Joomla! Volunteers Portal

raudmaa@gmail.com / +372 511 9488 / Kontakt

Miia ostukärus poosetamasEsmaspäev. Unes oli kolm nime plangu peal: esimene „Anne Veski, endine rockstaar, laulja,” teist ei mäleta ja kolmas „Anne Veski-Ilves.”
Täna tuli ema külla ja siis liikusime (mina, ema, Reijo ja Miia) jalutama. Ema sai kaltsukaid külastada, Miia magas ja Reijo tuiskas rattaga. Kaja samal ajal lõpetas elamise suurpuhastuse mida me alustasime juba varahommikul. Kastani tn
Hiljem Kaja õmbles endale seelikut ja mina teistega lihtsalt mängisin. Seda kõike kuniks Miial lõunauni tuli. Panin lapse magama ja jäin ise ka. Kaja kasutas võimalust vannis käia :P
Õhtul helistab Inna, et tema tahab suurt pliiti osta. Kuigi ma rääkisin kui mõttetu asi on suur pliit, omast kogemusest muidugi, see teda ümber ei veennud, läks emaga Lõunakeskusesse seda ostma. Sõitsime ka siis sinna. Aga ega kohapealgi ei õnnestunud veenda :P Nüüd on siis Inna uue pliidi omanik, pean selle vaid homme talle ära tooma.
Lõunakas meenus Kajale, et Tammekal käib jalka. Ma olin selle ikka täiesti ära unustanud! Sõitsimegi siis otse Tamme staadionile. Käis just teise poolaja kümnes minut kui jõudsime. Üllatus oli suur, et seks ajaks polnud Nõmme Kalju veel skoori avanud! Ja kohe avas skoori hoopis Tammeka Tiiriku väravast! Ülivõimas! Värava üle rõõmustamas Tammeks murdis kolme aasta needuse kus nõmmekate väravasse polnud pall kordagi sattunud. Aga rõõmustamiseks polnud palju aega, taaskord kolme minuti needuses löödi värav tagasi. Ja ega teinegi tulemata jäänud... Kuigi meil oli veel momente, enam viigistada ei suudetud. Aga tase seegi!

Kadi pilt TossustTeisipäev. Öösel ärkas Miia päris üles :P Ja siis kakas kohe kaks korda järjest Aga magada saime ikka ka.
Täna on selline rahutu päev. Mai tea, kuuseis või asjade kokkulangevus. Algatuseks Miia oli täna nagu välja vahetatud. Käputas meile järele, nõudis sülle. Süles olla ei tahtnud, ulus igal pool. Me jätkuvalt arvame, et see on hammaste tulemisest. Aga jah, selline käitumine sellest on ikka üsna tüütu ja väsitav. Väsitas meid nii ära, et lõunaune tegime kõik kolm.
Enne kui Tõrva poole liikuma hakkasime tõin Inna uue elektripliidi poest ära ja võtsin siis ühtlasi ka ema ja Reijo kaasa. Miia ja Reijo jäid autos magama ja seega sõit teeparandusi täis trajektooril kulges üsna probleemivabalt.
Ja siis algas trall Tõrvas. Miia enam nii ei häirinudki, aga Kadi, see oli justkui kolm ööd magamata ja paki kohvi ära söönud. Ta lihtsalt elas kõigil seljas, nõudis igasugu jama, kui keegi korrale kutsus siis hakati korralekutsujat terroriseerima... Üks hetk käratasin ta teise tuppa, murdsime natuke piike, ajasime juttu ja rahunes maha. Vahepeal keeras pisut tuure uuesti juurde, aga need rahustati kiirelt ära. Ma ei taha mõeldagi enam sellele milline ta oli... Head ööd.

Kadi poosetabKolmapäev. Öö oli „hea” - öökardinaid pole, lollid mõtted tiirlevad, kass kräunub, inimesed liiguvad, Miia jahmerdab jne... Pool seitse arvas Miia, et temale küll. Käisin laps süles elamises ringi – kõik magasid. Selge, pole kellelegi jätta, läksin oma tuppa tagasi, panin Miia tema oma voodisse, külvasin ta mänguasjadega üle ja viskasin pikali tagasi. Magada loomulikult ei saanud, aga pool tundi sai nii veel ära veeta. Siis teised ärkasid, võtsid lapse ja ma sain mõne tunni olla.
Hommikul viin omad Lõvele ja aitan emal ka marjapõõsastele võrgud peale tõmmata, siis lahkun.
Tõrva jõudes Miia magab lõunaund. Otsustame Kajaga siis, et käime surnuaias ära. Siis aga üks asi jääb maha, teine asi jääb maja, teel on tuttavaid ja nii me vaatame, et surnuaeda küll ei jõua ja loobume sest ideest. Jalutame lihtsalt ringi ja lõpuks, vaadates kella, arvame, et küll laps varsti üles ärkab, et hoiame maja ligi. Miia aga põõnab. Vahepeal kolime vilust päikese kätte, tassin ka teki meile külje alla. Siis sõidab isegi politsei meist vilkurite ja täissireeniga mööda, Miia aga ikka magab Tegelikult oli see mõnus aeg lihtsalt istumiseks ja Kajaga jutu puhumiseks (Y), Ja kui laps lõpuks ärkab, saame tuppa sööma minna :P Tõrva kohalik
Kolme paiku käin emal, Reijol ja vanaemal koos Kadiga maal järel. Edasi on selline vaiksem aeg kuhu mahub Miia õhtuuni koos jalutamisega. Külastame selle raames vana Patküla põhikooli, siis jätame suured lapsed õue mängima ja läheme emale külla.

