Joomla! Volunteers Portal

raudmaa@gmail.com / +372 511 9488 / Kontakt

Kaidoga linnas ja kinos käimasEsmaspäev. Öö oli vist OK. Et ikka kõik said magada, ka Kaja enam-vähem.
Kuna eile oli vannipäev, aga Kadi ajanappuse tõttu vannitamata jäi, paneme ta hommikul vanni. Ja siis saab ka end pestud ja korda tehtud.
Enne lõunat läheme perega leivatehasesse (vana pereleib). Me pole siin ammu käinud ja nüüd siis otsustasime seda viga parandada. Algatuseks käisime kontoris, seal me vanadest olijatest peale Pireti, Monika ja Kadri kedagi muud ei kohanudki. Edasi liikusime turustusse. Tervitasin sealsed ära ja kasutasin ka võimalust tsehhis käia. Kõigepealt torditööstusesse. Ehmatasin ära, et peale Anžela siin kedagi polegi, aga tuli välja, et ühel oli sünnipäev ja kõik läksid toiduruumi õnnitlema. Läksin siis minagi ja võtsin kogu sünnipäevalise au endale :P Sai käidud ka leivatsehhis. Kui need liinitöötajad, kellega muidu väga kunagi suhelnud ei olnud, siis täna võtsid nad mu naerulsui vastu Jõuluaeg on ju ka taaskohtumiste aeg
Pool kolm jõuab meile Õnne külla. Aga ta tuleb vaid hetkeks, paneme endid riidesse, viime Õnne ja Kadi bussijaama ning ise käime arsti juures. Nimelt siis Kadi läheb vanaemaga Tõrva ja meie liitume lähipäevil.
Arsti juures teen arstile ettepaneku, et enne kurdame omad mured ära ja siis asume Miia kallale. Kui Miiale kintsu sisse süsti tehakse, jälgin mina toimuvat. Süsti tegemine on naks sisse, väike vajutus ja kohe nõel välja. Nii kui süst kintsu läks, muutusid Miia silmad suureks, nägu oli täis üllatust ja ehmatust. Nii kui süstal eemaldus, oli Miia laksust näost punane, suurest valuhoost suu ammuli ja ta tõmbas üle kümne sekundi õhku endasse enne kui siis karjuma kukkus! Jaa, see süst pidadagi väga kibe olema. Õnneks aga paari minutiga suutsin lapse maha rahustada...
Kuue paiku saame Kaidoga tänavaotsal kokku. Täna on meil kinokülastuse päev. Jalutame linna. Kell aga on vähe, seega jalutame korra raeplatsi ja sealt siis juba Cinamoni poole. Taskus kohtume Madise ja Triinuga ning teeme pilti. Siis käime Ränduri Pubis, kuna tahan kinno praeleivakesi kaasa võtta, ja siis kinno.
Saal väga rahvast täis ei olnudki. Esimesed read olid tühjad, tagumised aga üsna täis. Vaatasime siis  Kääbik'u triloogia kolmandat osa. Nii kui film peale hakkas, tuli eelmise osa lõpp kenasti meelde Film oli täis tegemist ja kaks tundi lendas linnutiivul. Filmi lõpp, ehk nö outro ehk venis natuke liiga palju, või õigemini oli tegevusevaene, aga üldises mastaabis hästi tehtud ja hea film.
Kuna kell oli alles kümme, otsustasime veel linnas kolada. Kaidol oli kõht tühi, seega läksime Ruunipitsasse. Kaidol oli selle koha osas eelarvamus, kui aga pitsa kätte sai, eelarvamused kadusid Igatahes nautisime siis pitsat ja mulasime niisama. Siis liikusime Kaubamaja juurde tagasi, sõitsime bussiga mäkke ja siit meie teed lahku läksid: mina jalutasin kodu ja Kaido sõitis edasi. Ehk siis unele sai juba enne südaööd.
