Esmaspäev. Oi seda öökest! See oli täis jauramist, luti väljaloopimist, nohulurinat, igemete sügamist ja puuksusid. Ei saanudki vahepeal aru mis kõige rohkem häiris, aga tundus, et kui lutt suus, siis hingata hästi ei saanud, sellest lendas lutt suust välja, aga siis ei saa igemeid masseerida ja siis vist kõhuvalud puuksutamisega lisaks.... Südaööl karjuti täiest kõrist ja olime pea kõik mõnda aega üleval enne kui rahuneti.
Kui mina veel Miiaga hommikul magasin, ärkasid teised teises toas kenasti üles ja Kaja jõudis Kadi lasteaedagi ära viia. Vaatamata keerulisele ööle on isegi üsna värske olla 
Käesolev nädal on mul puhkus. Seega ei pea kuhugi tormama ega miskit. Et Miial nohu on, käisime Kaubamajas kinkekaarti lahendamas, et Miiale nohupump osta. Ja siis käisime Sepa Turul mulle kampsunit otsimas. Otsisime mis me otsisime, ühe leidsime, aga selle eest taheti 31 eurot saada. Mulle see hind ei meeldinud, nii hea kampsun nüüd ka polnud Kajagi arvas, et äkki saame poest soodsamalt.
Lõuna ajal tuli Kajale küünetehnik, mina mässasin Miiaga. Hiljem läks emme titaga magama ja mina võtsin ette WC suurpuhastuse.
Ilm keeras väljas väga ära. Suur tuul ja pidev vihmasadu, jahe kah. Seega viis Kaja mind neljaks hambaarstile Annelinna ja ise käis Kadil järel ning sõitis kodu.
Hambaarstil oli siis teema lihtne: juba mitu aastat kipuvad vasakpoolsed purihambad nii üleval kui all tuikama, et vaja selgeks teha kas asi hammastes. Doktor kuulas mu pika sissejuhatuse küsimuste saatel ära ja otsustas terve suu röntgeni teha. Tähendab, täna midagi tegema ei hakata. Küll avastati kaks pisemat sorti auku mis vajaksid kunagi lappimist.
Ja siis jalutasin läbi vihmasaju Eedeni juurde bussipeatusesse ning sõitsin bussiga kodu. Hiljem käisime Lõunakeskuses. Kadi loomulikult lendas mängumaale ja meie siis alustasime kampsuniralliga. Ühe imeodava kampsuni, no tõesti vaid aseaineks, leidsime Terranovast. Aga et siin poode palju on, siis kohe ostma ei hakanud. Teise, palju asjalikuma ja üsna odava leidsin Croppist. Käisime siin veel poode läbi, aga see jäigi põhivalikuks. Hinnaks 14 eurot, ehk poole odavam kui turul ja asjalikum ka kui turul. Mina olin rahul 
Ehk siis müüt turult odavamalt midagi saada, ei pea enam ammu paika.
Enne Lõunakeskusest ära tulemist otsustasime vahvleid osta. Seal tehakse nad silme all valmis ja pakivad ka kaasa. Ühe vahvli eest küsitakse 2.20. Noh, ma ei tea, arvestades tema mahtu ja maitset on ikka pisut kallivõitu küll...
Teisipäev. Öösel söödi üks kord ja seda ka seetõttu, et mina seda ise peale surusin. Söödi samas väga vähe. Ehk kui ma poleks ise midagi teinud, äkki oleks saanud terve öö järjest magada?
Hommikul viin Kadi lasteaeda, siis vegeteerime kodus ja lõpuks läheme Miiaga arstile. Lapsel on nohu, see on ilmselge, aga et ka kurk on punane, seda saime kohapeal teada. No loodame, et nüüd palavikku üles ei tule!
Tagasi jõudes läheb Kaja Miiaga jalutama ja mina kirjutan kodus valmis nädalakokkuvõtte.
