Joomla! Volunteers Portal

raudmaa@gmail.com / +372 511 9488 / Kontakt

Valmis startimaEsmaspäev. Alustan hommikut Sõbra Maxima taaraputkas. Jõuan enne kaheksat ja uks on sel kinni. Ootan ja ootan, keegi avama ei tule. Tuli siis üks taat, astus ukse juurde, tegi nõksu ja läks sisse. Selgus, et putka avaneb automaatselt kell kaheksa...
Ja siis kliendi juurde kes taaraautomaadi taga olles helistas. Arvuti sealt kaas aja kontorisse. Teine väljakutse. Seal taas arvuti kaasa ja kontorisse. Teine masin saab valmis ja viin tagasi. Esimene masin aga mõnitab mind pikalt enne kui talle jalad alla saan... Oo, ja siis tuuakse üks Vostro 3550 läpakas millest saab suur komistuskivi ja peamurdmine mitmeks päevaks. Igatahes lõpuks saan veateated kätte ja tegemist siis emaplaadi välja suremisega...
Õhtul jalutan magavat Miiat Karu lasteaia juurde, Kadi tuleb rattaga. Sinna suunduvad ka Inna ja Reijo ratastega. Lapsed siis tuiskavad ringi ja meie Innaga jutustame niisama. Kaja samal ajal majandas kodu korda teha. Lahe on see, et Kadi terve tee edasi ja tagasi ise rattaga sõitis, ja ka see, et Reijo oskab juba ilma abiratasteta sõita ning Inna harjutab teda koos eraldi ratastega liiklema

Fallosmaja RakveresTeisipäev. Öö olin Miiaga kuna täna võib ka pisut väsinud olla Nimelt sõidame Jaanusega Rakverre kliendi juurde kus oleme põhimõtteliselt terve päeva. Lõuna paiku helistab vanaema, et ta saaks haiglast kodu. See tähendas seda, et kui kuuest Tartu saabusime, siis võtsin Kadi ja Reijo kaasa ning tegime Lõuna-Eesti tuuri. Sõitsime Võru taha Meegomäele vanaemale järele. Siinne haigla on üheksakorruseline ja väga kenas looduslikus paigas. Vanaema, nagu arvata võis, päris valmis ei olnud Igatahes kui jõudsime, siis hakati kõiki kallistama ja head soovima – ta oli kõigi palatikaaslaste ja personaliga kahe ööpäevaga nii sõbraks saanud, et kõik teda hea meelega embasid ja lahke sõnaga ära saatsid. Tegija!
Võrust siis Tõrva. Ema ootab meid vanaema korteris. Korraks tekkis idee, et minna vaatama Tõrva päevade avamist mis kell üheksa toimuma pidi. Et kell aga palju oli, siis me seda luksust endile ikka ei lubanud vaid keerasime Tartu peale. Tartu jõudsime kümne paiku.
Ei tea mis nüüd, kas ise sain külma või Kaido nädalavahetuse tõbi hakkab külge, aga kurk läheb punaseks ja kripeldavaks ära... Oehh...
Ralli-Randy sõitis täis peaga vastu puud, teise ilma kaasa vedas purjus sõbra ja kaks alaealist tüdrukutirtsu. Mul hakkab hirm oma plikade ees, tuleb teha korralikku teavitustööd ägedate noormeeste, eriti purjus ägedate noormeeste osas. Samas ma tean, et kõik peame oma vitsad ise kätte saama...

Puuladumine Inna juuresKolmapäev. Tööpäev kontoris. Õhtul aga läheme Inna juurde. Tal tulevad puud ja tegeleme siis nende lõikamise ning kuuri ladustamisega. Lõpuks on toss ikka hirmus väljas...

.

.

Loojang Supilinna tagaNeljapäev. Jaanus saadab mind hommikul kliendi juurde uut ketast paigaldama, et vanast kettakoopia teha, uus sisse ja valmis. Lihtne. Kohapeal aga asjad ei laabu, programmid tõrguvad koopiaid tegemast ja läpaka Windows näitab ketast üldse katki olevat. Käed hakkasid ka värisema. Tahan masinat vana ketta pealt käima saada – 10 minutit käivitub ja ikka käima ei lähe... Omanik tuleb ja valab õli tulle, halab vajalikest asjadest, viie aasta ajaloost ja kurat teab millest veel (justkui mina oleks koopiate eest vastutav!). Käsen tal vait olla, sest see minu olemist paremaks kuidagi ei tee. Helistan Jaanusele ja annan käsu kohale tulla. Samal ajal tuleb tööle näitsik kes selle masina taga tegelikult töötab. Tema siis valgustab, et see masin lähebki teinekord tund ja kümme minutit käima! Hmm, see leevendas minu olemist Ja kui Jaanus lõpuks kohale jõuab, läheb ka masin üles ära, ilma segamata - kartma hakkas. Igatahes kõik on alles ja mingeid jamasid pole. Edasi tuvastame Jaanusega ka probleemid koopia tegemise osas ja kõik laabub (kasutatud oli Windowsi RAID tehnoloogiat ja üks ketastest oli varem valesti vahetatud, sellest masina üles tulemise aeglus). RÕÕM!
Õhtul külastame taas Innat. Tal pidada pesumasin kolisema. Harutan külje lahti ja ei mingit probleemi kuskil näe. Pani siis testpesu ja ei midagi enam Mõni asi õnneks laabub ise kah!
Inna juurest jalutame linna. Ilm on ilus ja linnas melu. Saame siin kokku Kaido, Nicolase ja Kallega ning paneme Tartuffi pinkidele flaiereid nädalavahetusel toimuvale üritusele. Siis teeme sõidu Supilinna taha jõe äärde, Kaido käib ujumas ja meie ülejäänud loputame lihtsalt varbaid kuna pole päris terved veel.

