Esmaspäev. Kadi saab täna lasteaeda, kuigi ta hommikul emme juurde nutuga läks, et ei taha lasteaias magada. Aga ma rääkisin asja selgeks ja siis enam nutujoru polnud 
Tööpäev viis Tartu Majja. Seal ukse ees oli trobikond asotsiaalse olemisega inimesi ja uksel oli silt: TÖÖHARJUTUS (mingil korrusel). Täiesti absurdne on mõelda, et mõnedele on vaja õpetada kuidas tööl käia ja üldse tööinimene olla... Aga nii on.
Hommikul käin kliendi juures masinat paigaldamas ja võtan sealt uue masina paigalduse ettevalmistuseks kaasa. Enamuse päevast tegelengi teise masina seadistamisega.
Minu lemmik-kodulehtede loomise tarkvaral, Joomlal, jookseb veebipoe mootor Virtuemart. Muidu igati hea ja mugav toode, aga et Eestis on kasutajaskond väike, siis ei taha keegi talle enam makse-ja kohaletoimetamise mooduleid kirjutada peale versiooniuuendust. See tingib olukorra kus tuleb midagi juurde uurima ja õppima hakata. Peale mõningast uurimustööd jäi sõelale kolm toodet: Prestashop, OpenCart ja Magento. Viimane on ülipõhjalik toode ja mõeldud siiski väga suurte mahtude haldamiseks. Keskmine on küll huvitav, aga kasutajaskond ja tugi vist veel nõrgavõitu. Seetõttu siis hakkan nüüd uurima Prestashopi võimekust ja võimalusi
Seadistan laual olevat sõrmejäljelugejat. Vahepeal tegin teisi asju ja äkki lugeja jutustab minuga: „Piip, please try again!” Päike paistis ruloo vahelt otse lugejale ja ju siis ruloo liikus ja aparaat arvas, et keegi oma sõrmega vehklemas käis :P
Õhtul läheme perega Väljadele külla. Annele hakkas poes tort meeldima, ja et see liiga suur oli, siis otsis põhjust selle ostmiseks. Ehk siis põhjuseks sai meie külla tulek :P
Kui Kadile sai välja reklaamitud Lillele külla minek, siis Lillet tegelikult kodus polnudki (oli laagris), aga õnneks Anne ja Annika olid talle piisavad mängukaaslased, et Lillest mitte puudust tunda Miia oli ka igati muhe mutt ja nautis seltskonda. Käisime vahepeal Kajaga ka kõrvalmajas Küllil külas, et vaatasime majakese veelkord üle, et mõlgutada siis mõtteid oma majast. Keeruline.
Kodu tagasi jõudsime enne üheksat. Miia jõudis autos ka 15 minutit magada. Ei tea kas nüüd see või mis saatuslikuks sai, aga kui Kadi kümnest magama jäi, siis Miia hakkas kümnest hoopis röökima. Kaja jõupingutused ei suutnud last maha rahustada (mis on muidugi erakordne). Läksin appi, aga kõik mis me välja üritasime mõelda, ei aidanud. Kaja oli nõus juba EMOsse minema, aga sai vist ka ise aru, et ega sealt sellises asjas erilist abi leia. Pealegi polnud mina selle mõttega päri. Lõpuks panime auruti tööle, suunasime selle Miia peale, musasin tema kõhtu ja laulsin. Kajal palusin perearstikeskusesse igaks juhuks helistada, et ehk sealt saame mingigi soovituse. Aga seni kuni Kaja teises toas telefoniga rääkis, vajusid Miial vaikselt silmad kinni, ta ei karjunud enam ja lõpuks uinus. Kolm korda Kes Elab Metsa Sees ja Viisk Põis Ja Õlekõrs, ning sellest seekord piisas.
Teisipäev. Miia käis öösel söömas kolme paiku, aga jäi siis kenasti taas magama. Kuuest aga hakkas taas lärmama ja ei lasknud magada mitte kellelgi meist. No mina ja Kadi pidime nagunii varsti ärkama, aga emme oleks kindlasti tahtnud vähe pikemat und.
Möllan mina kontoris parasjagu ühe pisut tuksis WIFI seadmega, samal ajal laual üks arvuti tegemiseks kui äkki saan netis Elioni poolse teate, et meie ühendust kasutatakse pahavara välja saatmiseks ja lõppeks võeti üldse nett ära. Ei jäänud muud üle kui Jaanusele helistada... Jaanus tegi Elioni suunas kurja häält ja varsti oli võrk tagasi 
Pealelõunal käin kliendi juures. Vaja siin pisut asju ümber teha. Kui alguses tõotas tige tööpäev tulema, siis tegelikult asjad jooksid iseenesest ja kõik sai kenasti ja kiirest joone peale.
Lähen lasteaeda Kadi järele, nii kui ülakorrusele jõuan, näen, et Kadi on juba riides ja ukse juures esimene kes ootab õue minekut Ilmad on ilusad ja ongi aeg taas lastega ka õhtul õues käima hakata.