Ja siis lähen linna hambapolikliinikusse sahtlist pilti tegema. Saan saatekirja ja ootan röntgeni ukse taga kuna uksel on silt: „Sisenemine kutsel.” Muudkui istun kuniks tuleb üks emme lapsega. Nemad ka loevad silti ja jäävad ootele. Siis aga hakkan nendega arutlema ja soovitan neil uksele koputada, olgugi et selline silt on. Siis selgubki, et võib sisse minna. Lasin lapsel enne ära käia, siis ise.
Arst vaatab pilti ja kiidab, et kõik on ülisuper ja ühte tarkusehammast pole mulle looduse poolt ette nähtud. Soovitab siiski minna taas perearstile, et äkki uurida mandleid vms...
Kodus hakkab Miia minu silme all end keerama: seljalt kõhuli ja tagasi. Emme on siin pikalt vaeva näinud, aga kordagi pole laps ise keeranud, nüüd aga laseb juba üsna hõlpsalt Ja mis ta veel on avastanud, on jalad. Need aetakse taeva poole püsti ja võetakse sõrmedega varvastest kinni. Isegi suhu sikutatakse oma varbaid
Kadile läheme järele kõik koos, käime Prismas, siis teeb emme õhtusöögi ja lõpuks liigun mina Tammekale.
Täna mängitakse Flora vastu ja väravate arv tuleb peegelpildina eelmisele mängule 1:3. Kuigi me pähe saime, oli hea mäng ja ilus mäng, mina ei kurda. Ka fännlust üritasime käputäie meestega teha, mina trummimehe ja algatajana. Ega ei viitsinud küll, aga saime hakkama ja tegime ära
Täna sellega aga jalgpall ei lõpe. Vaatan TV6'st ka Meistrite liiga kohtumist, kuigi uni ei lasknud seda lõpuni nautida.
Täna kütab kirgi valitsuse soov kütuse aktsiisi tõsta. Kütuseärikad väidavad, et sel juhul hakkab bensiini liiter maksma 1,7 EUR. Kiirelt tekkisid Facebooki kommuunid selle lolluse vastu. Lõpuks suisa kaks kommuuni omavahel liitusid Igatahes esimesel mail arvatavasti tuleb protestimiiting, esialgu vähemalt Tallinnas ja Tartus. Hilisema parandusena: miiting tuleb 26 aprill ja planeeritakse neljas linnas.
Kolmapäev. Emme magas Miiaga. Kui öösel Kadi mitu korda üles ajas, siis Miiat ei kuulnud ma mitte kriips. Hommikupoole ööd aga magasin kui nott, kuniks äratuskell mu üles ajas. Siis avastasin, et olin tunnikese varemaks pannud ja magasin kuidagi veel tunnikese, enne kui Kadi üles ajasin. Ärkasid ka Kaja ja Miia.
Viin Kadi lasteaeda ja siis hakkab emme pakkima. Kümne ajal tulevad ema ja vanaema kelle ma Maarjamõisa haigla juurde viin ja hiljem meie juurde külla toon. Nii me siis siin asjatame: Miia, Kaja, ema, vanaema ja mina Kaja teeb lõpuks lõunasöögi ja siis viin ta Keiu juurde, et nad tüdrukutega saaks Riiga lennuki peale sõita.
Siis viin vanemad linna bussile, tulen maja juurde ja avastan, et Miia magab turvahällis. Polnud siis midagi, pakkisin ta kärusse ümber ja läksin jalutama. Jalutasin tunnikese nii, et lõpuks jõudsin Kadile lasteaeda järele ja sealt siis juba matkasime kodu.
Kodus pakun lapsele püreed, edukalt, ja süüa ka, ning siis läheme jalutame Konsumisse. Miiale on vaja lühikest uneaega ja minule DVD plaate
Õhtu kodus on kahtlane. Miia vahepeal vaatab ringi, justkui otsiks kedagi/midagi, arvatavasti emmet. Aga võibolla ma olen ise lihtsalt pisut liiga ärevil ja mõtlen üle. Elu on elamises tuntavalt vähe ja sellest saab imikki aru... Õnneks aga siiski erilisi probleeme ei teki, kuigi on näha, et Miia nii palju ei naera ja ei jutusta kui emme ka majas on.
