Esmaspäev. Täna on selline suurepärane plusskraadidega ilmake kus meile peaks toodama uus aken tagatoale. Kaja viib lapse ise lasteaeda ja mina majandan natuke tagatoas, et asju eest ära korjata ja paigaldaja jaoks kõik valmis oleks.
Ja siis kontorisse. Hommik on rahulik. Lõuna teeme Suudlevates Tudengites ja tagasi kontorisse jõudes algab paras tohuvapohu ning inimeste liikumine 
Tänane päevauudis on see, et Tartu Maraton jääb ära. Minul küll üsna ükskõik, aga suusatamise harrastajatele kindlasti löök. Aga mis sa hädaga ära teed, kui lund ikka pole, siis ei ole 
Õhtul sajab vihma. Kaja läheb trenni ja meie Kadiga istume lihtsalt toas, kuna väljas saaks kohe märjaks....
Teisipäev. Hommikuks on kerge lörts maas. Ehk siis üsna nigel ilm.
Tööpäev saab alguse kontoris, nagu ikka, aga üsna varsti tuleb ka Jaanus ja sõidame Rakverre. Sealsed toimingud lähevad üsna lepase reega ja neljaks oleme juba Tartus tagasi. Eile kirjutasin, et suusamaraton jääb ära, nüüd on aga seltskond, koondnimega Suusahullud, välja kuulutanud alternatiivürituse kuni kolmesajale suusatajale.
Õhtul tahan vähemalt pooleks tunniks uisutama minna, Läheme kogu perega lauluväljaku laenutuse juurde. Siin aga ei toimu midagi, kuigi jääplats on olemas, uiske ei laenutata ja ka tuli on ära kustutatud. Laenutusel pole enam ka avamisaegu väljas... No selge, tuleb vist uusi külmasid oodata. Ema helistab ja jagab uudist, et Hilja tädi on üsna raskes seisundis haiglas, kontaktivõimetu ja tema juurde ei taheta isegi eriti külalisi lasta...
Kolmapäev. Vastu hommikut on maha sadanud paras lumekiht, lörtsine selline. Viin lapse lasteaeda ja pargin E-kaubamaja alumisse parklasse auto nii, et tagumine ots on peaaegu vastu piirdeaeda. Seda siis selleks, et autokatuselt lükata lumi üle piirde maha. Mingi taat läheb mööda ja möliseb, et õige koht auto puhastamiseks. Selgitasin, siis, et lükkan katuselt otse üle piirete. Siis kägises, et aga külgedelt. Vastasin siis, et külgedelt lükkasin juba kodus ja et tõesti ei ole midagi mille põhjal pahandada.
Olen kontoris kui helistab Mati: tädi Hilja suri 7:55. Kurvapoolne hommik... Kahju on loomulikult, aga arvestades tema viimaste aastate piinu, oli tema jaoks see pigem pääsemine.
Enne lõunat sõitsin lasteaia juurde, et võtta Kadi ja käia temaga südamearstil. Lapsed olid kõik kenasti õues ja mängisid mõnuga. Kadi oli mind nähes väga rõõmus ja suisa juba ootas kuna ma tulen ja me arstile läheme.
Arstil aga oli mul hoopis teine laps Nuttis ja röökis ja ei tahtnud, et temale juhtmeid külge pandaks ja üldse temaga midagi tehtaks :P Aga igaüks, kes on seal varem käinud, teab, et siin ju midagi valusat ei tehta Aga polnud hullu, saime ikkagi kõik vajalikud toimingud tehtud. Peale arsti olime veel mõni aeg mängunurgas, et laps mõtteid mujale saaks.
Siis viisin lapse uuesti lasteaeda. Teel ta küll jorises, et ei taha, aga teised olid veel riietusruumis ja kasvataja luges neile luuletusi. Paistis, et see on üsna igapäevane toiming ja Kadi kippus kiiruga teistega liituma Seega läks lasteaeda tagasi minek valutult.
Lasteaiast ära tulles aga avastasin, et mängukass on kadunud. Meenus, et Kadi pani ta lastehaiglas mängunurgas magama ja sinna tema jäigi. Käisin siis järel
Õhtul läks Kaja trenni. Kodus oli aga kuidagi igav, pakkusin lapsele, et läheks õue jalutama. Kadi mõtles natuke ja arvas siis, et väljas on pime, et kui ära magame, siis on taas valgem et minna. Noh, kui nii, siis nii. Aga miski 5...10 minutit hiljem arvas laps, et läheks ikkagi välja Vahetasime riided ja jalutasime Konsumisse ning tagasi.
Neljapäev. Laps ärkas täna Kaja kellaga koos ja kuidagi eriliselt paha tujuga. Enamuse hommikust oli ta kuidagi liiga lihtsalt jonnima ja ulguma hakkav. Õnneks aga lasteaeda jäi hea tujuga.
Tänane tööpäev viis meid Põlvasse. Sealne töö küll laias mastaabis ebaõnnestus, aga ilma proovimata poleks seda teada saanud Ja siis sõitsime veel Elvasse. Linna tagasi jõudsime pisut enne tööpäeva lõppu.
