Joomla! Volunteers Portal

raudmaa@gmail.com / +372 511 9488 / Kontakt

Mõned puud on juba lagedadEsmaspäev. Uus nädal. Kõik on terved, elu käib, töö käib, kõik käib. Tööpäev viib mu ühte mööblipoodi kassaarvutit vahetama. Seal kasutatakse toredat FoxPro's kirjutatud programmi Tore oli üle pika aja Foxiga tutvust teha ja üritada leida talle teek millega ta tööle hakkab. Programm oli kirjutatud viiendas versioonis, mis on sisuliselt ikka kole vana, arvestades, et FoxPro'd enam üldse ei toetata.
Peale lõunatamist sai käidud Ordis ja siis majandatud ühe läpaka kallal millel kõvaketas on täiesti sassis. Võin etteruttavalt öelda, et maadlesin selle kettaga veel kahel järgmiselgi päeval ja asja ei saanud.
Täna saadab On24 mulle SMS'i, et mu emailile on saadetud vorm kauba kättesaamise osas, et täitke ära. Ootan mitu tundi, kirja ei tule. Helistan, see aga kinni ja soovitab hoopis kirjutada. Kirjutasin siis.
Tänane majandusuudis, et prognoositavalt tõuseb keskmine palk 1000€ peale. Tõsi või? Mina olen tegelikult täiesti kindel, et meil on üsna suur masu ja selle aasta lõpuks süveneb, nii et hakakem aga püksirihma koomale tõmbama.
Õhtul käime poes, et leida midagi mida lapsele homse sünnipäeva puhul kaasa saata. Päris raske teema, eriti kui pole seemnevabu viinamarju mida algselt tahtsime Ostsime siis Barnie saiakesi. Ja kui kodu jõuame, tuleb meelde, et homme õhtul ju tuleb ka kodu külalisi, et miks me siis sinna ka kohe midagi ei ostnud kui juba poes käisime... Ehh, no kui pea ei jaga, peavad jalad jagama...

Kasvataja saadetud pilt lapse sünnipäevapeostTeisipäev. Täna on Kadi sünnipäev! Hommikul äratame lapse lauluga ja suure kingitusepakiga. Laps pole ammu nii kiiresti voodist üles saanud
Ilm on täna päikeseline ja loodus on kenalt kolla-puna-oranži-roheline. Täpselt samasugune hommik nagu neli aastat tagasi kui laps sündis. Mäletan täpselt
Hommikul käib Kaido meil kontoris kohvitamas. Räägimegi siis enamasti jooksu ja trenni teemadel
On24 helistab mu eilse kirja peale ja annab telefoninumbri millel pean siis kauba kättesaamise kooskõlastama. Helistan ja lepingi homseks aja. Tähendab, mu tellitud suure toa mööbel jõuab homseks õhtuks kohale! Hurraaa!
Pealelõunal käin ühe kliendi juures kes on hädas maksuametisse xml faili saatmisega. Ameti lehelt saab kätte xls tabeli, aga sellest maksuamet midagi välja lugeda ei oska. Vaatame ja uurime ja lõpuks suhtlen infotelefoniga, ning siis seletatakse kuidas nende xml failindus xls'ga siduda ja siis oma andmetabelist vajalik fail eksportida. Päris põnev teema, aga tavainimesele üsna keeruline seletada ja selgeks teha Õnneks oli klient noor ja hakkaja ning sai üsna hästi aru miks ja kuidas teha
Õhtul käin lapsel lasteaias järel. Laps on õhinat täis ja seletab kuidas teda neli korda üles tõsteti, kuidas talle lauldi ja kuidas kõik hiiglama vahva oli Tähendab, lapsele läks sünnipäev kenasti korda.
Õhtul toimetan õuntega. Meie aia õunapuu on enamuse neist maha raputanud, korjan nad ära kottidesse ja neljapäeval peaks siis selguma, kas neist mahla teha saab
Poole seitsmest tulid Kaido ja Piret Kadi sünnipäevale. Piret tegeles lapsega, vaadates uut kleepsuraamatut ja Kaido jagas jooksumuljeid. Enne kaheksat läks Kaido trenni ja üsna kohe saabusid Jaanus, Anne ja Lille. Lille oli trennist surmväsinud Sõime siis kooki ja jõime teed, kuniks viimased pool kümme lahkusid.