Täna siis magame kõik tagatoas. Kadi tuleb samal ajal magama kui ma Miiatki panen ja suudab isegi üsna vaikselt olla. Sahmib küll, aga õnneks mitte eriti kuuldavalt. Miia jääb väga pikalt magama. Et tuba on kogemata palav saanud, siis ma talle alguses tekki peale ei pane, ja ega pole mõtetki, jalgadega lükatakse tekk nagunii maha kui veel ei magata.
Kui lapsed uinuvad, hakkan koristama. Üksi ühtäkki kahe lapse tagant majandama hakata pole kerge, aga seda ma teadsin juba ette ja olin sisemiselt selleks valmistunud. Peaasi on rütm sisse saada ja siis läheb asi sujuvamalt.
Viimane kõne Kajalt oli kaheksa ajal õhtul, et hakkavad varsti lennukile minema. Kohale jõuavad üheteistkümneks Brüsseli aja järgi.
Ahjaa, algselt pidi Brüsselisse minema ka Miia, aga et tal nohu ja arstil avastati ka punane kurk, siis tema reisile ei saa. Ja et mul oli ettenägelikult puhkus plaanitud, siis noh, puhkus see just ei ole, aga ei teki probleeme ka lastega opereerimisel. Ja samal ajal kui kirjutan seda, Miia köhib läbi une päris korralikult. Tal on nohu kuskil sügavamal ja ma ei saa nohupumbaga seda sealt kätte... Oh, näis mis öö tulemas on.
Neljapäev. Öösel ainult üks kord söödi, ehk igati kordaläinud öö. Hommikul ärkasin pisut enne kella ja ajasin ka Kadi üles. Kadi tuli ilma igasugu lauluta - selliseid hommikuid on kohe lust nautida 10 min hiljem ärkas ka Miia ja kõik jooksis eeldatava plaani järgi. Sain lapsed riidesse, viisime Kadi lasteaeda ja ise tulime kodu tagasi. Tegin Miia korda ja enda samamoodi.
Kui vahepeal tehti pooletunnine uinak, siis lõuna ajal läksime pikemale unele. Et ema pesumasina polt jäi töö juurde, siis jalutamegi sinna, võtame poldi, käime poldipoes ja tuleme maja juurde. Panen lapse vankriga kuuri ette päikese kätte ja ise istun kuuri all läpaka taga Kirjutan oma tekste ja naudin aega iseendale
Inna helistab ja annab teada, et Reijol on kõhutõbi ja ta on südaööst hommiku kaheksani oksendanud. Seega, kui algselt arvasin, et innast võib laste hoidmise juures õhtuti veidi kasu olla, siis seda ei saa :P
Peale lõunaund läks väljas tõsiselt vihmale. Ja kui tuli aeg lasteaeda lastevanemate koosolekule minna, lõi isegi äikest ja müristas.
Lastevanemate koosolek on pea poolteist tundi ja minu arust väga sisulist osa ei kannagi. Lihtsalt mina olen kõigi nende teemadega piisavalt kursis... Miia pisut ka segab mind, kuna ta otsustas laste kisa peale üles tulla ja siis enam magama jääma ei soostunud, kuigi ma üritasin. Peale koosolekut aga jäi magama praktiliselt kohe kui autosse saime. Seega sõitsime Kadiga Lõunakeskuse juurde McDonaldsisse friikartulite järele ja siis tegime veel ringi linna peal enne kui kodu tulime.
