Esmaspäev. Algamas on nädal mis viib elu tagasi rutiinsesse rütmi. Kuigi minul on täna veel töövaba päev, ajan Kadi seitsmest probleemivabalt üles ja viin ta rattaga kaheksaks lasteaeda. Nii kui Liisa kuuleb kasvatajat Kadi nime ütlemast, tuleb Liisa suure joovastuslauluga Kadile vastu, Kristiina tema järel. Ja siis on selline lõbus kisakoor koos, et lausa lust vaadata. "Kus sa küll nii kaua puhkasid?" olid Liisa esimesed sõnad 
Lahe. Igatahes lasteaeda jäädi suure rõõmuga.
Miia ärkas täna üheksast ja öösel kordagi emme süüa ei andnud. Loob vaikselt! 
Toimetame natuke kodus ja siis otsustame Sepa turule minna.
Turg on uuenenud, laienenud. Varsti avatakse siin ka Rimi. Käime ringi ja otsime lastele vajalikke asju. Et Kadi kaasas ei ole, siis tema jaoks me midagi osta küll ei saaa, aga see-eest teame järgmine kord kuhu täpselt asju proovima tulla
Peale Sepa turgu ja paari kaupluse külastust sõidame kodu, anname Miiale süüa, paneme ta vankrisse magama ja jalutame alla linna, et käia turul kraami ostmas. Terve see poolteist tundi mis ringi jalutasime Miia magas, magas veel pool tundi maja juureski. Ongi hea, sest on plaan tema päevased magamised saada kolme korra pealt kahe korra peale.
Kuskil kolme paiku helistab Kaido. Temal on nüüd puhkus ja kutsus mind linna kohvi jooma. Ta ise oli Supilinna taga rannas. Et mul oli vaja Mati läpakas CargoBus'i viia, siis sõitsingi rattaga alla linna, panin läpaka teele ja saime Kaidoga raeplatsis kokku.
Draakoni kohvikus kohvimasin ei töötanud. Kaido teadis, et siin on odavaim kohvi kesklinnas: kannukohvi on 50 senti! Kahjuks täna siin kannukohvi enam ei saanud ja kohvimasingi oli tuksis. Käisime siis Ruunipizzas kohvi järel. Liisa ema töötab siin, ma ei teadnudki Igatahes saime oma kohvid ja kolisime raeplatsi päikese kätte tagasi. Jõime kanget kohvi, nautisime päikest ja jutustasime Kaido eelseisvate jooksmiste teemadel. Nimelt lähen neljapäeval teda poolmaratonile jootma.
Kell muudkui läks. Mingi hetk sai üleliia kangest kohvist siiber ja valasime ülejäänu ära :P Kaido läks Kaubamajja ja mina sõitsin Kadile lasteaeda järele.
Lapsed olid õues ja Kadi möllas tüdrukutega ringi. Näitas mulle ka mingit ronimistrikki ja siis tulime kodu.
Mingi hetk tuli tahtmine õue minna. Kaja arvas, et läheks siis Tiigi parki kalu söötma, saab vanast saiast ka lahti. Kadi aga ei tahtnud kuhugi minna. Noh, kui nii, siis nii, ega meil mingit sundi polnud kah.
Kaja läheb vanni. Mina aga meisterdan Kadiga pappkastidest Kastitrollide multika järgi kaks kasti mis annab endale selga tõmmata. Kuigi Kadi alguses nagu kartis kasti selga tõmmata, siis Kaja suutis ta ära rääkida ja pärast olimegi kaks lõbusat kastitrolli
Tasku keskus: noormees neiuga jalutavad käsikäes, roosid ilustavad vaatepilti. Ja siis neiu ütleb: "Aga mul pole kuskil ööbida kui ma su sünnipäevale tulen!" Novot, kena kingitus on noorehärrale tulemas
Noh, nö "ääremail", tegelikult oli mõni minut hiljem teine asi ka kus üks teine neiu naeratas oma noormehele ja ütles: "Ah, käi kanni!" No ropuks ei taha minna, aga äkki oli see ettepanek mingisugune?
Vahvaid pilte elust enesest.
No ometi tuli ära, tunnistatakse, et meie majandus on omadega kriisis ja kõik tammub paigal. Olen seda juba pikemat aega täheldanud.
Teisipäev. Hommik algab täna pisut enne seitset, et jõuaks end kasida enne kui Kadi üles ajan. Muidu oli nagu OK öö, aga Miia teises toas lärmas üsna tihti ja palju.