Just, just - punk pole surnudReede. Öösel nohu suureneb ja segab magamist... Üldse on järgnevaks päevaks pea paks ja ilgelt tapab. On kohe aru saada kuidas nohu organismi koormab, kogu aeg tahaks süüa, ju siis keha vajab energiat.
Päeva esimene pool läheb enamasti kontoris toimetades, teine pool aga teen ühe kliendi juurde hooldusringi. Täna on seal vaid lõuapoolikutest naised, seega toimetamine on lõbus ja tore
Kadi sõitis täna Kaja vennaga Tõrva ja ööbib tema juures. Ma suisa ootusärevuses, et kuidas ta võõras kohas oma öö suudab mööda saata Õnneks on varuvariandiks minu ema juurde võimalik minna.
Meie aga läheme õhtul linna jalutama. Läheme suurema ringiga läbi Karlova, et näha rattasõitu. See aga on seks kellaajaks juba läbi... Jalutame siis lihtsalt üle kesklinna kodu tagasi.

Viigimäng PaidegaLaupäev. Miiaga on öö üliraske. Ma ei tea mis kurjast vaevast ta meil nii rahutu on. Kas tõesti hambad teevad niipalju valu? Hommikuks saan kiiresti mööduva magamatuse-peavalu.
Hommikul tõuseb Miial palavik. 38 kraadi... Hea, et tänaseks mingeid plaane ei olnud. Kaja käib hommikul Salvestis ja pealelõunal päikest võtmas. Väljas on ropp-palav ilm ja päike leegib. Mina aga keeran Miiaga lõunaunele ja naudin teises maailmas olemist, palju mõnusam kui leekiva päikese all higistamine
Poole viieks sõidan rattaga Tammekale. Tartu mängib Paidega. Mäng on igav ja venib. Eks ole aru saadav kah – palav on ju! Enne esimese poolaja lõppu tuleb õnn meie õuele – läheme väravaga juhtima ja kolme minuti needust sel korral ei ole. Teisel poolajal aga meie õnn pisut pöördub – paidekad löövad viigivärava. Selliselt mäng ka lõpeb.
Kui mängu ajal olid taevas pilved, siis õhtuks keerab päris sadama. Õhtu päädib ka äikesega mis meil telefoniliinipidi ka ruuteri klõpsuga rivist välja viib. Aga et õhtu on hiline, siis sellega täna tegeleda ei viitsi, et kas masin ka ellu jäi või mitte. Aktiivsem äikeseala möödus südaöö paiku, aga kaugemat kolistamist oli kuulda poole ööni.
Kadi on Tõrvas rahutu. Õnne on vahepeal üsna õnnetu, et laps sõna ei kuula. Ega mida aeg edasi, seda rohkem tuleb end kehtestada, nii on.

Kadi Tiigi pargisPühapäev. Päev on alanud imetoredalt! Öösel magada ei saanud, välja arvatud see aeg kui Kaja tuli ja Miiale küünla pani, siis sai mitu tundi rahulikult olla, aga viiest läks sama jama edasi. Üheksast ärkab siis Miia lõpuks üles ja Kaja võtab ta ära. Mina veel puhkan. Pea loomulikult peale sellist ööd lööb trummi, kukla taga on kaks valusat punkti mis silmadesse kiirgavad... Eileõhtuse äikesega on siiski ruuter katki, ehk siis oleme nüüd TV ja neti-vabad. Häirib asja juures vaid see, et taaskord on üks kulutus tulemas, ruuteri näol (kui just ilma ei leia)... Muidugi Elioni automaatvastaja teade ajab ka tigedaks, et kui ikka automaatõpetusest abi polnud, siis mine veebiaadressile see-ja-see ning leia lahendus. Triikrauaga virutaks sellele automaadile – mul pole netti ju!?
Miia hommikuuni on tavaliselt nii lühike, et ise ei tasu samal ajal magadagi. Nii ma siis kirjutan nädala kokkuvõtet. Kaja aga sõidab Tõrva, Kadile järele. Laps hirmsasti igatseb kodu, kuigi tavaliselt nagu Õnne juurest ära tulla ei taheta... Ju siis on Õnne ka pisut kangemaks läinud Kadi uit-soovide osas ja nüüd siis saab Kadi aru, et ega sealolek ka imedemaa pole.
Lõunaune teen Miiaga ja see oli vale mõte – nüüd jälle pea valutab! Muidugi tekib tahes tahtmata küsimus, et millest? Igatahes pisut enne meie ärkamist saabuvad Kaja ja Kadi Tõrvast
Kajal tuleb idee ujuma minna. Kadil olla hommikul kerge palavik olnud ja seega räägime talle, et tema vette ei saa. Lõpeb asi sellega, et „tänu” tema jonnimisele me üldse ujuma ei lähe - pole mõtet end närvi ajada. Läheme hoopis jalutame Tiigi parki kalu ja parte söötma, kuna väljas on mõnusam olla kui toas. Miia tulemas

See leht kasutab normaalseks tomivuseks küpsiseid.

Privaatsusest