Kadi on terve õhtu hea tüdruk. Magama minemise ajal hakkab natuke jonni näitama. Kui Miia magama saan, tahan minna nõusid pesema ja tuba koristama, aga siis kukuti nutma, et miks mina ära lähen ja tema ei taha ja nii... Käisin pärast teist korda ka veel suhtlemas ja siis jäi kenasti unele. Mina aga tegin elamise korda.
Kaja on täna korduvalt ühendust võtnud. Eile kui nad Brüsselisse lennukiga jõudsid, võttis neid vastu +18 kraadi! Järgnevad ilmad lubati jahedamad. Õhtul teeme ka Skype kõne, Kadilgi on tore emmet näha. Miia samal ajal magab ja ma ausalt ei julgegi Miiale emmet näidata, äkki hakkab pärast otsima veel...
Reede. Öö ei olnud selline nagu eelmine. Ühest poole kolmeni oldi üleval. Andsin talle süüa ja siis jäi magama. Magas niikaua kuni 20 min enne seitset kuulsin, et ta on üleval, aga ignoreerisin. Seitsmest, siis tulime kõik üles. Kõik oleks OK olnud kui pea poleks valutanud... :S
Igatahes Kadi sai lasteaeda. Seal lapsed kohe vastu et Evel on sünnipäev. Nojah, mina jahupea ju unustasin ära. Ütlesin Kadile, et tulen tagasi, toon lilled, aga ärgu ta teistele öelgu ja õpetajale ka mitte. Siis aga kukkusid teised ka hõikuma, et õpetajale öelda ei tohi, et saladus ja et soss-soss. Siis õpetaja tuli ruumi, mina olin juba ukse taga, ja kõik hõikavad, et Kadi issi läks poodi lilli tooma aga see on saladus Tegivad mulle häbi :P
Käisin Miiaga lillepoes ära, Kadi tuli vastu, andsin lilled ja tahtsin plehku panna, aga õpetaja kutsus tagasi kommile Arutlesime siis seda vahvat saladuse teemat kah :P
Emmega suhtleme täna Skypes, nii et ka Miia emmet näeb. Edvistas ja pidas ennast kenasti üleval Hiljem emme otsimist ei tekkinud.
Kodus tahan Miiat lühiunele panna, aga tema on natuke aega vaikne ja siis hakkab uluma, kõik läbi une, ja nii kümme minutit järjest enne kui magama jääb...
Lõunauneks plaanin taaskord kuuri alla minna. Inna aga tahab Abakhani minna ja mõtlen siis, et lähen käin ka Riia mäel ära, et Kadi sukapükstele mingid augulapid leida ja siis pitsa võtta. Need riidest augulapid aga on ülehinnatult kallid ja ma loobun, pitsast ei loobunud. Ja siis tagasi kodu juurde ja kuuri alla kirjatöö kallale
Kuuri all jõuan teha tööasju ja üht-teist isiklikku kah. Mingi hetk aga Miša kukub haukuma ja siis ma evakueerun tuppa. Miia veel magab ja mina kirjutan nädalakokkuvõtet järjest ära
Innal on poiss nüüd pealtnäha terve ja Inna tahab meiega homme Tõrva tulla. Matsin tema idee moraalilugemise alla. Selle peale tema helistas perearstikeskusese ja uuris järele. Selgus, et tõesti, peale sellist kõhutõbe võiks 3-5 päeva last teiste lastega mitte kokku lasta.
Selle nädala viimane lasteaeda järele minemine koos Miiaga. Õnneks saab nüüd selle kellaaja klapitamine läbi. Ja lõpuks taas kodu. Majandan lastega, vahepeal Miia magab ja siis kaheksast tuleb Lille külla. Imikuga ta väga midagi teha ei oska, aga see-eest on Kadil tegevust ja see aitab palju kui keegi veel majas on
Lille on pisut väsinud ja tegeleb palju telefoni kallal, Kadi keerleb ümber Lille, ja vahepeal, saades ehk liiga vähe tähelepanu, hakkab pahandusi tegema. Sellist asja pole ma enne nende vahel näinud.
