Joomla! Volunteers Portal

raudmaa@gmail.com / +372 511 9488 / Kontakt

LauluässEsmaspäev. Miia magas väga rahutult ja oli juba kuuest üleval. Enne seitset olid kõigil jalad all ja päev võis alata.
Tööpäev on külalistega. Üks hädaline käib korduvalt uurimas kuidas on andmetega mis kõvaketta katki minemisega peaaegu et kaotsis on. Kahjuks ei suuda ma teda kuidagi rõõmustada. Järjekordne klient, kes pole oma andmeid varundanud või kasutanud vähemalt dokumentide jaoks pilveteenuste võimalusi.
Tööpäev oli veel täies hoos kui tuli teade, et täna on linnavalitsuses Riia tn 20, Riia tn 22 ja Era tn 3 kruntide detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu. Sõitsin siis ruttu kodu, vahetasin auto ratta vastu ja kihutasin alla linna. Kadile läks Kaja ise järele.
Saalis oli paarkümmend inimest keda planeering puudutas. Kõik said sõna sekka öelda ja nii mõnigi probleem oli minu arvates üsna tühine ja ebaoluline. Kui tuleb 260 korterit, siis tekib probleeme liikluse ja parkimisega. Lisaks tahavad Filosoofile teha rattatee ja sellega nullida ära tänavaäärse parkimise. See aga tähendab, et parkimine meie piirkonnas halveneb veelgi. Minu pärast ehitage need majad nii nagu planeeritud, aga jätke juba elavate inimeste elu perse keeramine ära. Olen ise aktiivne rattur ja ei näe vajadust Filosoofile rattateid. Palusin asjakohasel härrasmehel enne Filosoofi rahvaga maha istuda kui selle jama ehitamiseks läheb...
Ja siis kodu tagasi, omade seltsi Et Kaja alles lasteaiast lastega tuli ja midagi süüa teha ei jõudnud ning et Kadi väga jonni täis oli, pakkusin Lõunakeskuse köögi külastuse. Sobis.
Miia jäi autos magama, tema sai kärru ja nii läksime sööma. Poole söömise ajal aga hakkas Miia kräunuma läbi une ja kõikide jõupingutuste kiuste ärkas ikka üles. Miski teda väga häris magamise ajal...
Kodus on kõik normipärane. Kadi on endale pähe võetud Maxima palli teema, mis Kristiinal lasteaias on, ära unustanud ja on igati normaalne. Õhtul korraks meenus ja tuli jutuks, aga ka selle kustutame kiirelt ära. Arutlesime veel Kajaga, et sellise jonni peale ei tohi ta kindlasti palli saada, muidu anname signaali, et jonniga võib kõike saavutada...
Panen Miia õhtul magama, jääb nagu kenasti. Aga siis hakkab iga paari minuti tagant lärmi lööma - nii nagu eelmisedki ööd ja viimane õhtuuinak. Ma ei tea milles jama on. Neljas hammas üleval on otsa välja ajanud, aga kas see ikka on põhjuseks. Äkki on ikka gaasid, õuntest näiteks, sest vahepeal puuksutatakse ikka ka...

Kadi maalitud pilt seinalTeisipäev. Öö oli nuttu täis. Kaja maadles Miiaga juba kahest, kuskil pool neli ma liitusin. Miia lihtsalt röögib, olgu süles või voodis. Vahepeal oli lapsel tekkinud ka palavik... Panin tuppa tule põlema ja püüdsin lapse tähelepanu mujale viia, et äkki pole korralikult üles ärganud. Ma ei tea kas mu mõttekäik oli õige või oleks nagunii niimoodi läinud, aga kui ta aknale vedasin ja õue vaadates jutustasin, oli ta täiesti rahulik, ilma igasugu piiksuta. Siis mängisime natuke põrandal ja lõpuks tegi Kaja talle piima (mida me tavaliselt öösel enam ei tee) ja laps jäi magama. Sahmis läbi une ikkagi, aga vähemalt ei röökinud enam.
Hommikul helistab Kaja arstile ja jääb nii, et kui päeval on palaviks, siis küünal sisse, ja kui ei karju, siis pigem vaatame homme, kas minna tohtri juurde ülevaatamisele või oodata veel päevake-paar.
Tänasest on ka Jaanus tööl tagasi. Tema äraolekul midagi väga tõsist ei juhtunud, või siis mitte midagi sellist kus mina oleksin pidanud kuhugi välja lendama. Täna aga olen enamuse ajast kontoris, paari väljasõiduga.
Miia on haige, kõrges palavikus ja magab halvasti. Homme tuleb ikka arstil ära käia. See, et tal üsna nigel olemine on, on tunda läbi jorinate, kohatise loiduse ja emme-issi vajaduse järgi, ka kehatemperatuuri järgi muidugi.
Kadit üritame vaikselt kehtestada. Ülakorrus on vaja ära koristada, aga ta läheb küll üles kuid koristamise asemel mängib, seda isegi siis kui juures olla... Aga eks me tasa ja targu tegele