Mamma Jutta KEKisNeljapäev. Tänane öö, kuigi eeldused olid kõik samad mis eile, oli palju parem. Ise magasin sügavamalt, seega iga Miia liigutus või jorin naljalt üles ei ajanud Miia vedas välja poole kaheksani, siis ma veidi veel majandasin temaga ja teised võtsid ta kaheksast enda juurde ära.
Kaja jääb kõigi lastega õue peale mängima, mina aga käin ema ja vanaemaga surnuaias. Käime seal kõik platsid üle ja siis tuleme KEK'i, vanaema kaasa arvatud. Üldse olid vanaema jaoks väga asjalikud kaks päeva, ta polnud selle aasta numbri sees veel ei maale, ei surnuaeda ega ema juurde külla saanudki
Ema tegi enda juures söömise, siis viisin vanaema kodu ja panime omad asjad kokku, et Tartusse ära tulla.
Tartus said asjad lahti pakitud ja polikliinikus Miiat näitamas käidud. Põletikke enam ei paista.
Kaubamajas saime Innaga kokku. Ta tahtis Tele2'te oma telefoni garantiisse viia. Samal ajal tahtsin mina oma alles garantiist tulnud fotokat taaskord Photopointi garantiisse saata. Eile jooksis objektiiv lõpuni välja, teravustada ei suvatsenud, andis veidraid veateateid ja lõpuks enam objektiivi sisse ei tõmmanud. Näis, mis sel korral, kas jälle „oma süü”?
Et Tele2 Innal kinni oli, sõitsime Eedenisse. Meil endil oli nagunii vaja toidupoodi külastada. Ja siis kõik kodudesse, tüdrukud vanni ja magama.
Ahjukütte kahjulikkusest on keegi artikli pununud, mulle meeldivad kommentaarid, need annavad täiel aurul ja on igati asjalikud seekord.

El-rongReede. Unes oli tuld ja lennukivrakke õhus millele järgnes lumesadu. Olime Innaga Lõve bussipeatuses...
Täna on selline omalaadne päev. Kaja läheb varahommikust Kadiga liikvele ja mina Miiaga jään veel magama. Kaua küll magada ei lasta, Miia ärkab viimasel ajal seitsme paiku.
Kaja on õhtuni Kadiga Tallinnas. Sõidavad sinna rongiga (tagasi ka) ja Õnne ning mõned tädid veel tulevad juba Valgast sellele rongile ja ettevõtmisele kaasa. Lähevad loomaaeda külastama.
Mina Miiaga aga toimetan kodus. Hommik täis tubaseid toimetusi, siis Miia hommikuuni. Tegelen koristamise ja pesudega. Taas tubased toimetused lapsega ja siis Miia lõunauni. Nüüd tegelesin arvutis piltide organiseerimisega. Ja siis näen aknast, sadama hakkab. Tahan õue pesule järele minna ja Miia ärkab lauluga. Pesud jäävad õhtuni välja, sest Miia kõrvalt ma õue-hüpet ei tee, ta hakkab kohe pahandama.
Neljast tuleb Inna meile külla. Aitab mul lapsega tegeleda kuniks ma asjad kokku saan, siis sõidame Inna juurde ja ühendan tal elektripliidi võrguga ära. Lõppeks on kell nii paljuke, et sõidan kodust läbi, panen asjalikumad riided selga ja lähen Miiaga raudteejaama rongi vastu võtma
Toon tüdrukud rongilt kodu ja siis läheme kõik koos jalutama. Kadi on väsinud ja huilgab tühiste asjade peale nii kuis jaksab. Täitsa kopp on ees kohe. Lõpuks õnneks taltub, aga õhtul keerab taas lolliks ära... Igatahes magama keeran mõlemaga tagatoas, kuniks Miiat magama panen, uinub juba ka üleväsinud Kadi.
Põlvas lumi maas, keset suve!