Täna rääkisime Kaidoga, et meie läheme Mäetaguse spaa-hotelli neljapäeva õhtul, et öö on 90€. Kaido siis räägib, et Kubijal on soodus, et kaks ööd koos protseduuridega on samamoodi 90€. Lähen juba üsna kihevile kui lõpuks Kaja juhib tähelepanu, et Kubija pakkumine on ühe inimese kohta Ja siis selgub, et Kaido arvas, et ma räägin Mäetaguse kohta ka ühest inimesest :P Aga meie pakkumine oli toa kohta :P Seega, üsna samaväärne pakkumine. Pealegi ma ei taha seekord kahte ööd veeta.
Hommikul kirjutan Tartu Vesi'le, et kas nad saavad arve ümber teha, sest nad on saatnud automaatarve, kuna ma pole õigel päeval veenäitu teatanud Ja siis lõuna ajal helistatakse, et kui ma täna näidu annan, siis saavad arve ümber teha, muidu hommikul lähevad arved lukku Kodu jõudes lendan keldrisse ja jõuan veel enne viit info kenasti edastada ja saan õige arve mida naabritega jagada

Uute kappide-kummutite kokkupanekKolmapäev. Hommikune tõusev päikeTaaskord kena hommik, täpselt nagu eile Esimene päeva ots viib mind peale lapse lasteaeda viimist Viljandi maanteed pidi linnast välja. Siit avaneb kena vaade tõusnud päikese ja pilvemassiividele. Kena kui saab vahepeal ka selliseid vaatemänge nautida – elu tundub kohe elamisväärsem
Täna on kontoris püsikülaline Teemaks on rekkate kütusevarguste vastase seadme leiutamine Igasugu huvitavaid ideid ja mõtteid suudame välja mõelda :P Ka uurime Hiina veebisaite planeeritava seadeldise osade tellimiseks ning Jaanus annab lõpuks ka tellimuse sisse.
Kolme paiku läheb Kaja ämmaemanda juurde ja just siis helistab ajaliselt pisut hilinenud kaubakuller. Sõidan siis kodu mööblit vastu võtma, võtan vastu ära, käin ühe kliendi juurest läbi ning naasen kontorisse mõneks ajaks.
Peale õhtusööki hakkame kappe kokku panema. Vitriinkapp, vitriin-kummut ja lihtsalt kummut. Kõik on ühest komplektist ja ühte stiili, ehk siis kui esimene on kokku saanud, siis teistega läheb juba pisut kiiremini. Mina möllan siis kokkupanekuga ja Kaja tegeleb pisidetailide kätte andmisega. Töö käib nagu kellavärk, aga aeg ei anna ka armu. Kõik asjad saame kokku kümneks. Ehk siis homseks jääb paika lükkamine ja kahe seinariiulikese kokku panek.
Magama minnes on Kadi kuidagi jonni täis ja miski talle ei sobi, justkui üleväsinud. Peale korralikku trianglit ei suuda ka Kaja teda niipalju maha rahustada, et laps emme lahkumisel nutma ei hakkaks. Seega oli lihtsaim viis laps enda juurde võtta, siis sai Kaja teise tuppa minna ja kõik oli kohe rahulik.

Rakveres!Neljapäev. Hommikul magame mõnuga. Mingi hetk läheb üles Kadi ja siis tuleb Kaja ka minu seisukorda uurima Et lubati kohvi teha, ajan end üles.
Peale hommikusööki vaatame oma kapid üle ja otsustame uued õige koha peale lükata ja vanad kuhugi mujale See „kuhugi mujale” on muidugi meie kitsukeses elamises selline kahtlane väljend. Igatahes on nüüd siis vaja vanadest kappidest asjad uutesse ümber kolida ning vanad siis osadeks laiali korjata.
Ja siis võtsime kõik oma seitse asja, sel juhul kolme peale kakskümmend üks asja, ja sõitsime kodust ära. Et Mäetagusel peame alles neljast olema, otsustame teha ringikese üle Rakvere.