Öömajale sai Miia täna päris kiiresti ja üsna vaevatult Nii võiks iga kord minna!
Kadi kardab „ussikärbseid vannitoas põrandal,” nagu ta ise ütleb - need on siis vilkad peened niiskust armastavad beežikad sitikad ehk majasoomukad.
Laupäev. Miia sõi kahe ajal öösel ja sellega oli ööl joon all. Kell kuus aga ärkas nutujoruga Kadi – nägi halba und, segas sellega pisut Miiat ja jäi ise uuesti magama. Andsin siis Miiale süüa ja jätsin ta lihtsalt omaette seiklema voodi peale. Üritasin samal ajal magada, aga see ei õnnestunud loomulikult :P Kui Miia kärkima hakkas, võtsin ta enda juurde ja mängisin pisut temaga. Siis aga seitsmest läksin ette tuppa. Kadi tuli ka üles, Lille veel veidike tukastas.
Kümneks viin Kadi mängumaale sünnipäevale. Käin korra ka Inna juurest läbi, et võtta tema juurest asjad mis ta Tõrva saata tahtis.
Kodus hakkan asju kokku panema. Totaalne hullumaja! Mõtle kahe lapse kohta mida kõike vaja võib minna ja mis kus on ning kuidas paigutada. Alati on Kaja sellega tegelenud, nii et esimest korda oli see üsna raske. Palju sahmerdamist, siis vahepeal üritad Miiaga tegeleda ja nii kaob järg käest ära jne jne jne. Miia väsis lõpuks väga ära, hakkas hirmsasti jonnima ning kärkima ja mul oli tükk tegu olukorra ohjamisega. Lõpuks sai laps valmis, asjad pakitud ja ka auto komplekteeritud. Sõitsime Kadile järele, viisin Lille trenni ja tulime Tõrva.
Teel õnneks mingeid viperusi polnud. Miia magas ja Kadi oli üsna väsinud ning laulis või jutustas minuga. Ka ilm on täiesti okei, valge, ilma ereda päikeseta (sõidu ajal) ja ka liiklus on nauditavalt hõre.
Tõrvas maandusime kogu oma laariga ema juurde. Siia tuli ka Õnne ja pärast läks Kadi temaga kaasa. Tegin emal pesumasina korda ja siis otsustasime ilusa ilma tõttu täna Lõvel ära käia. Õnne tuli Miiaga jalutama ja meie käisimegi ära.
Algatuseks käime vanaema juurest läbi, siis Lõvele. Panime pumba kaevu, ema istutas mõned lilled ära ja mina lihtsalt vaatasin kurba hääbuvat pilti lauda-puukuuri hoonest. Tuul on ruberoidi suurte tükkidena kahe aasta jooksul maha rebinud ja kõik seinad-laed juba mädanevad... Väga vahva hoone saab oma kaduvad otsad. Minul aga pole raha ruberoidi osta ja aega seda ka peale panna, ja mille pärastki – pole ju minu oma, ja kui omanikul huvi ei ole, siis see on tema valik. Lihtsalt kurvaks teeb. Ostku materjalid ja ma äkki isegi paneks ise peale, või siis kasutaks kohalikke seks tööks.
Lõvel olles saame Õnnelt äreva teate, et Miia on oma pool tundi täis maganud ja nüüd nutab ning järele ei jäta. Arvatavasti ootas ärgates tuttavamat nägu. Tegime siis kiiremini, kuigi olimegi just lõpetanud. Nii kui Miia mind nägi, jäi rahulikuks Kuigi ta terve õhtu kergelt jorin oli, aga see tundus siis juba hammaste tulekust.