Kaja oli tagatoas veel Miiaga üleval. Lõi teine õhtu läbi lamenti ja ei lasknud emmel olla. Emme ise arvas, et ju see sellest süstist ole. Võimalik, arstid ka pakkusid, et õhtul võib laps viril olla. Igatahes mina olevat enne uinunud kui Miia :P

Väike Miia omas elemendisTeisipäev. Hommikul ärkame tavalisel ajal. Selgub, et Kadi olla eile emmet nii õhtul kui öösel korduvalt taga nõudnud, seega on plaanis Tõrva minna just täna. Et aga mitte kohe minema tuisata, pakun väljasõidu ajaks kell kaks, et siis saab natuke ka kodus toimetada.
Toimetame mis meie toimetame, aga enamuse meie plaanidest dikteerib siiski Miia. Näiteks ta täna hommikul magada ei kavatsenud. See aga tähendas, et siis ta magab alates südapäevast. Selge, siis teemegi nii, et kui Miiat uni kimbutama hakkab, sõidamegi ära. Uni saabus südapäeval, panime asjad kokku ja läksime liikvele. Kaja proovib raseduseelseid talvesaapaid, aga jalg on pisut suurem, seega saapad jalas mugavad ei ole. Minul aga käib just taskus SMS'i teavituse helin, vaatan telefoni – kesklinna on tulnud pakk. Mõtleme Kajaga korra, et meil ju midagi muud tulemas ei ole kui tema paar nädalat tagasi tellitud talvesaapad Nonäed: kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem Sõitsimegi siis kesklinna postkontorisse.
Kaja jääb autosse Miiaga, mina lähen sisse. Olen järjekorras kaheksas. Järjekord on aga visa liikuma, enamus inimesi saadavad postipakke... Igatahes kui mina oma paki kätte saan, vaatan tablool viimse numbri, lasen ukse juures uue kliendi järjekorranumbri ja arvutan selleks ajaks järjekorra pikkuseks 21 inimest! Jõudsime seega veel õigel ajal :P (Saapad Kajale passisid kenasti ja Kaja oli väikese jõuluüllatuse suhtes väga heas tujus).
Et meil kõhukesed tühjad, otsustame sõita Aardla risti Statoili. Siis aga Kajale meenub, et pidime Inna juurest ka kaks kotti võtma. Polnud muud, et kui kodu tagasi võtmete järele. Ühelt poolt oli see isegi hea, kuna ma unustasin Kaja ja Miia jõulukingiks ostetud lotopiletid maha :P
Inna juures hakkan ust lahti keerama ja avastan, et tal välisuks lahti. Liigun edasi, ka siseuks lahti. Mõte liikus kohe varaste peale. Aga ei, kõik omad inimesed, Siiri oli Inna elamist kütmas Oli teine üsna ära külmunud ja lootusetu olemisega.
Ja siis Statoili. Juba paar päeva tagasi toodi siis mingi konteiner ja metallaiad, nüüd ma siis tean miks: müügisaalis hakatakse remonti tegema ja seni on müüks konteineris. Tähendab, siin süüa ei saa. Kaja arvab siis, et läheme Fii Selverisse. Seal aga oli juba autode mass selline, et me sisse enam minna ei tahtnud. Õnneks aitas meid välja Olerexi tanklaputka Kui siin Teelise sarja võileivad üsna head on, siis kohv ei kõlba selles ketis mitte kassi saba allagi!
Tõrva jõudsime kenasti enne pimeduse saabumist. Läksime kõik kohe Õnne juurde. Kadi oli meid nähes väga õnnelik, aga lõunat magamata ka väga väsinud olemisega...
Mõni tund hiljem otsustasin Kadiga oma ema juurde minna, et tüdruk Reijoga mängida saaks. Kaja läks samal ajal emaga kaubandusse.
