ja läbi vihma tagasi. Totaalne koerailm, hea, et endal kuut ümber on
Teine pool päevast oleme Jaanusega kontoris. Tuuakse paar läpakat millest vaja andmeid taastada, Klient ei tea ise ka täpselt kus tal miski on ja mida tal vaja on :P
Õhtu oleme kodus – mis sa märja ilmaga ikka seikled. Pealegi Kadil oli veel hommikul kerge palavik. Miial on nohu vaikselt tagasi tõmmanud, aga päris kadunud veel ei ole, köhivad peale marutamis mõlemad...
Kaja käib hambaarstil. Siis hakkame vaatama sõpruskohtumist Eesti ja Saint Kitts ja Nevise vahel. Mingi imelik riik, kuskil Kariibi mere saartel, mingi jublakas. Noh, eestlased tuustisid neid kolme väravaga: esimesel poolajal, mida ma ei näinud, juhiti ühega ja teise poolaja alguses kui ma ukse taga Vanaema sünnipäeva puhul telefonitsi õnnitlesin, löödi need teised kaks väravat... Ehk tegelikku mängu ma siis nagu ei näinudki
Miia magama panemine on paras peavalu täna. Paned selili magama, lutipudelist söök ning lutt suhu. Jäädakse nagu rahulikuks ja juba loodad. Siis aga hakkab sahmimine peale: peab ennast kõhuli keerama, siis on mõni minut rahulikult kõhuli, kuulab kui kõik ümber tasa on, siis ajab käed alla ja keerab end istuli. Ja siis kiire sekkumine ning laps on selili tagasi, jorina saatel muidugi. Siis hakkan taktikalisi elemente kasutama: hoian ühte jalga rahulikult kinni. Mõnda aega see toimib, aga lõpeb ikka sellega, et ootab kuniks ma valvsuse kaotan ja siis läheb kõhuli ning juba eelnev jutt... Hea küll, on mis on, aga Miia magama panemine on ikka kolm-neli korda lühem kui Kadi magama panemine oli. Kadi lisaks jala kinni hoidmisele veel kratsis ennast mõlema käega üle terve keha... 
Kolmapäev. Täna on hommik kus kõik tulevad üles. Mina selleks, et tööle minna, teised selleks, et üheksaks arsti vastuvõtul ära käia.
Lastel on täna korraline ülevaatus. Miia peaks süsti saama, aga see jääb nohu tõttu ära. Muidu aga kõik OK, kui Kadi kehakaal välja arvata...
Hommikul on töö juures palju külalisi. Üks tuleb, teine läheb, vahepeal on ka korraga rohkem kui üks külaline Toimetame erinevate asjadega, pealelõunal tekitavad Urmas ja Jaanus taha ruumidesse paar riiulit juurde.
Õhtul on lasteaias hoolekogu, selle hooaja esimene. Uusi nägusid on mitmeid ja ma ütleks, et see kord oli palju asjalikum kui eelmised on olnud Uutel on palju küsimusi ja ka ettepanekuid.
Ilm on hämar, pilves ja enamuse ajast sajab. Kõik on märg ja pime, autoga on üsna nigel sõita...
Täna on Annelinna uuel kunstmuruväljakul Tammeka ja Tallinna Kalevi vaheline üleminekumängude esimene mäng. Mäng on täna kahjuks ilma minuta, vaatan seda teleka vahendusel ja Kaja saab samal ajal trenni minna. Mängu esimene poolaeg ei tõotanud midagi, jäi nulli peale. Teine poolaeg aga tallinnlased läksid juhtima ja ma juba kartsin hulleimat. Aga õnn pöördus. Minut hiljem viigistasime, siis veel kolm minutit ja juhtisime. Mäng lõppes üldse 4:1, ehk üsna mugavas tsoonis. Aga nädalavahetusel on ka vastasväljakul kohtumine, siis saavad alles sotid selgeks, et kes jääb või kaob Meistriliigast.
Neljapäev. Tööpäev kontoris. Toimetan vanakraami kallal ja teen kaks tšekiprinterit puhtaks, on teised koledad ja õlised... Lõuna ajal käivad tüdrukud minuga lõunat söömas ja siis ma jätkan kontoris toimetamist.
Õhtul pean Omniva pakiautomaati paki viima. Sõidan Sõbra Maxima juurde, skänneerin koodi ning saan teate, et minu pakimõõdu jaoks pole kambrit. Teate kui närvi see ajab kui niigi on tipptund?!
Peale õhtusööki läheme Lõunakeskusesse. Ma ei tahtnud lihtsalt kodus olla ja pakk oli ju ka vaja ära viia. Pealegi olid Rimis täna kõik kaubad -20%
Pärast saavad lapsed vanni ja siis tuttu. Tudumisega aga läheb keeruliseks – Miia muudkui keerleb ja pahandab. Arvasin, et üle väsinud, ja Kaja vahetas mu lõpuks välja. Aga ta ei saanud seal minutitki olla kui Miia oksendas, osa voodisse, siis veel suuuuuure lombi põrandale. No selge, üle söötsime järelikult ja sellepärast ei jäädud ka magama. Tegime siis kõik korda ja olime veel mõnda aega üleval enne kui uuele magamisringile läksime.
Neetud Toobal! Andis viina võtmisele hoopis teise tähenduse! Nüüd ei julgegi meessõpru viina jooma kutsuda või ise minna kui kutsutakse :S Mida maailm, ah?
Reede. Kui mina hommikul kontoris töödega toimetan, on kodu sagimist ja sebimist täis: Kaja sätib Kadiga Soome minekuks end valmis. Üheks sõidan mina kodu Miiat hoidma ja teised suunduvad alla linna Tallinna bussile.