Tee Rakverre sujub ilma eriliste tõrgeteta. Algatauseks käin vanaema haua pealt läbi, siis käime Virmas söömas. Söögiks saame taipärase sealihatoidu riisiga, mis isegi söödav oli :P Siis käisime kesklinnas taaskasutuses. Siin oli paarkümmend nahkmantlit ja -tagi millest vast viis olid igavesti head, aga mis kõik olid kurjavaimu lühikeste varrukatega... Ma iga proovimisega ainult vandusin Edasi sõitsime vanaema viimase elukoha kaudu raudteejaama juurde kahte kaltsukasse ja siis võtsime suuna Põhjakeskusele. Seal pidi neli päeva hulle soodukaid olema, aga midagi me ei leidnud. Kaja sai apteegist mis vaja, ja toidupoes käisime ka.
Et nüüd Mäetagusele sõita, valisin tee üle Püssi, aga siiski lasin Kajal panna telefoni meid juhatama. Telefon andis kolm teed millest üks läkski üle Püssi. Usaldasime masinat ja andsime minna. Laps magas vahepeal, seega tuhamägede otsa meil asja polnud.
Enne Püssi keskust suunas GPS meid äkki vasakule. Mõtlesin kaua, aga Kaja soovil sõitsime siis. Tee oli kitsuke ja esimese kilomeetri lõpus läks üle kruusateeks ning teeäärega liitusid meiega kahelt poolt kõrgepingeliinid. Kuigi selline imelik tee mind ettevaatlikuks tegi, võis ju GPS'i uskuda ja Kaja toetas asja siiski uurima minna. Nii siis sõitsime mööda pikka sirget ja kitsast kruusateed. Auke oli vähe ja vaateks vaid elektriliinid. Mingi kaheksa kilomeetrine lõik lõppes äkilise tõusuga paremale ja edasi tuli juba Kohtla-Nõmme asula. Kõik toimis ja tänu GPS'ile sõitsime sellist teedpidi, mida ise poleks vist kunagi sõitnud. Pealegi ei saanud atlase järgi aru, et siin kõrgepingeliinide all tee kulgeb. Selline pisike seiklus kulus kenasti marjaks ära ja mõlemad Kajaga olime rahul
Kohtla-Nõmmelt polnud Mäetagusele enam midagi keerulist, seda teed ma juba teadsin. Kui GPS näitas kõigi kolme marsruudi kohta ligi poolteist tundi, siis tegelikult jõudsime tunniga kohale
Kuigi me jõudsime kümmekond minutit enne check-in'i, registreeriti meid kenasti ära ja juba mõnikümmend minutit hiljem saime end sooja basseinivette kasta
Spaas olime poole kuueni. Siis läksime tuppa sööma ning peale sööki tekkis kerge uim ja uni. Kajal süvenes kurguvalu ja nohu hakkas rohkem piinama. Seega, kui meie lapsega pool kaheksa taaskord spaasse läksime, jäi Kaja nelja seina vahele.
Vedasin Kadi spaasse meeste riietus- ja pesuruumi kaudu. Kui ühte taati see kuidagi ei seganud, vaid too hoopis jutustama hakkas, siis Kadi, see muudkui seletas, et kuidas tema ikka poiste poole pealt läheb
Ujusime poole üheksani ja siis liitusime Kajaga. Võtsin baarist tee, küüslauguleivad ja pokaali veini. Leivakesi oli üsna vähe, aga nad olid head. Arvestades, et õhtu tuleb tänu jalgpallile pikk, käisin veelkord all leivakeste teemadel. Ütlen siis, et kastet pole vaja ja leivakesi võiks rohkem olla. Baaritar vaatab selja taha valges rüüs noormehe poole ja annab vene keeles teema edasi. Mõni aeg hiljem saabus valge mees taldrikuga kus oli üle kahe korra rohkem leivakesi peal kui enne Tänud!
Kadi vaatab Laula Mu Laulu ajal läpakast Youtube-multikaid. Õigemini ta vaatas mingit salvestatud mängu ja siis toksis sõrmega ekraanil nagu ise mängiks Oma pool tundi jamas seal ja siis tuli, silmad unised peas, ja tahtis magama. Kaja oli vahepeal magamise plaani ümber teinud, et tema magab üksi ja meie Kadiga siis kahekesi. Kui Kadi alguses vastu võitles, siis ümber rääkimine just keeruline ei olnud Kui lubad teda magama jäämise ajal silitada, siis on ta kõigega nõus :P
Kui tuba maha rahunes ja jalka juba täies hoos oli, jäi ka Kadi magama ning varsti juba lõi ka Kajagi nurru.