Kodu juurde jõudes võtab meid Kaja vastu Miiaga õues kärutades. Et me kõik juba väljas oleme, käime Maximas poes. Kadi sõidab tõukerattaga ja vastärganud Miia vaatab niisama ringi.
Kell seitse otsustan Miiat magama saada. Kordub selline plagiaat mis eile hilisõhtul. Minul on versioon, et Miial on pimeduse ees mingi tõrge ja sellest selline sõda. Õnneks aga Kaja kummutas selle mõtte. Nimelt me võtsime ta üles tagasi ja magama panime siis alles normaalajal ja ta jäi paari minutiga kohe magama Ka emme näos oli siiras rõõm
Täna oli suisa Tartus näha virmalisi. Mingi kella kaheksa paiku. Meie aga seda ei teadnud ja loomulikult ka ei näinud...
Kolmapäev. Kui ma hommikul plaanin kliendi juurde minna masinat ja WIFIt paigaldama, siis minek jääb ära. Jaanus helistab, et ta on teise kliendi juures ja siin suri WIFI maha, et viiksin selle seadme tema juurde. Viingi, ja siis olen hommikupooliku kontoris.
Kontoris käib ka Joel külas. Saame vanale veebi-projektile lõpuks punkti külge, vähemalt sellele osale mis teda puudutas.
Ootame lõunani kontorisse kullerit, Jaanusel oli ta tellitud ajavahemikku 10-12. Aga teda vaat ei tulnud. Helistasime siis. Vastuseks saame, et hull päev ja kaks ringi, et ei jõua. Inimesed ootavad ju! Helistada ei mõista?
Päeva teise poole olime kliendi juures kaameraid ja telekaid üles panemas ning seadistamas. Võttis aega. Kaja käis ise jalutuskäiguga Kadil järel. Aga ilm oli ilus ja Kadile jalutada ka meeldis. Ma poolel teel olin nõus neid peale korjama, aga keelduti
Eile oli hull virmaliste mäng üle kogu me maa. Kajale käis teadmatus pisut hinge pihta ja ta tahtis täna ehku-peale minna linna taha, et äkki näeb ka täna midagi. (Nähti küll, aga mitte ilma kaamerata :P) Sõitsime Viljandi poole välja ja sealt Ilmatsalu poole. Kadi lõi trianglit, et pime on ja siis tahtis veel pissile ka... Ja siis ärkas Miia... Igatahes ainus mis näha sai oli üsna heledalt langemise lõpetanud komeeditükk, seda kahjuks meie seltskonnast õnnestus vaid minul näha. Samas aga komeet langes kuskil Kesk-Soome kohal ja seda nähti meie maal ka üsna paljult, kuna väga palju oli virmalisi ootama läinud :P
Selline uudis Telegrami vahendusel Euroopa Parlamendi poolt. Ja siis nad räägivad vabast ühiskonnast, sõnavabadusest, valikuvabadusest ja isikuvabadusest, tegelikult oleme kõik laiema klassi vangid. Kõiki meie liigutusi jälgitakse ja uuritakse, meile hakatakse ette söötma seda mis ON KELLELEGI VAJALIK, et kallutada meid teele MIS VAJALIK ja ETTE MÄÄRATUD. Seda kõike suure ja ilusa sõna, VABADUS vahendusel.
Neljapäev. Hommikul käin kliendi juures ja peale lõunat Jaanuse teises firmas. Seal on üks sünnipäev tähistada ja paar liigutust ka teha. Vahepeal viime mu tööautogi pesulasse. Hiljem, kontoris tagasi, saab mõningate masinatega jännatud.
Kaja käib lõuna ajal Miiaga jalutamas ja kui kodu tagasi jõuab, ootab teda koridoris sõbralik retriiver Naabrinaine püüdis koera kinni ja arvas, et teab kelle oma. Selgus aga, et siiski valesti arvas. Kutsuti siis varjupaik järele, need olid kümne minutiga kohal ja tundsid koerakese ära – ta olla neil juba vana kodust ära jooksja
Savisaar viidi intensiivravile, olla vist kopsupõletik. Elu Eestis võib veel muutudagi... Juhul kui see jälle mingi odav trikk pole.
Microsoftilt on uudis, et Internet Explorer saadetakse hingusele. Aga tuleb alternatiivne toode ja seda enam Windowsiga kohe kaasa ei panda, et saab ise paigaldada kui soovi on.
Reede. Mis imelik öö. Kaks korda ajas Miia suure lauluga üles, viis korda ajas Kadi end läbi une istukile ja jorises, lisaks ärkasin ka ise kaks korda üles. Kui nüüd kokku arvutada, siis vaat pea iga poole tunni tagant sai ärkvel oldud?!