Vahepeal helistatakse, kus parasjagu ollakse. Kadi on laeval täis eufooriat ja muudkui jutustab ja sädistab
Miia õhtuune teeme väljas jalutades. Käin ühtlasi postimajas paki järel ja siis liigun Inna juurde. Sealt liituvad meiega Inna ja Reijo ning liigume Filosoofi.
Toimetame siis nii kaua kuni Miia magama saab ja ma Kaido ning Piretiga rokiklubisse lähen.
Rokiklubis on täna kolm bändi. Meie jõudes Nyrock City just lõpetas, siis tuli Schült. See aga mulle ei meeldinud, eriti tema töötlused Metallica ja Rammstein suunal – nad ei kandnud neid lugusid kuskilt otsast välja. Ja ma polnud ainus, kes nii arvas. Viimaste lugude ajal hakkas rahvas juba Villut skandeerima.
Kui algselt oli välja kuulutatud JMKE kella poole kaheteistkümneks, siis lavale said nad tund hiljem. Villu lauluhääl tuli iga lauluga järjest paremini välja, samal ajal aga muusikat keeravad poisid olid väga halba tööd tegemas: Villu kitarrisoolod kadusid kui tolmuimejasse ja vokaaligi ei tahetud eriti peale keerata. Siiski jäin kontsertiga ja sellest saadud laenguga rahule Sai nii lauldud kui lava ees karatud – püksid on küll sellised nagu oleks poris mütanud, aga emotsioon oli seda väärt
Kodu jõuan kahe ajal. Inna parasjagu mässab Miiaga, too lükkab lutti välja ja jutustab. Mulle aga tundus, et hoopis sonib, ja kui pead katsusin, oli laps tõsiselt kuum. Elektrooniline, ptüi!, kraadiklaas näitab iga korraga erinevaid numbreid, aga välja võib lugeda, et lapsel on kõrge palavik. Seega küünal sisse ja pool tundi hiljem sai juba ise ka sõba silmale.
Üldiselt peab aga mainima, et punklus pole surnud. Tore oli näha noori uusi punkareid. Noormehed suurte harjadega, kes mõne aja tagant käisid harja WC's üles putitamas ja kohendamas. Nais-punkareidki oli päris palju ja viimased ei paistnud ka end väga sodiks joovat. Bogo lava ees armastasid kõik, nii vanad kui noored ja nii mehed kui naised Oli ka punki kes nägid alaealiste moodi välja, aga et uksel turva ikka naljalt kõiki sisse ei lase, siis usun, et olid ikka täisealised ära
Vastu laupäeva hommikut oli Tartus Riia mäel avarii, kus vilkuritega politseipatrull sõitis vöötrajal otsa 20 aastasele mehele kes hukkus. Selline uudis on kohe kuidagi väga hingelähedane, kuna öösel sai ju isegi ringi liigutud...
Laupäev. Öö on nii nagu ta on. Miial on kerge palavik jätkuvalt ja minul lõhub pea – ei tea kas see on nüüd kontserti järgne õlle ja valju muusika pohmell või närib midagi muud sees? Ega ei saagi aru, sest silmad valutavad ka mis pohmelli ajal muidu valutanud ei ole.
Kuna pisikesel on palavik, lüüakse sellega kõik plaanid sassi - täna me Tõrva ei lähe, istun lapsega kodus 
Lõuna ajal magab Miia 2,5 tundi. Sellegipoolest läheb ta õhtuunele tunnike varem, 38 kraadise palavikuga. Kaja küll arvab, et võiksin EMOsse minna, aga et laps sööb ja joob kenasti ning ärkvel olles on ka nö „tavaline” on siis ma arstitädisid kohe ikka tüütama ei jookse. Kuigi jah, viimane palavik oli paari nädala eest ja tollest ajast olev nohu pole siiani veel päris ära läinud vaid nüüd hoopis suurenenud...
Täna saab Tallinnas selgeks, et Tammeka jätkab ka järgmisel aastal Meistriliigas. Kuigi nad Kalevi käest 1:0 peksa said, tuli kokku 2:4 ja sellega tähendas see meie võitu. Mänguga ma küll rahule ei jäänud, aga no hea töö, et liigasse jäädi
Peale Miia õhtuund tuleb Inna poisiga külla. Käin siis poes, jooksmas ja pesus.
Pühapäev. Öö oli pidevate sekkumistega, neljast kuueni peaaegu ei magatudki ja siis tõstsin ta enda juurde. Vahelduva eduga ärkasime 9:15.
Lapsel on kerge palavik – 37,4. Samas heatujuline ja probleemi peale nohu ei paista. Lõunaune ajal köhib röga tõttu palju, aga üles ei ärka õnneks.
Päev läheb lihtsalt käest, oled lapsega ja lapsele, vahepeal tegeled köögis söögitegemisega või pesemistega, sekka veidi telet taustal. Väljas oli ilus ilm täna, aga meie sellest osa ei saanud Kolmest kippus hämarduma ja tuppa tuli juba tuli põlema panna, justkui õhtu oleks käes. Kajaga vahetame aegajalt infokilde: tema mulle kus nad parasjagu on ja nii, ning mina lapse kohaseid teemasid.
Emme ja Kadi jõuavad poole seitsmest. Meil on kõik korras ja kena, lapski on söödetud ja rõõsa Miia teiste tulekust erilist eufooriat üles ei näita, tal justkui ükskõik :P No ja ega Kadigi suurt hurraad kodu jõudmise üle üles näita. Kadi on üldse nagu hüperaktiivik, jookseb ja lärmab ilma asjata... Igatahes saab Kadi vanni ja õhtu sujub lihtsalt toimetuste taustal.
Haljalas oli lumi maas. Rahvas käis suisa pealinnast lumememmesid ehitamas