Esmaspäev. Ajasin enda täna kuuest üles. Öö oli kuidagi kehv ja õhtul oli raske magama jääda – vist eile joodud RedBullist. Ja hommikul olin paras kobakäpp: küll ma ajasin kohvipaki ümber ja küll ma loksutasin kreemi tuubist elamisse laiali...
Jõudes E-kaubamaja parklasse, oli näha, et nädalavahetusel on siin suur pidu olnud: tühju puruks pekstud viinapudeleid oli terve parkla täis. Kuigi on kaamerad väljas, turvamehed neid vist ei näe või ei taha näha. Üldse on nii, et selles alumises parklas on pidevalt mingit kahtlast tegevust ja ka lähedal asuva kooli õpilased käivad siin suitsetamas...
Tööpäev oli enamasti kontoris. Kümnest käisin Taskus kliendiga kohtumas. Panin auto alla parklasse, ehk siis tunnike tasuta. Klient aga hilines pool tundi ja siis parklast sain täpselt minut enne kella kukkumist välja sõidetud 
Kajal oli täna lühem päev. Võtsin lapse ja kodu jõudes üllatati meid suure söögi ja saiakestega 
Ilm kippus sombune olema, aga ikkagi tõin ahjupuid, ka laps tuli õue ja siis ma juba lõikasin ka põõsaste oksi. Mõnusalt soe oli ja kohe kutsus õues tegutsema.
Teisipäev. Öösel laps halas midagi läbi une, aga päris üles ei ärganud. See aga segas mind, niigi oli kehva magada...
Maksuamet saatis kirja, et maamaks maksmata ja viivis jookseb. Ai see teema viis nipli ikka nii ära, et sellest sai eraldi teema: https://raudmaa.eu/et/jpealeht/10-blogi/1427-maamaks-ja-emta-ee
Kella kolmeks läksin lasteaeda lapsele järele. Nimelt pidi seal kolmest hakkama tuletõrjeõppus ja meie lapsele võib vali sireen ning selle peale tormamine kerge šoki tekitada ja seda pole vaja ei lapsele, meile ega ka kasvatajatele. Ehk siis lihtsalt anti meile teada, et on häire tulemas, et kas võtame või jätame lapse, on meie oma valik. Võtsime. Viisin Kadi emme juurde pereleiba.
Õhtul käisin raamatupoes. Otsustasin osta mõned raamatud Saja Rahva Lood sarjast. Mäletan neid oma lapsepõlvest kui üsna lahedaid ja asjalikke lugusid. Praegu oleks neid hea lapsele unejutuks lugeda ja hiljem saab ta neid juba ise lugema hakata.
Täna käis taaskord juuksur. Ei, seekord mitte minu pärast vaid hoopis Kajale ja lapsele.
Kolmapäev. Tööpäev viib Jaanusega Pärnusse. Tegemist on seal omajagu, põhiline just masinate vahetus kuna Windows XP on ajale jalgu jäänud ja kliendid siis vahetavad vanad masinad uute vastu. Meie siis soetame masinad, installeerime, paigaldame ja migreerime vajalikud dokumendid, tarkvara ja muud seaded.
Täna oli Raasiku autoületuskohas rongi ja rekka vaheline avarii. Rekkajuht ja üks reisija said surma. Karm laks. Elronil läks rongiliikluse käivitamine üle kivide ja kändude ja ei paista, et saatus neid soosima oleks hakanud...
Õhtul sõitsime Kadiga rattaga vana lasteaia juurde mänguväljakule. Laps oli kui pöörane Talle meeldis seal kõik: kiikuda, poiste kombel alla hüpata erinevatest kõrgustest ja keeruga liumäest nii selili kui pea ees kõhuli alla sõita. Möll oli nii suur, et E-kaubamajas käisime kontoris vett joomas, enne kui edasi sõitsime.
Käisime ka Siili tänava uusehituse taga jõe ääres. Laps loopis kive ja oli taaskord üsna õnneliku olemisega 
Aga et mul erilist rahmeldamist polnud, siis kippus jahe hakkama ja sõitsime lõpuks tagasi kodu.
Ostsin paar päeva tagasi sarjast Saja Rahva Lood muinasjuturaamatuid. Täna oli siis teine õhtu mil ma talle unelaulu asemel muinasjuttu lugesin. Aga ma ei saagi aru, kas ta üldse kuulab või hoolib sellest, pidevalt keerleb ringi, ajab istukile ja üritab üle voodiserva raamatusse vaadata
Neljapäev. Kuigi on neljapäev, on töönädala viimane päev. Olemine on kuidagi vaevatud ja justkui kõik lihased oleksid hirmus kinni. Seega otsustasin täna käia teiselpool kontoriseina pimedate juures massaažil.
Käisin siis pimemassööri juures ära. Eks ta selline kerge eneseületamine on, et kasutada teenuseid inimestelt kellel on mingi puue või terviserike. Tean paljusid kes ei suuda end ületada, et minna näiteks pimemassööri juurde Mina suutsin. Massaažiga oli nagu oli, võibolla pisut lahja, aga oleksin võinud ju ise suu lahti teha Põnev oli see kinkekaart mis mul oli, see on programmeeritava kiibiga, mida alguses ei osanud üldse kiibiks pidada. Massööril oli pisike aparaat millega ta üle selle kiibi sõitis ja siis teada sai millise hinnaga kinkekaart on. Ja seda sai ta ümber programmeerida.
Õhtul oli meil maja lapsi täis. Sügislapsed koos emmedega olid külas, käis kibekiire viiruste jagamine :P Nüüd on pooled kõhuviiruses :S
Reede. Täna siis Suur Reede – tööst vaba päev, vähemalt minul. Kaja aga purjetab hommikul tööle. Meie lapsega peale hommikusi toimetusi võtsime ratta ja läksime rongile. Proovisime esimese sõidu uue rongiga ära, sõites Ülenurmele. Enne minekut vaatasin netist milliseid maju sealkandis müüakse ja käisime neid üle vaatamas.