Kadi on end öösel kõvasti kratsinud jälle. Me nüüd nädala jagu ei andnud lapsele magusat ja juba asi paranes. Eile sai aga ühe nätsu ja ühe sefiiri ja nüüd siis jälle põlveõnglad täiesti lõhki kratsitud. Arvatavasti jäävad talle sinna lõpuks armid 
Nüüd on siis vaja uurida nende kahe maiustuse koostisi, et saada aru mis Kadile niimoodi mõjub...
Tere tööpäev! Ehk siis peale Kadi lasteaeda viimist suundusin kontorisse tööle. Seks korraks jälle puhkusenädal läbi.
Tööpäev, tõeline tööpäev, algas üheksast ühe kliendi juures kes meil kontorile üsna lähedal on. Sinna viisime kolm uut arvutit ja kopisime vanadest andmed üle. Vanad olid ikka sellised rondid, et iga liigutuse peale masin mõtles tükk aega. Ehk siis aega kulus neile üsna palju...
Teine tööpäeva pool olen kontoris ja toimetan siin asju teha. Paneme Jaanusega paika ka hooldusplaani piirkonnad terve vabariigi peale ühele kliendile. Tähendab, järgmine nädal tuleb mul eeldatavalt palju sõitmist.
Ja siis Kadile lasteaeda järele. Ilm on ilus ja lapsed väljas. Parklas, kui Liisa vanematega lahku läheme, sõidab just Kaido rattaga mööda Ajame pisut juttu, siis mina kodu ja Kaido kodupeatusega Tammekale. Lähevad Martini ja Sigmariga Tallinnasse kella üheksaks Infonetiga mängu fännama.
Kõhud täis käime Kadiga pisikesel rattasõidul. Olen tahtnud ammu pildistada Vaksali tänaval hosteli vastas olevat kunagist mingit autoparki. Autosid seal küll pole, aga on mingid mahajäetud hooned. Kui muidu on neil seal aed kinni, siis viimased paar päeva värava ees midagi pole ja nii ma tahtsingi seal pisikest pildistamistuuri teha.
Platsi keskel oli mõni auto ja noored. Käisin suhtlesin nendega. Selgus, et reedel on UIT ürituse raames siin mingi suuremat sorti pidu tulemas Nemad seal tegelesid siis atribuutika üles seadmisega ja mina Kadiga jalutasin ning pildistasin.
Õhtul vaatame jalkamänge. Pärnu teenis viigipunkti... Tammeka aga, kuigi ülihästi alustas, kaotas mängu Infonetiga 4:2. Kahju. Tammeka mäng algas üheksa, seega teised jäid enne lõppu magama, mina aga vaatasin lõpuni välja Kui mina saan magama keerata, siis fännid peavad pealinnast alles tulema hakkama...
Kolmapäev. Hommik kontoris, ennelõuna klientide juures, lõuna üleval kohvikus, pealelõuna www.umakiil.ee lehte abistades, õhtu läpakaid installides ja nii tööpäev läbi saigi. Siis Kadi peale ja kodu.
Kaja ostis täna Sõbra Maximast arbuusi ja sõitis külla. Kohale jõudnuna avastas, et arbuusis on auk sees ja seest kõik mädaneb. Külla seda viia ei saanudki. Aga kõik läks õnneks, raha saadi tagasi, kuigi jah, auto määris mädaga pisut ära...
Õhtul võtsin ülesande, et lähen Miiaga jalutama et ta õhtuund magaks. Kadi tuli meiega kaasa. Käisime all linnas ära ja Miia magama ei jäänudki, polnud seda nägugi et tahaks jääda!
Peale jalutuskäiku sai üleaedsel, Alaril, külas käidud ja juttu puhutud. Lahe ikka kui sul on oma uus maja ja aed! Teeb suisa kadedaks 
Miia magama panek on pisut keeruline – ta on üle väsinud. Kaja majandas mõnda aega, siis võtsin mina üle ja olin umbes sama kaua, õnneks jäi ikka peale pahandamisete magama.
Kümme parimat ideed mida on tehtud Raspberry PI elektroonikaplatvormi peale. Lahe mõte oli interaktiivne peegel ja muidugi ka telefon (Y)
Neljapäev. Täna öösel Miia sabistas midagi öösel, ma ei teinud välja, siis ka hommikul, ma üritasin jällegi mitte välja teha, aga et ta end lõpuks päris püsti ajas, võtsin enda juurde ära. Musasin siis natuke jalakesi ja nii ta mul lõpuks uuesti magama jäi ja üheksani magas.