Taevalaotuse iluKolmapäev. Ka täna oli kolme ajal Miia üleval ja ei tahtnud uinuda. Palavik tundus ka kõrge ja Kaja pani talle küünla ning jäi ootama kuniks lapsel veidi parem hakkab. Ja siis söök peale ning magama tagasi.
Hommik on hallaga. Kadi ootab juba teist hommikut kas lumi on maas, sest siis tuleb ju jõuluvana. Rääkis, et nägi unes jõuluvana ja see tõi talle seal Hello Kitty fotokaamera Seega on jõulukingi idee Kadile vaat et olemas
Õhtul jään mina haige Miiaga kodu. Kaja ja Kadi lähevad Keiu poole. Seal saavad sõbrannad lastega kokku ja veedavad aega Algselt pidi see üritus meie juures olema, aga et pisike haigeks jäi, siis leiti uus asukoht. Sügiskünd Tartu piiril
Resonants ja tema ilusad mängud.
Euroopa on päästetud, Hitler vist jõudis põgeneda, loodame tema järelkasvu peale Euroopa puhastamisel kuna ta ise sündis 1889 ja ei pruugi enam elus olla

Neljapäev. Magasin kui nott, mida aga ei saa Kaja kohta öelda. Et kolmeni olla laps põhimõtteliselt üleval olnud.
Hommikul on Miial arst. Kurk on tal punane ja tehti vereproov. Sellest siis sõltub mis edasi saab...
Mingil hetkel märkan, et telefon tahab PIN koode. Sisestan need ja siis sajab sada SMS'i – rahvas otsib taga... Aga ega sellega pull läbi saanud, pealelõunal lülitus ta jälle välja ja märkasin seda alles pea kaks tundi hiljem. Tähendab, telefonil on miski kiiks küljes... Nii et rahvas, kui mu telefon väidab mind mitte levis olevaks, siis ei pruugi see õige olla
Täna saab muude töökohustuste taustal valmis eesti keele tõlkefail PDF failide koostamise programm-printerile PDFCreator. Järgmises versioonis saab see keel kõigile kättesaadava olema, kasutagem siis oma kodust keelt rõõmuga
Assaaa! Käisin Kaidol abis pesumasinat tõstmas ja lasteaia juures kolmikristmikul lendas mulle bemm nii valusalt nurga tagant, et ma litsusin pidurit, kuid vaimusilmas nägin kuidas esitule pilpaid lendama hakkab. Ma ei tea kui vähe meil vahet oli, aga õnneks mingit kriginat ega pilpaid ei tekkinud ja vastutulev auto sõitis ilma igasugu pidurdamiseta edasi kuniks sisehoovi ära keeras. Junn oli küll jahe, aga õnneks sel korral veel pääsesin. Ideeliselt oleks mina süüdi jäänud, kui tema just purjus ei olnud...
Peale tööd tegin rattaringi poodi. Nullilähedase temperatuuriga ikka meeldiv rattaga liikuda enam ei ole...
Õhtu on laste päralt, nagu tavaliselt. Miial aga ei saa me kuidagi palavikku alla. Kajal hakkab see lõpuks hinge peale ja helistame perearstikeskuse numbril, kuigi hommikul perearstil käidud sai. Kuulati meie jutt ära, täpsustati mõnes küsimuses ja paluti kiirabisse helistada. Helistasin siis. Ka seal kuulati jutt ära ja saadeti ekipaaž kohale.
Kaks toredat nais-kiirabitöötajat uurisid maad, aitasid arutleda ja lugesid lapse olukorra stabiilseks: haiglasse viimist veel vaja ei ole. Anti kaasa soovitus, et lasta teha uuringuteks uriiniproov, aga kui öösel ikka jama, siis minna lastehaigla EMOsse. Oli näha, et Kaja rahunes ja sai kinnitust, et paanikaks veel põhjust ei ole. Või noh, mitte ainult Kaja ei rahunenud, mina ka.
Kadi oli tohtrite suunas väga põnevil Üritas nendega jutustada, vaadata mis neil kaasas on ja mis nad teevad. Üks tohtritest tegi Kadile kummikindast Rähn Woody (Y) Ka mainis Kadi ära, et temagi tahab kiirabitöötajaks saada
Kuna Miialt oli vaja võtta uriiniproov, käisin all linnas topsikuid toomas. Ülikooli tänav on mingis lõigus remondis, keerutada ma autoga ei viitsinud ja viskasin selle lõigu jala. Apteegi ukse taga oli järjekord! Ma olin seitsmes külmetaja