Mäng Leedu ja Läti koondiste vahel oli üsna tasavägine. Esimesel poolajal oli mõlemal häid, aga realiseerimata võimalusi. Küll aga leedukad mängisid pisut paremini ja valdasid ka rohkem palli ning pesitsesid suurema osa ajast meie platsipoolel. Teisel poolajal, 75 minutil, Pareiko pisut puterdab ja selle karistavad vastased lõpuks ära Siis pandi sisse Vassiljev ja korraks oli ka suur sõda vastaste värava all, aga tablool seisu see ei muutnud. Muidugi lõppakord meie jaoks oli Kallaste teine kollane, ehk eemaldamine 85 minutil. Nii me kahjuks selle mängu pähe saime... Head ööd!

Mäetaguse mõisat seest uurimasReede. Kaja ajab 7:15 üles, muidu jookseb ajaplaan luhta. Nimelt seitsmest kümneni saab hommikusööki ja seitsmest üheksani ujuda. Seega alustame kohe ujumisest ja mulistame vees pool tundi. Sealt edasi juba hommikust sööma.
Kuigi rahvast ei tundu palju ööbivat, on toitu küllaldaselt. Muuseas on pisut uuenenud ka söögisaal. Tehtud on laudade vahele sirmid, nii et osadest laudadest tekivad kui boksid kus on seltskonnaga mugav peituda.
Kui hommik söödud saab, otsustan lapsega jalutama minna. Et Kajal on öö nohu tõttu raske olnud, jääb tema elamisse puhkama. Väljas sajab rahulikku sügisest vihma, seega võtan mina autost vihmavarju, Kadi aga tahab sõita tõukerattaga. Et siin on mugavad teerajad tõukeratta jaoks, siis mina vastu ei ole.
Kadi tahaks poodi. Võtame siis suuna poe poole mille kõrval on ka bussipeatus. Vaatan eemalt, et peatuses ootab suur hulk inimesi bussi. Jõuame aga lähemale, siis lükatakse poe uks lahti ja kõik lähevad hoopis poodi Ma algselt kella ei vaadanud, aga tõesti, kell sai kümme. Sisenesime siis teistele järele.
Kolm esimest ostjat olid mehed, üle viiekümnendate, kõigil kahesed õllepommid ees. Seega tean ma täpselt, mis selles kaupluses kolm esimest ostu olid Kuniks me lapsega poes ringi tegime, käis kassast läbi mõni mammi ja siis veel paar taati pommidega
Poest tegime suurema jalutuskäigu suurte majade vahele, sealt kooli juurde, siis Rahvamaja juurde ja edasi tahtsin ümber pargi ringi teha. Kadi aga väsis tõukekast ära, seega võtsime suuna läbi pargi hotelli juurde tagasi.
Et Kadi enam jalutada ei viitsinud, saatsin ta tuppa. Ise aga tulin veel jalutama. Võrreldes kevadega on siin maantee äärde tehtud kergliiklusrajad. Õigemini vist ainult jalakäijate rajad, sest need on võrreldes Tartu kandi omadega poole kitsamad. Igatahes lahe, siia võiks ratastega maid avastama tulla.
Juba eelmine kord oli soov minna ja külastada Vallavalitsuse hooneks olevat mõisahoonet. Tol korral oli see kinni, seekord aga amet töötas. Läksin siis otsauksest sisse, tõdesin korralikku sisekujundust ja kena šriftiga disainitud uksesilte. Käisin ametkondade ruume eraldava koridori lõpuni ja keerasin tagasi. Aga silmasin koridori lõpus ukse kohal evakueerumismärki ja otsustasin siis juba ka sinna ukse taha vaadata.