Kaja toob lapse, silm pisut paistes. Helistas kohe ka arstile ja kirjutati igaks juhuks silmapõletiku tilgad välja. Ootasime kodus kuueni, umbes siis pidi arst digiretsepti üles panema. Mõtlesime, et vaatame selle enne järele minekut netist järele, kas on olemas. Tänasest algas tuludeklaratsioonide vormistamine ja nett ulgus ja imes igast nurgast, eriti seal kus oli ID kaartiga vaja autentida... Mässasime pool tundi enne kui minu kaartiga sisse saime, siis aga selgus, et lapsevanemad laste digiretsepte ei näegi... Tuli kogu kadalipp läbida nüüd lapse kaartiga... Oligi olemas. Rohule järele minemise sidusin õhtuse jooksuga, nii et laps sai rohud kohe peale.
Õhtul lasin korgid läbi. Panin läpaka toiteadapteri seina, käis ilge plaks ja säde lendas – elamine pime. On ennegi sellist asja toimunud, kuigi adapter on justkui töökorras...
Magama sain pool kaksteist, ehk peale sensitiivisaadet
Ja midagi põnevat ka energiateaduse maailmast: Maailma suurim päikese-elektrijaam.
Reede. SÕBRAPÄEV! Lapsel siiski silmapõletikku ei tulnud, või siis rohi mõjus kiirelt.
Tööpäev viib kliendi juurde kus kontoris enamus on naised. Neil sellise päeva puhul loomulikult hääd paremat terve hunnik Siit moraal, et tähtsatel pidupäevadel külasta kliente :P
Täna sai ette ka meie uus tagatoa aken. Pool aastat oodatud ja JUBA ees! Mingeid ootamatuid probleeme õnneks ette panek ei tekitanud ja poolteist tundi hiljem oli asi valmis.
Kaja saabus just siis kui aken ette sai ja poisid lahkuda jõudsid. Võtsin Kadi ja auto, Inna ning Reijo ka peale ja käisime Külitsel Reijo sünnipäevatordi järel. Ja siis Kaja ka peale ja Inna juurde poisi sünnipäevale! Kohal olid ka onu Robi ja tädi Siiri. Lõppkokkuvõttes igati mõnus õhtu.
Laupäev. Kohe varahommikul käisime Innaga turul matusepärgi ostmas mis ma Tõrva kaasa võtan. Ja siis sõidamegi Kaja ja Kadiga Tõrva. Kui Kaja emaga Pauli ema matustele lähevad, jään mina lapsega linna peale jalutama. Käime ära lillepoodides ja siis lähene Läti Saatkonda sööma.
Laps mängib ja asjatab ning sööb friikartuleid, mina mugin pitsat. Siin on veel sõprapäevakaunistuste õhupallid üleval ja üks neist on maha langenud. Enne lahkumist küsib Kadi Dagmarilt (baaridaamilt) palli endale Selle punase õhupallikesega jalutame Veski tänava pais-sillale ja viskame palli sealt vette. Sellest minekust sai justkui missioon ja seda jälgisid aktiivselt kaks vanemat meest. Hiljem piltidelt selgus, et üks neist oli Kadi vanaisa (Kaja isa). Kahju, et ma seda ei teadnud...
Lõpuks jalutasime linna tagasi, külastades erinevaid kauplusi. Ja siis helistas Kaja, saime linnas kokku ja viisime ta Greete motelli peielauda, ise aga tulime linna tagasi ja sõitsime mamma Juta juurde.
Mamma võtsime peale ja käisime tema ning ema pärgade ja lillede järel ning maandusime KEK'i. Lootsin, et laps jääb äkki lõunaunele, aga ei näidanud ta erilist väsimust mitte ühestki otsast välja. Mängisime seni kuni Kaja emaga peielauast tagasi jõudis, siis võttis Kaja lapse ja läks oma ema juurde, mina aga käisin surnuaial platse üle vaatamas ja homseks külaliste saabumiseks korda sättimas.
Haudadega aga oli kõik praktiliselt korras. Ainult kahel platsil sain midagi teha...
Surnuaiast tulin tagasi mamma kaudu. Ka ema oli Tartust siia jõudnud. Võtsin ema peale ja tulime KEK'i. Ajasime juttu ja vaatasin üle tema pesumasina mis enam ei toiminud (saime korda ka). Ja varsti tuli juba Kaja lapsega ning keerasime siin kõik kenasti tuttu.
Pühapäev. Täna on siis minu vanatädi Hilja matused. Kaja läheb lapsega Õnne juurde. Surnuaeda teen kaks ringi, esimesega viin ära pärjad ja teise ringiga toon vanaema ja tema rulaatori. Kaheteistkümneks on kõik matuselised kohal. Pisut ootame kuna kirikuisa jõuab ja siis algab tseremoonia. Tädi Hilja on kirstus palju vähemate kortsudega ja kergelt õnneliku olemisega. Peale tseremooniat on kirstukandmise rongkäik ja siis muldasängitamise tseremoonia. Kui tädile linik näole pannakse, tuleb endalgi selline sügavam nõrkusehetk peale. Kahju, aga paratamatu elu ringkäik.
Peale haua kinni ajamist ja pärgade panekut liigume kõik Barclay De Tolly hotelli peielauda. Mati peab kõne ja edasi on kõik selline vaba ja rahulik ringi liikumine ning suhtlemine.
Peale peielauda võtan asjad ja tüdrukud kokku ning liigume Hannese juurde. Ka Mati on omadega siin. Jahvatame lihtsalt teemasid, kaeme iluuisutamist ja puhkame. Tartusse tagasi jõuame kaheksa paiku. Ehk siis teisisõnu oli selline hoopis teistmoodi nädalavahetus. Ma pole kindel, et kui meil neid kahte matust poleks olnud, et me siis üldse Tõrva oleksime läinud, aga, elu seab asjad tihtipeale ise.