Krokoga KaubamajasReede. Kajal oli Miiaga viimaste päevade tavaline öö: üsna vähese unega ja pideva sekkumisega lapse nutujorinate vahel.
Enne lõunat käin ja viin Miia uriiniproovi Gildi tänavale. Juba mõned tunnid hiljem saame vastuse, et uriiniproovist põletikku ei leitud. Ka eilses vereproovis oli see madal - 30. Ehk siis Miial otsest põletikku pole, on angiin. No ma siiralt loodan et see jama lähipäevil üle saab. Laps ju ei söö ja kõht on ka lahti, saab pepusse küünlaid ja suukaudselt mingit antibiootikumi mille peale laps ainult öögib ja viimsegi seesoleva välja oksendab. Oh õudust, nõutuks teeb see asi.
Tööpäev läks toimetades ja vanade asjade lõpetamise tähe all.
Õhtul tuli Kaido külla. Tegime pisut jäägrit, kolasime Kaubamajas, tegime tiiru linnas ja maandusime taaskord Filosoofis, et teha veel jäägrit Kaido üritas mõtteid koguda, kas minna edasi kodu või rokiklubisse. Minul oli plaan selge: ei mina kuhugi lähe. Miiale rohu andmine on paras närvidemäng ja karjumine ning siis otsustas laps vaibale pissida... Arvatavasti oli seda kõike Kaidole liiga palju ja mõne aja pärast läks ta kodu poole Ega ta jah, pereelu haige pisilapsega ei ole meelakkumine, eriti veel külalistele.
Ohhoo, .ee domeenide aastatasud viiakse lõpuks ometi normaalsele tasemele: 7 EUR.
Uuring paljastab, et Eesti lapsed on 2/3 füüsiliselt mitte piisavalt aktiivsed. See tähendab, et meil on haige sugupõlv peale kasvamas, nii füüsiliselt kui moraalselt...

Komm või pommLaupäev. Öö Miiaga polnudki nii halb kui Kajal nädala sees on olnud. Lapsel öösel suurt palavikku polnud ja magas palju paremini. No mingi seitse korda tuli küll reageerida, aga need olid lühiajalised sekkumised.
Hommikulgi on Miial vaid mõni kriips peale 37. Aga loomulikult me temaga majast välja ei lähe. Ilm on nullkraadine ja päikeseline. Elamine on sellest valge ja hubane. Võtame ette laste mänguasjade revideerimise ja veedame selle seltsis mitu tundi.
Lõuna ronib peale ja kõigil on toss väljas. Seega me kodus süüa ei tee vaid Kaja käib pitsade järel. Kadile teeme makarone ja Miia, tema lihtsalt ei söö peale piima mitte midagi.
Lõuna ajal Miia ja emme magavad, mina asjatan arvutis ja siis keeran ka külili. Kadi teeb mulle alguses susa-musa ja pärast toimetab lihtsalt ringi. Päris magama ma ei jäägi, aga ka unelemine on üsna mõnus tegevus
Päeva peale lähevad Kaja ja Kadi kinno, vaatavad Hotell Transilvania't. Mina veedan aega titega Kui kinolised saabuvad, käin konte sirgu laskmas, ehk jooksen ringiga Tammekale, võimlen seal, ja ringiga kodu tagasi.
Kodus olles kirjutab Urmas, et tal on minu jaoks asjad kokku pandud. Käin siis järel. Urmas tegi korda mu elektroonse termomeetri mis maaga kohtus, siis saan tagasi laiali lammutatud fotoaparaadi tükid (sest masinast enam asja ikkagi ei saa), lisaks üks kitarri kere, raadio ja alpikann
Uksekell. Jooksen kaema kuna Kaido päeval ütles et äkki astub läbi. Ukse taga aga kaks nõida: „Komm või pomm?” Elu esimene kord kui sellised tegelased tulevad! Kunagi on mardi- või kadrisandid käinud küll... No igatahes saivad õunu ja komme ja läksivad oma teed. Ma muidugi uurisin, et ega nad laulda ei taha, aga Kaja siis hõikas et Halloween ei ole sellist tüüpi
Ja õhtul siis muude asjatoimetuste taustal otsin uut fotokat Praeguseks on silma jäänud Sony a6000 hübriid, aga kuulujutud sunnivad ära ootama kas a6100 või a7000. No näis.

Viimased õunad puu otsasPühapäev. Miia öösel iga pisiaja tagant ärkas üles. Nii kuniks kolme paiku ta ainult nuttis ja magada ei soostunud. Kaja tuli asja uurima, Miia võttis tal kõvasti ümbert kinni ja lõpuks vaikis. Mul polnud muud teha kui teise tuppa magama kolida.
Ärkasime, üllatus-üllatus, üheksast! Toimetasime lihtsalt elamises ja puhtaks said ka aknad. Siis Miia magas ja oli selline vaiksem aeg. Edasi sai autot pesemas käidud, puid toodud, lapsed vannitatud, naine vannitatud, toad palavaks köetud, SNKT vaadatud ja öö saabuski majja.
Miia pole terve päev midagi suu sisse võtta tahtnud. Pidasime mitu lahingut päeva peale. Õhtul aga hakkas nagu juba ka ise kamapallikesi näksima ning alla neelama. Noh, ehk asjad lõpuks ikka laabuvad.
Kadi suurel maiustuste soovi lainel: „Suhkrusai pole mulle piisav. Tahan maiustus-kommi.”

Salvesta
Kasutaja küpsiste seaded
Loodame, et saate meie veebilehte segamatult kasutada. Kui te keelate kõik küpsised, võib tekkida lehe kasutatavuses tõrkeid.
Luba kõik
Keela kõik
Loe lisa
Google Analytics
Google Analytics
Kinnita
Keeldu
Joomla
Remember me
Kinnita
Keeldu