See, mis avanes selle ukse taga, oli vaatamist väärt! Uhke trepikoda korraliku suure puittrepiga keerles üles teisele korrusele. Uudishimu sundis tagant, ja et keegi ei takistanud ka, ma muudkui liikusin edasi. Üleval tervitas mind eeshall. Siit oli näha suur saal ja saalist sai veel edasi kambrisse kus mingi koosolek toimus. Et keegi minust välja ei teinud, käisin kõik nimetatud ruumid läbi, pluss veel kaks väga kena ja uhkelt korda tehtud ruumi, mille aknad teisele poole hoonet vaatasid (ehk siis pargi poole). Võibolla oleks ka pargipoolsele terrassile saanud, aga et uks oli kinni, siis ma seda katsuma ei läinud, äkki see liigutus poleks kohalikele sobinud Igatahes vaatasin ja imestasin, nautisin ja ahhetasin. Loomulikult jäädvustasin ka
Ja siis polnudki enam muud, kui et asjad kokku ja Tartu poole. Teeme ka väikse plaani, et keerame Iisakust Assamalla peale, sealt tagasi peamaanteele, käime läbi Mustvee National Geographicu akent vaatamas ja käiks ka Alatskivi akent vaatamas. Väljas aga ilm paremaks ei läinud. Muudkui kallas ja kallas. Kui Assamalla peale sõitsime, siis see paarikümne kilomeetrine lõik polnud peale metsade midagi vaadata ja oli nii igav, et Kadi kenasti magama jäi. PILDIRIDA Mäetagusel käigust.
Ka Mustveel sadas. Käisin jooksuga akna juures ära ja sõitsime edasi. Et selline ilm Alatskivi külastamist ei soosinud, siis sinna me seekord ei läinud, vaid tulime ühe jutiga Tartusse.
Tartus käime Kaubamajas. Algatuseks sööme lõunat ja siis ostab Kaja oma emale asjad ära. Edasi käime Selveris toidupoes ja toome Kutsehariduskeskusest vaibad ära.
Ja kodus algab see, mis neljapäeva hommikul pooleli jäi: asjade sorteerimine ja vanadest kappidest uude ümberpaigutamine. Ajamahukas töö. Vahepeal käisin ka töö juures, viisin ära uue mööbli pappkarbid mida terve tööauto täis oli

Enne und vaatasine telest Keskea Rõõme. Seal pani Mihkli peokaaslane hea tekst: "Rokkar kuule! Kui sa tahad niisama läbi astuda ja ennast tühjaks rammida, no siis me võime korraks üles minna, mul on pinda, teeme asja ära ja unustatud, ei midagi isiklikku... // ...Naliiiii. Lihtsalt tundus selline tuim lahkuminek..."
Mihklil jäi korra suu ammuli ja lõpuks ei osanud muud kosta kui et: "Segased keskealised tuhkatriinud..."

Jaak askeldab talutööde kallalLaupäev. Kadi magab hommikul pikalt. Mul plaan Tõrva minna, aga tema magab! Viimasel hetkel lähen siis üles ajama, aga tema on tegelikult juba üleval, vedeleb niisama Kaja jääb Tartusse, meie lapsega aga sõidame väikelinna ära.
Inna on Reijoga Tõrvas ja nad on emaga parasjagu linnas kui meie jõuame. Seega me liitume nendega. Käime mõnedes kaltsukates ja sõidame siis KEKi.
Kaja ema tuleb parasjagu Valgast kassiga arsti juurest. Seega teeme aega parajaks, käime poes ja siis jalutame Õnne juurde. Kadi jääb ülejäänud päevaks vanaema juurde, ülejäänud tegelinskid aga söövad kõhu täis ja sõidavad Lõvele.
Lõvel on sügis: paks kiht värvilisi puulehti ja porilombid. Kui ema ja Inna hakkavad mingeid eelnevalt minuta kooskõlastatud asjatoimetusi tegema, siis mina kasutan aega ringi uitamiseks. Tööriideid mul kaasas pole ja ega ma teadnudki, et nad siin peale õunte korjamise midagi teha tahtsid. Kui ring täis sai, ajasin kõik autosse ja sõitsime Jaagu talupidamise taha metsa.
Jaak oli ise ka kodus (ma loomulikult teavitasin meie tulekust ette). Ajasime juttu ja imetlesime armsaid kassipoegi. Siis aga metsa – seenele. Üldises mastaabis võib kokku võtta, et puulehtedega võidu sain ma ainult kolm seent ja needki kupatatavad. Inna sai pisut rohkem. Andsin omad ka talle ja oligi kogu moos.