Üheteistkümnest läksin A. Le Coq spordihoone juurde. Saime Piretiga kokku ja panime paika poolmaratoni rajal Kaido jootmiskohad. Ja siis start. Tegin mõned kaadrid ja sõitsin kolme kilomeetri peale, et näha kas Piret siia jooki jagama jõudis. Jõudis. Ja siis edasi, kuuendale kilomeetrile. Esimene mees tuli uljas üksinduses ees, teine meeski oli ka päris üksik Ehk tegelikult kolmandal kilomeetril olid kaks esimedalit juba määratud :P
Kuueteistkümnenda kilomeetri punktis jõudis Piret meile järele. Üldse ongi nii, et kui jooksjaga kõrvuti sõidad, siis on tempo tavaline, aga kui pead järele jõudma, siis litsu mis litsud, järele jõuad ikka vaevaliselt Igatahes, sellest punktist muidu koos jooksnud mehed kõik hargnesid, Kaido kõige ees. Siit edasi algas ka Ihaste majade vahel keerutamine, kohati maastikujooks jms. See mis tuli teha Ihaste Idaringtee peal, oli ka minule pisut arusaamatu ja veider, ehk kuidagi tuli korraldajatel oma kilomeetrid ära lappida.
Ja siis saabus finiš. Kaido jooksis enda ülitühjaks, oli ju palav ilm ka. Ja oma loodetud rekordi ta küll jooksis, aga mitte päris sellise ajaga nagu plaanis. 
Kaja tuli ka lastega finišisse. Siit liikusime kambakesi kesklinna. Kaja läks lastega bussile ja mina rattaga kodu.
Kadi oli kui jonnipunn. Kajal olid sellest närvid juba päris krussis. Võtsin siis Kadi tagatoas kaissu ja panin magama. Ise aga liikusin alla linna, Kaido tegi meile jooksu toetamise puhul La Dolce Vita's pitsa välja.
Pitsas olime viiekesi: Kaido, Piret, Kaupo oma teise poole Margega ja mina. Minu üllatuseks oli siin menüüs kohe eraldi grupp: valge pitsa, ehk ilma ketsupita! Sõime kõhud täis, käisime jõe ääres korra ja siis läksime laiali.
Kodus kõik lapsed magasid. Ehk siis Kadi ikka veel magas ja Miia oli magama pandud. Kui kõik ärkasid, lasin Kajal tegeleda näputööga võttes lapsed endaga kaasa Tiigi parki kalu söötma. Päeva PILDIRIDA.
Reede. Ohh, vägev päev! Jaanus oli Tallinnas ära ja mina alustasin kohe varahommikust klientide probleemide lahendamisega. Suts siia ja suts sinna, vahel kolmandale poole, edasi-tagasi ja asjad muudkui lahenesid Vaat see on juba TÖÖ tegemine!
Hommikul tuleb Õnne ja võtab Kadi Tõrva kaasa. Õhtul läheb Kaja küla peale ja mina jään Miiaga kahekesi. Käime tema tudumise ajal linnas ja siis juba edasi Tammekale Floraga mängu vaatama. Et mänguni oli pisut aega, tutvustasin lapsele sealset mänguala.
Ja siis mäng. Esimese poolaja oli Miia traksidega seljas, seisin fännide juures ja ajasin Avega juttu. Rääkisime kõigest ja mitte millestki. Aeg muudkui läks. Ahjaa, mäng läks ka, esimese viie minutiga olime 0:2 seisul, poolaja lõpuks 0:3... Poolajal andsin Miiale süüa (ta küll ei söönud) ja siis juba tulid teised naised titte näppima ja nii ma enam fännide juurde alla tagasi ei jõudnud. Miia hakkas pisut kärkima ka ja lõpuks me siis tulime mängult kodu ja vaatasime selle lõppu läpakast. Nägin auvärava ka kenasti ära ja lõppskooriks jäi 1:4.
Laupäev. Kaja saabus südaööl, ma isegi kuulsin tema tulekut. Aga panin talle ette tuppa magamise valmis, kuna äkki vajan hommikul Miia enda kõrvale tõstmiseks ruumi. Vajasingi, aga ikkagi ärkab ta lõpuks poole kaheksast.