Ema juures ajasime juttu, lapsed mängisid alguses omaette. Ja siis hakkas sadama lund, laia kohevat lund. Taaskord väike jõuluime tänasesse päeva. Kuuse-Taadi ennustus läks paugu pealt vett vedama. Tema lubas lumekirmekest põhja poole, aga nüüd sadas mõne tunniga 10cm lund! Jah, ta on üsna sula, aga homme algavate jõuludeni peab kenasti vastu Tagasiteel Kadi sumpas lumes ja oli igati rõõmus valge lumevaiba üle. Enne kui tuppa minna pühkisime ka auto lumest puhtaks Lumi sajab!
Õnne juures siis jõime veel teed ja hakkaismegi unele sättima. Kadi tahab hirmsasti emmega tududa, aga suudame ta ümber veenda minuga olema. Näitan talle algatuseks läpakast pilte, siis tema uinub ja mina tegelen oma nädalakokkuvõtetega Samal ajal kuulen kõrvaltoas kuidas Kaja hirmsasti köhib... Nüüd on tal veel halvemad une-ööd
Enne ema juurest tulemist helistasid kambjakad, et nad on kuskil Pikasilla taga metsas metssea alla ajanud. Teeolud olid libedad ja seakari läks üle tee, viimane siga sai siis otsad. Auto muidugi katki ja ootasid siis seal puksiiri ning inimestevedu mis kõik kindlustuse alla käib

Tõrva jõulukuuskKolmapäev. Jõululaupäev. Kõik magasid, päris kodune olemine just ei olnud, aga magada sai. Unes nägin täna igasugu asju, põhiline oli üks sensitiivist naisterahvas koos kellegiga kes mu sügavasse transsi viis ja mind sinna vangistada vms tahtis, aga üsna suure sisemise võitlusega suutsin ma sellest välja rabeleda ja ärkasin üles. Lisaks olid unenäos Jaanus oma mingi garaaži ja autoga, Sirle jalgrattaga, mingi firma arvutitega ja mingid punkarid autoga. Väga detailne uni oli.
Et eile lumi maha sadas ja täna pisut juurdegi tuli, otsustasime Innaga lastega kelgutama minna. Käisime kõik keldrid läbi ja ühtegi kelku me ei leidnud. Käisime siis KEKi poes, siin olid liiga titekad kelgud, jalutasime Maximasse ja siit leidsime ka mingi kelgu kuhu lapsed kahekesi peale mahtusid.
Järve ääres võtsime siis erinevaid nõlvasid mis järveveeni ei viinud ja kõrged ka polnud. Lapsed olid ülimalt rahul.
Ja siis lõunasöök. Inna arvas, et paneb Reijo tuttu, et siis pole poiss õhtul kinkide jagamisel üleliia väsinud. Mõtlesin ka, et paneks Kadi magama ja ronisin temaga tagatuppa. Mõni aeg hiljem me magasime , mõnuga magasime, pea kaks tundi kohe Ka teised olid vahepeal uinunud.
Edasi tuli surnuaiaring. Kadi jäi Õnnega, Reijo jäi väsinud emaga ja meie ülejäänud siis käisime surnuaias. Väljas oli juba pime ja seega oli surnuaias ilus. Lumi annab ikka vaatele väga palju juurde Käisime ära kõik Kaja platsid ja meie platsid, küünlaid jagus igale poole
Ja siis oli ema juures jõulu-õhtusöök. Õnne siia ei tulnud, aga meie ülejäänud kõik olime. Algatuseks sõime kõhud täis ja siis mängisin mina päkapikku ja jagasin kingipakid kätte. Siit edasi oli suur sagimine ja laste trall, Miia nutujoru siia sekka. Kakofoonia kiskus vahepeal kole suureks...

Miia ValgasNeljapäev. Uhtii, oli see vast öö! Kõik magasid vaikselt, mina vaid keerasin end nagu praeks lõkke kohal pulga otsas – voodi oli minu kõveratele selgroolülidele pisut kehv...
Hommik venib, aga plaan on teada: mamma Juuli ja Janari pere külastus. Inna on isegi solvunud telefonis, et Lõvele minekut ei tule Nonäed, tahtsime päevavalges veel kodu ka jõuda, aga enne külastusi teha.