Tõrvas võtsime vanaema peale ja sõitsime surnuaeda. Reijo undamise saatel tegime ära kõik platsid ja tegelikult läks meil kiiremini kui algselt kartsime minevat.
Siis vanaema kodu, ema juures söök ja Kadi Õnne juurest peale. Kadi lõunat ei maganud, seega oli ta nii väsinud, nagu purjus oleks „Mina muretsesin sinu pärast,” räägib ta mulle Tema olla nii väsinud, et hakkame juba minema
Jaak oli vahepeal linna töö juurde jõudnud. Tal oli soov, et ma vaataks nende tööarvuti üle ja annaks mingigi hinnangu. Seega käisime Kadiga siis kiiresti seal ja edasi juba Inna posiiga peale ning Tartusse tagasi sõit, läbi järjest hämarduva sügisõhtu. PILDIRIDA Tõrvas käimisest.
Kodus pandi telekas käima ja hakkasime vaatama Madagaskar 3 multikat TV3'st. Kuigi täna oli sõbramajas Kultuuriklubi vilistlaste õhtu alates viiest, siis seitsmest kodu jõudnuna ja üsna väsinuna ma sinna minema ei hakanud. Pisut kahju oli küll, aga ega see ehk viimaseks korraks jää
Kui kõik põhku pugesid, pugesin minagi, läpakas süles. Lugesin ajaviiteks iseenda luuletusi ja imestasin omaenda teoste üle Sai üle loetud ka oma triloogia, mis kõik meelde tuletas ning mis päris võimsad külmavärinad üle selja tõid!

JalkafännidPühapäev. Pool üheksa ärkasime Kadiga üles ja eestoas tuduv emme küsis, et miks nii vara
Hommik kulus asjade kokku ja lahti pakkimiseks. Enamasti siis titeasjade lahti pakkimiseks ja paigutamiseks.
Enne lõunat sõidame Eedenisse. Autosse istudes avastame, et tee poolne peegel on ära murtud. Kellele see ette jäi, ei oska arvata, aga väikese sõrme murraks selle eest ära küll.
Eedenis sõime, ostsime ühe kasti ja käisime toidupoes. Tagasiteel käisime Siiri juures õunamahla masinat võtmas, aga nähes selle töömetoodikat, otsustasin kahe koti õunte pärast seda jama mitte ette võtma. Teeme tuleval aastal maal, siis saab sealt õunu lisaks võtta ja on asjal nagu mingi point ka.
Kodus paneme lapse magama. Kadi on väsinud nagu tühi kott, aga joriseb ikka, et ei taha magada. Oli mis oli, aga magama ta lõpuks jäi, üsna sundimata. Mina samal ajal kirjutasin nädala kokkuvõtet ja Kaja puhkas eestoas.
Tänast jalkaõhtut plaanime vaadata kontoris suurelt ekraanilt. Et Kadi magab, saadan Kaidole ja Tanelile SMSi ja jään sellele lootma. Kontoris aga istun üksi ja keegi ei tule. Tanelit telefonitsi kätte ei saa ja Kaido kui vastab, siis teavitab, et pole SMS'e vaadanud. Noh, tore, panen asjad kinni ja lähen kodu vaatama.
Mäng läheb nagu kardetud, et saame pähe. Saame küll vaid ühe väravaga ja seda ka peale seda kui juba vähemusse jäänud oleme. Leedu mänguga võrreldes üsna sama mängu käik, ainult selle vahega, et Inglismaaga polnud meil värava alla üldse asja. Ma lõpuks ei oodanud väravat, vaid hetke, kuna mõni meie meestest palli vastaste karistusalas vähemalt puutukski. Teisel poolajal see juhtus ka lõpuks, aga justkui ainult üks kord Ja vastaste väravavaht pidi ka kõigest ühe meie löödud tõrje tegema...
Ja siis Kadi vanni ning pärast kõik tuttu.

Salvesta
Kasutaja küpsiste seaded
Loodame, et saate meie veebilehte segamatult kasutada. Kui te keelate kõik küpsised, võib tekkida lehe kasutatavuses tõrkeid.
Luba kõik
Keela kõik
Loe lisa
Google Analytics
Google Analytics
Kinnita
Keeldu
Joomla
Remember me
Kinnita
Keeldu