Hommikul alustame elamise kraamimisega: Mina teen korda vannitoa ja Kaja kõik ülejäänu Kuidas nii? Noh, peale oma toimetamist sõidan ma Miiaga Tõrva, et Kaja saaks siis elamises segamatult suurpuhastust ja riiete sorteerimist teha.
Teel oli asju. Kõigepealt oli Kastani-Võru ristis autodele kõik liiklus punase tule all, mina aga keerasin siis hoopis Riia pooole ära. Kõik foorid linnast välja tervitasid mind üsna kollase tulega, igatahes linnast saab ülikiiresti välja Miia ka uinub kui Lõunakeskusest mööda saame. Elvas on ümbersõit, et Peedu teeotsast suunatakse vanale maanteele, sealt siis Elvas esimeselt ringilt suunatakse viaduktile, et saaks jätkata ümbersõitu linnast. Iga teadjam vend kes Valga poole liikuda tahtis sõitis loomulikult linnast läbi – palju otsem kui see mis ümbersõiduga pakuti...
KEK'i jõudsime nii, et ema tuli ka just rattaga linnast. Kohe meisterdati lõunasöök ja siis sõitsime vanaema juurde. Ta nimelt käis operatsioonil jalaga ja seal on haav kuidagi naljakalt imelik, et käisime uurimas kas peaks EMO'sse pöörduma või mitte. Ema helistas ka perearstikeskuse numbrile ja arvati, nii nagu minagi, et EMO'ks põhjust pole, aga võiks perearstil ära käia.
Ja siis helistas Õnne, et nad Kadiga tuleks Hummulist linna. Käisin neil siis nii järel, et Miia jätsin ema juurde linna, et ta autosõidul magama ei jääks. Kerge hirm oli, et äkki ei lepi, emal samamoodi, aga see 20 minutit saadi kenasti hakkama
Õnne ja Kadi lähevad magama, meie ülejäänud aga surnuaeda. Surnuaias Miia vankrisse ja paari minuti pärast ta juba magas Nii oli meil emaga hea ja mugav kõik platsid üle käia
Õhtul läheme ema ja Miiaga linna. Jalutame natuke ja siis saabub Kaja bussiga. Viin ta KEK'i Miiaga ja käin emaga korraks veel surnuaias, kuna ema sai poest kaks lille mis oli vaja ära istutada.
Samal ajal jõuab Kaja lastega linna Läti Saatkonda kus ta Maarja ja Melindaga kokku saab. Liitun nendega, kuigi nagu pointi polnud. Miia väsis ka väga ära. Lõpuks viisin teised Õnne juurde ja ise Miiaga oma ema juurde magama.
Pühapäev. Miia sahmib öösel mitu korda ja lõpuks ärkab kuuest üles. Tunnikese ma siis enda kõrval üritan teda magama saada, aga no kuidagi ei õnnestu. Siis tõstan ta oma voodisse tagasi ja saan ise pool tundi veel suikuda, Miia vist ka
Ema tahab maale saada. Et Kajal on oma emaga ka miskit teoksil, siis võtan lapsed ka kaasa ja läheme maale. Miia saab vankrisse ja jääb kiiresti magama, meie ülejäänud saame siis põllu peal toimetada, sibulaid puhastada ja lõpuks ka kõik vajamineva ära kasta. Kadi aitab meid kenasti igal rindel ja on ülitubli! Miia samal ajal magab kokku kaks tundi! PILDIRIDA.
Tõrvas käime mamma juurest läbi ja suundume Õnne poole. Siin aga suurt midagi teha pole, seega paneme asjad kokku, võtame osa asju ka minu ema juurest ja tuleme Tartusse ära.
Tartus jalutame Maximasse, siis saavad lapsed vanni, täpsel kellaajal jookseb Kaido majast mööda ja saab meilt teele veepudeli, Kadi kurdab taaskord põlvevalu ja saab rohtu, kui teised juba magavad vaatan mina vormelite sõitu. Kõik.
Kadile omal ajal meeldis väga vannis käia, meeldib praegugi, eriti kui keegi läheduses istub. Miiale meeldib ka, aga kohe nii hullusti, et iga kord kui vannitoas vesi lahti keeratakse, on ta kohal, ajab enda vanni najale püsti ja teeb kõva häält – tema tahab vette saada! Vannis olles on ta üliõnneliku olemisega ja askeldab mõnuga ringi. Lapsevanemale väga tore ja positiivne elamus!