Terve päev saab jälgitud Meistriliiga mänge. Kõigepealt kahte mängu korraga, siis ühte ja lõpuks veel ühte mängu. See viimane oli Tammeka mäng Paide Linnameeskonnaga Paides. Fännid olid kõik kenasti esindatud ja laul käis. Algatuseks läksime juhtima, siis löödi meile kaks, siis saime penalti realiseerida ja lõpuks lõime ka kolmanda. Tammeka võitis ja naases kolme punktiga! Tõsine mäng oli igatahes
Õhtu. Miia jääb unele üsna rahutult, aga kui sügavamasse unne jääb, siis on kõik OK. Lähen veel ette tuppa emaga jutustama ja temast albumipilte vaatama. Ja noh, mõned ema titepildid on ikka üsna Miiaga sarnased, kuigi Kaja sellele vastu ajab :P
Pühapäev. Öö on igati hea. Süüakse kaks ja kuus ja peale seda jäädakse isegi veel natukeseks magama. Ärkame 7:20.
Esimese unekese käime jalutuskäigul mamma Jutta juurde. Kadi on Õnne juures kenasti maganud ja nüüd tuleb meiega jalutama. Tuul on vastu ja jahe, aga tagasitee on palju lihtsam
Ja siis jääb Kadi meiega kuniks peale südapäeva hakkame Tartusse tagasi sõitma. Miia magab autos, Kadi alguses arvab, et ei jää, aga siis Elva külje all vajub ära ja ma keeran tal ka tooli pikali asendisse. Maja ette jõudes tassin asjad kõik tuppa ära ja siis ootan autos oma 10 minutit enne kui Kadi ärkab küsimusega: „Kus kiisumana on?”
Kui kõik on nagu varem, ehk kontrolli all, siis Miia väsib ära ja panen teda magama. Kadil aga telefonis mingis mängus käis perioodiliselt loll piiks, käisin seda vaigistamas. Siit aga Miia enam magama ei jäänud vaid oli rahutu ja pahane. Asjatasime siis natuke aega ja läksin uuesti proovima, jäi magama. Aga magas väga vähe ja ärkas suure nutuga, südantlõhestava nutuga. Ja ta ei rahunenud mul pikka aega. Alguses tundus, nagu ta oleks minu peale suisa kuri – kulm kortsus kui otsa vaatas. Lõpuks tundus, et hambad tulekul või lõikumas. Siis aga suures nutus, kui ma tema jalgadega mängisin, paistis, et jääb kohe magama. Panime kõik ülikiirelt riidesse ja läksime õue jalutama. Miia rahunes ja käisime poes. Kuigi ta vahepeal ikka valjult kurtis, suutis ta taas magama jääda. Mingi poolteist tundi hiljem aga vakka ta enam ei jäänud, läksime tuppa.
Toas siis nii kui pikali paned, röögib, süles istudes on veel enam vähem. Mingi aeg hakkas mulle tunduma, et äkki on ikkagi kõhuvaluga tegu. Puuksutas ka palju. Kui ta jälle väsimuse märke välja näitas, viisin ta unele. Arvasin, et jääb pooleks tunniks, aga siis vaatasin, et magab, ja otsustasin teda mitte enam segada (emme pooldas mõtet – arutlesime telefonis, nad olid juba Riiast teel kodu poole). Et las vaeseke magab nii palju kui jaksab. Paar korda pidin putitamas käima ja läbi une suutsin pisut ka süüa anda. Nimelt ta pole mul juba neljast saati, mil valud hakkasid, praktiliselt söönudki, aga kell on juba üle üheksa...
Igatahes emme on teel ja ma arvatavasti annan siiski ööseks ohjad tema kätte, pisut liiga ära on see õhtune ärevus-närveldav-saamatus kurnanud... Kurnatusele vaatamata ootan emme ära, emme, kes on lennukilt maas, kes on peaaegu saanud Riias politseilt trahvi ja kes on tanklast kohvi ostnud ning suundub üle Valga kodulinna
Lõpuks Kadi ka uinub ja siis lähen Miia kõrvale voodisse magama, kuniks ühest hakkab laps taas karjuma. Saan ta just maha rahustatud, kui saabub emme