Välja sõitsimegi nii, et oma kraam oli kõik autos, võtsime ka Inna kohvri, käisime mamma Jutta juurest läbi ja siis tuhisesime juba Valga poole. Õues on nullilähedane ilm ja teed on lumesopased.
Esimene peatus Hummulis, mamma Juuli juures. Siin me eriti kaua ei pargi, käime korra sees, jagame jõuluteemat ja võtame vastu juubelikutse jaanuariks.
Järgmine peatus Valga, otse Janari ja tema pere pesitsuspaigas. Siinne pesamuna on küll kaheksakuune aga paras purakas juba Ja muidugi igavene rõõmurull! Joome kuumi jooke ja maiustame Annaliisa nullist ise tehtud häid piparkooke, nagu Kaja ütles, siis maitsesid nii nagu vanasti
Teele võtsime poest natuke söögipoolist kaasa. Kadi aga õgis ju enda komme täis, seega tema ei söönud midagi...
Teel Tartusse ei jäänud meil palju puudu kui oleksime korralikku avariisse sattunud. Vastu tulev auto kukkus sada meetrit eemal vibama, käis meie sõidusuunas, võtsin hoogu maha, siis vajus oma sõidusuunda, täpselt nii et meist sai mööda, ja meie taga vajus kohe meie suunda tagasi, sõitis pika maa külg ees, siis tagumik ees ja maandus taguotsapidi kraavipervel. Et tal midagi tõsist ei juhtunud, me seisma ei jäänud. Taevas või inglid või miski muu meid täna igatahes päästis. Viie sekundi jagu tagapool sõites oleks ta meile 70-90 kilomeetrise tunnikiirusega külg ees otse näkku lennanud... Õnneks ülejäänud tee enam midagi halba ei toimunud; teeolud paranesid alles Rõngust alates.
Tartus käisime kohe Konsumis, et külmkapp kraami täis osta ja siis kodu. Et Miia magas, võtsime kõik kotid ja pakid otsemaid lahti ja panime asjad kohe ära, et ükski kott kuhugi paremat aega ootama ei jääks Ja loomulikult kõik kolded said ka kohe kütte pandud, et 17 kraadi parajama toasooja peale kruttida.
Ülejäänud õhtu olimegi kodus. Mina korra käisin sõitmas, et viia bussilt tulnud Inna ja Reijo kodu. Ja kui juba üleriided selga said, siis tõin kaminapuid ja viskasin maja eest pisut lund ära. Unele saatis Visa Hing 3.
Ah jaa! Nüüd on siis nii, et päevad hakkavad taas pikenema!!!

Rakvere kuusekeReede. Öö oli muidu OK, ainult Kaja sai vähe magada. Hommikupoole võtsin Miia enda peale ja Kaja sai miski tunnikese segamatut und
Hommik vaikselt venis, plaan Rakverre minna oli kergelt kahevahel, aga et ma tahtsin sealset kuuske näha ja midagi muud nagu ka peale ei osanud hakata (puhkus ikkagi), otsustasime siiski minna.
Peatusega Konsumis võtsime siis suuna Rakverele. Ilm oli päikeseline ja mõnekraadise külmaga. Teeolud olid igati talutavad ja sõit sujus viperusteta.
Algatuseks käisime kohe Rakvere kesklinnas kuuske vaatamas Mul oligi just selline plaan, et näha seda nii päevavalguses kui öötuledes Mina kuuse koha pealt igatahes ei kurda, kenasti tehtud, lisaks ka väikesed kuused. Tegime siis pilti ja lõpuks ka kelgutasime siia kuhjatud künka otsast Kadiga koos alla. Kadile hirmsasti meeldis ja ta oli väga lustlik ning rõõmus kelgutamise atraktsiooni üle Meie!
Nüüd tuli aega parajaks teha, et oodata pimeduse saabumist. Kahjuks meil siin head tuttavat (elusat inimest) külastada pole, seega tegime autoga tiiru linna peal ja sõitsime Põhjakeskusesse.