Rongisõit on väidetavalt ajavõit. Meile oli see lisaks ka tasuta sõit – kontrolöri meieni selle ajaga ei tulnud. Uus rong on üsna mugav ja vaikne, midagi halba öelda pole.
Ülenurmel olime ainsad maha tulijad. Ja esimese hooga vaatasimegi siin kahte maja, neist ühte ikka kohe päris lähedalt. Tänaval kõndis ka üks vanem naisterahvas, tegime temaga juttu ja kuulasime tagamaad. Uurisin just müra kohta. Ütles üsna toredalt, et ühelt poolt rongid, teiselt poolt maantee, õhust lennukid ja maa seest mutimetroo – aga teda ei häiri, olevat ära harjunud Ja nagu tellitult lendas meist üle lennuk :P Tegi ikka müra küll, laps kattis ka kõrvad kinni, aga ei midagi hullu. Muuseas, teiselpool raudteed on uusasum ja elavad ka juba pikka aega...
Ja siis hakkasime rattaga linna poole tagasi tulema. Kui maja jäi rongipeatusest maantee poole, siis ülejäänud Ülenurme asub ronipeatuse poole raudteed. Üsna lähedale jäi sealt lasteaed ja ka pood pole kaugel. Ehk siis ma juba taaskord mõtlen maja peale :P
Ja siis sõitsime mõnede peatustega kodu. Ilm oli soe ja mõnus – 14.8 kraadi. Kodus tegime süüa ja siis juba laps tuttu. Kuigi Kadi jube kaua magama jäi, ta lõpuks ikkagi jäi. Mina aga kasutasin ajakese 2 km jooksuks Kuidagi paljas oli ainult dresside ja botastega jooksma minna Muidu ikka kilekas, kindad, sall ja müts – täisvarustuses
Kui Kaja töölt,´saabus, meie just ärkasime. Mõni aeg sai nö ärgatud ja siis poole seitsmeks sõitsime Tammekale jalgpalli vaatama.
Täna oli Tammekal kohtumine Paidega. Üsna halvast mängust tuli ka üsna halb tulemus: saime pähe 2:4. Fännid olid loomulikult tasemel ja mängust tehti ka teleülekanne, poolajal suisa intervjuu fänniesindajatega! See oli midagi uut. Igatahes mängult tulime paar minutit enne lõppu ära, et vältida autode- ja pealtvaatajatevoolu.
Laupäev. Täna sõidame Tõrva. Kui laps jääb Kajaga Õnne juurde, siis mina, ema ja vanaema käime Lõvel. Ka Jaak tuleb siia kuna meil on elektriga probleeme. Lõpuks selgus, et elektriga polnud probleeme, vaid lugemisega, kuidas uut masinat sisse lülitada
Üldiselt oli maal tore: ilm soe ja olemine mõnus. Ema rabas lilli istutada ja vanaema rabas riisuda ja kobiseda miks Jüri vanainimest aidata ei taha. Selgitasin siis, et mõtet pole: maja pole meie oma, täna teeme korda ja kui järgmine kord tuleme, pole enam nagunii midagi korras. Aga ta nagu ei taha millestki aru saada – kinnisidee.
Ja siis käisime ka surnuaias koristamas. Kevadel lihtne teema: rohuliblesid veel ei kasva ja lehti mida riisuda ka pole
Ja siis oligi juba söömine ja läksin Õnne juurde. Passisime seal ka mõnda aega ja sõitsimegi juba Tartu poole tagasi. Teel veel arutlesime, et äkki sõidaks Kassinurme mägedesse Jüriöö lahingut vaatama. Kui alguses olime üsna positiivsed, siis Tartu jõudes enam kumbki ei viitsinud
Tartus hakkas kõht valutama ja mullitama - tundub, et viirusekurjam on külas. Vahepeal oli kuidagi halb olla ja üldse sihuke veider olemine...
Pühapäev. Ja öö oli nagu kuu aja eest Tallinnas. Magada ei saanud, unenägu käis ühe koha peal ringiratast ja kui õnnestus üles ärgata, siis üritasidki üles jääda, et jama peast välja saada ja siis uuesti uinuda – kerge see polnud. Ja halb oli olla. Halb oli olla ka ärgates, aga ei paistnud, et eest või tagant ise midagi välja tuleks, seega võtsin klaasi sooja vett ja evakueerusin WC'sse.
Peale protseduuri sai kõhust pinge maha ja korraks oli isegi parem olla. Otsustasime kohe aega ratsionaalselt kasutada ja läksime õue päikest ning sooja nautima, tehes mõningaid ettevalmistusi aiaparandusteks. Aga kuidagi nagu jõudu ei olnud. Kõht ikka vaevas ja söönud polnud ka midagi ja ei tahtnudki...
Kui Kaja lapsega poodi läks, jäin mina kodu vedelema. Siis sai kell imelikul kombel juba poole päeva peale ja oli aeg laps lõunaunele panna ning loomulikult sai siis ka ise magatud.
Et nüüd mitte pidevalt voodis uimata, käisime lapsega rattaga Maximas CocaCola järel – teada tundud solgitoru puhasti, mida mu sisikond vajas. Siis olime veel mõnda aega õues, tõsiselt mõnus ilmake oli. Istusime lõpuks lapsega maja eest trepil, päikese käes ja ajasime juttu. Teinekord oskab laps päris lahedalt juttu puhuda, lausa lust kuulata. Lahe oleks selliseid jutuajamisi hiljem videost vaadata