Jaanus on täna Tallinnas, mina enamasti kontoris. Keeran rulood üles, et saaks ka päikesevarjutusest osa. Aga nagu kõik juba teavad, siis meil Tartus oli pilves. Ja minul nii palju aega polnud, et pidevalt taevasse vahtida, sest võis olla hõredamat pilveauku kus oleks ka midagi näha olnud.
Õhtul käime Entris söömas ja siis sõidame ringiga kodu. Täna Entris mingeid arusaamatusi ei tekkinud :P
Sel nädalal võtsin lihtsalt sarve, et ma töö juures kohvi ei joo. Mõtlesin, et vaatan, kas mõni päev ka mingi sisemine vajaduse tung välja lööb. Ei löönud. Seega üsna mõttetu ettevõtmine :P
Laupäev. Öö Miia seltsis. Polnud nagu hullu midagi, aga hommikul ei tahtnud ta enam magama tagasi jääda, siis emme tuli ja võttis asja üle. Magasin siis teises toas, aga kaua ei saanudki, Kadi ärkas üles ja hakkas mingit jama ajama ja selle asemel et multikaid vaadata ajas mu üles ning siis alles hakkas neid vaatama...
Täna teeme jalutuskäigu Sepa turule. Poolel teel liituvad meiega Inna ja Reijo. Lapsed on tõukeratastega. Kui teised turul ringi tatsavad, jalutan mina Miiaga õues – sees oli palav ja sellise karjaga nagunii mugav asju proovida pole :P Tagasi sealt kodu poole tulime nr 9 bussiga mis Ringtee sõlmes üsna mõttetuid peadpööritavaid trikke teeb :P
Ilmaks lubati täna kohutavat lörtsi ja külma. Jah, vahepeal pudistas pisut lumekest, aga see sulas kohe ära. Tuul oli tugev ja jahe, aga päike samal ajal säras ja see tegi olemise taas mugavamaks Samal ajal üle Lõuna-Eesti käis korralik lörtsisadu.
Kodus hakkame süüa tegema ja Kadi läheb vabatahtlikult iseenesest magama. Ja magab pikalt. Kaja käib vahepeal üles ajamas, et söök on valmis, aga tema tahtis edasi magada ja magas ka Ju siis tõukerattaga pika tee sõitmine väsitas tüdrukutirtsu ära.
Kaido pidi läbi käima, õunte järel. Ta küll lõpuks kohale ei ilmunud, aga mina käisin keldris, korjasin ilusamad õunad välja ja vedasin mädanenud õunad komposti ära. Eelmise aasta õuntega on nüüd lõpp.
Õhtu hakul Miia toas magama jääda ei taha, ajab jonni. Seega lasen ta kärusse panna ja lähen temaga ning Kadiga Tammekale jalutama. Täna jookseb siin omapäi ringi üks koer mis on väga sarnane selle koeraga mille naabrinaine kinni püüdis ja varjupaigale üle andis.
Õhtusöögiks tellime Tartu Sõbra Pizzakioskist (Turu tänava Selveri parkla servas) kaks pitsat ja siis käin järel. Teate, need pitsad olid nii maitsvad, et ma helistasin neile tagasi, et neid tänada. Loomulikult nad ehmatasid ära, sest häid sõnu ei viitsita ju tagasisideks anda, aga kui mingi jama on, siis helistatakse küll!
Pühapäev. Miiaga öö on OK. Ärkame enne kaheksat ja seda terve perega. Väljas on päike – ehk siis jällegi vastupidine ilm sellele mis lubati. Kaja vend Kaido tuleb Tõrvast ja võtab Kadi kaasa Lõunakeskuse mängumaale. Ongi hea, saame koduste toimetustega tegeleda. Kaja tegeleb õmblemisega, mina käru roostes osade puhastamise ja värvimisega. Hiljem on Kaja Miiaga aias. Et käru rattaraam värvimisest kuivab, siis jalutama minna ei saa.
Kui Kaido lastega saabub, siis lapsed õue ei taha, mängivad sõbralikult koos toas. Mängivad seni kuni enam pole sõbralikud :P Kadi hakkab tühjast kohast mingit jama ajama ja jonnib, vahet pole mis me talle räägime. Lõpuks siis uurin, et kas ta on väsinud, et äkki läheb siis magama. Ja lähebki, kuigi magama lõpuks ei jää. Kaido aga läheb poisiga edasi.
Õhtupoole käime Prismas ja siis olen Kadiga maja juures ning harjutame rattaga sõitmist. Eks ratas ole natuke nigel ja Kadi tõrges, aga saame hakkama küll, eriti kui on väike langus. Huvitav on näha, et isegi kui hakkama ei saa, siis jonn on nii kõva, et alla ka (õnneks) ei anta
Õhtul tulevad Kaido ja Piret koogikestega külla ning õunte järele. Siis käib Margus oma läpakate järel ja enne und panen värvitud käru raami kokku tagasi.