Kadi ja Mati tulevad varemeid vaatamastLaupäev. Unes nägin üle pika aja õudukat. Kaja kuidagi kärbus ja oli kuum mu külmade käte vahel, karjusin ta nime, nii et kui ärkasin, olin kindel, et karjusin seda ka päriselt. Keegi aga ei paistnud midagi kuulvat...
Täna oli üks äraütlemata tore päev! Hommikul oli aega molutada ja siis võtta suund Viljandi peale. Ilm lubas ainult head, Kaja panin rooli ja ise nautisin ümbrusi. Sõitsime kuni GPS meid metsa saatis, siis vaatasime kaarti ise ja sõitsime õige koha peale.
Kajal oli Viljandi külje all titemammade kokkutulek, et tulijaid oli palju siis see tehti issideta. Nii jäi Kaja Miiaga sinna ja mina Kadiga sõitsin Viljandisse, lootes leida mõne mänguväljaku ja kohata ka sugulast.
Mänguväljakut ma teadlikult otsisin Paala oru kanti ja kohe Ugala poolses otsas oli see ka olemas Nimelt elas siinkandis ka sugulane. Kadi leidis siin kohe mängukaaslase ja mina uurisin ümbrust. Siis helistasin Matile, ta lubas tunnikese pärast tulla. Nautisin siis lihtsalt ilma ja mõtlesin omi mõtteid, vahepeal tõmmati mind ka mängudesse. Ka nii saab igavleda
Tunni pärast saabuski Mati. Vestlesime oma pisut täbaratel mõtte-teemadel ja nentisime, et mõni aeg välismaal töötada, et mingi kopikas kokku korjata, polegi ehk nii halb mõte (Jah, just, sellised lollid mõtted käivad mul peas ringi!). Vahepeal jalutasime Maximasse Kadile juua ja süüa otsimas ning tulime orgu tagasi. Mõni aeg hiljem kippus pilviseks ja võis vihmagi oodata. Mati tegi ettepaneku Aita kohvitama minna. Leppisime siis kokku, et toon Kaja ka linnaservast ära ja läheme kõik koos. Kadi, temapoolsel ettepanekul, tahtis Matiga kahekesi Aita jalutada, et tema emmele järgi tulema ei hakkaks. Selline idee oli üllatav kõigile, aga seda muidugi heas mõttes! Olime Matiga mõlemad päri, nemad liikusid linna, mina Kajale järele.
Kajale järele jõudes kippuski vihmale ja paljud kohaletulijad hakkasid minekule sättima. Panime asjad autosse ja suundusime Aita kus meid juba oodati Tegime siis kohvid ja laterdasime veel mõnda aega. Pärast tegime väikese jalutuskäigu ja nii me teed lõpuks lahku läksid: Mati kodu ja meie Tartu poole.
Viljandist välja, Uusna külje all, külastasin korraks sealset vana meiereid millest kunagi kirjutasin. Viisin sinna tagasi need pildid mis sealt kunagi kaasa võtsin. Tundsin lihtsalt, et pean need tagasi viima.
Ja siis kodu poole. Lapsed magasid ja meie Kajaga muljetasime päeva kokkuvõtteid.
Kodu ma aga kohe ei jäänud. Käisime Kaidoga ratastega suuremates kauplustes, et uurida erinevaid grillimaterjali võimalusi. Lõpuks võtsime pitsad, sõitsime Tammekale neid tarbima, kannatasime vihmakese ära ja suundusime kodudesse laiali
Noh, oli ju tore päev? Kõik said midagi teha, ise sai kenasti puhata, tuulutada, rääkida Matiga teemadel „kuidas eluga edasi minna” ja hiljem ka Kaidoga ringi sõita – vaat selline ongi üks õige puhkuse päev! Kahjuks puhkuse eelviimane päev...
Mina: „Kas onu Mati oli lahe?” Kadi: „Eiii, onu Mati on naljakas!” Ja siis rääkis Mati punutud habemest suuril silmil ja põnevusega

Kadi ja Johannes mänguhoosPühapäev. Öö Miiaga oli OK. Kuigi täna on avatud talude päev, võtame me rahulikult, ei plaani suurt midagi, lihtsalt mõnusasti oleskleme. Hommikul pisut koristame, siis käin Miia lõunaune ajal lastega jalutamas. Kui päeva esimene pool oli vihmane, siis teine pool oli päikest täis, pisut tuuline, aga küllaldaselt soe. Hiljem olime aias, ka Johannes liitus Kadiga mängima. Kaja samal ajal õmbles. Õhtul tegime veel sõidu Prismasse, aga peale seda oli taaskord vaikne pereelu. Tööle Selfikas lastega

Salvesta
Kasutaja küpsiste seaded
Loodame, et saate meie veebilehte segamatult kasutada. Kui te keelate kõik küpsised, võib tekkida lehe kasutatavuses tõrkeid.
Luba kõik
Keela kõik
Loe lisa
Google Analytics
Google Analytics
Kinnita
Keeldu
Joomla
Remember me
Kinnita
Keeldu