Keskus nagu keskus ikka, võiks öelda, et isegi väikeseks jääb :P Kadi soovis mängunurka jääda ja meie Kaja ja Miiaga siis kolasime ringi.
Õhtusööki tahtsime teha sealsamas, aga et teavitati 45 minutilisest ootejärjekorrast, siis sõitsime tagasi kesklinna, oma vanasse tuttavasse paika pubisse Virma. Kadi kasutas taaskord võimalust mängida lastenurgas ja Miia, tema lihtsalt magas mõnusasti. Miia üldse magas enamuse Rakveres käidud ajast :P
Ning taaskord kuuse alla. Väljas oli pime ja sadas lund ning tuiskas. Tegime jälle pilte ja tuli tõdeda, et see kuusk on ikka igati kena ja vägev! Pensionärid on lihtsalt vanas kinni... Üldse on siinne kesklinn väga lahe, need suured lamikuplid olid lumesajus eriti maalilised! Ja taaskord kasutasime Kadiga võimalust siin ka pisut kelgutada. Kadi oli jällegi hoos, ei huvitanud teda isegi näkku lennanud lumi
Tagasiteele asudes käisime Põhjakeskuse juures tankimas. Teeolud olid VÄGA lumised ja kartsin, et kui mingi jama peaks ka juhtuma, ei vea kütusega äkki välja Ja siis sai veel ka surnuaiale põigatud, vanaema ja vanaisa ootasid küünalt, olgugi et nad olid õigeusklikud, panin küünla praegu, ei pruugi ju jaanuari alguses siiakanti sattuda.
Tagasitee oli siis lumesajus, lapsed magasid ja Kaja hoidis lihtsalt kõigel silma peal. Enamus sõitsid 70-80 km/h, aga loomulikult oli ka neid uljaspäid kelle autod ise sõidavad :P Ja siis, imedeime, peale Väike-Maarjat sadu lakkas! Täiesti null, polnudki sadanud ja ei sadanud ka hetkel! Siit alates sai normaalkiirusel koduni sõita.
Ja ega siin enam midagi teha polnudki. Sõime pisut ja sättisime unele. Mina vaatasin veel õhtuseks maiuspalaks Visa Hing 4'ja.

Lastega KassitoomelLaupäev. Hommikul helistan Innale, võtan ta sõbranna ja Reijoga peale ja sõidame Kassitoomele kelgutama. Lund on sadanud omajagu ja kõik on nii kohev ja mõnusalt lumine. Inna oma sõbrannaga ainult seisavad, mina aga lasen lastega koos mäest alla Ja seda mitte laste, vaid ka enda pärast! Meeldis ju mulle vanasti kelguga koledal kombel igasugu lollustükke korda saata :P
Lapsed peavad ennast kenasti üleval, aga väsivad lõpuks ära. Seega helistan Kajale. Selgub, et ta Miiaga jalutab. Kutsun ta siis alla linna, et läheme kõik Pihlaka kohvikusse maiustama. Kaja on nõus.
Jalutame Kadiga linnas emmele vastu. Lund, laia ja kohevat, sajab muudkui juurde. Käime siis kohvikus maiustamas ja siis sõidame autoga kodupoole tagasi. Kodus panen Kadi magama, ise aga ronin üles.
Neljaks liigun töö juurde. Täna on fännidega aasta kokku võtmine ja Katar – Eesti jalgpallikohtumise vaatamine. Et kodus on pisut toimetamist, siis lahkun siit kümme minutit enne nelja. Väljas on ilus, väga ilus! Aga ei saa eriti nautida seda ilu, kiirelt on vaja jala töö juurde jõuda
Tööle jõudes ootab mind terve armee fänne. Ma alguses mõtlesin, et kui meid viis või kuus tuleb, on hästi, nüüd aga on meid pea kakskümmend Ja oli veel nii, et ma olin ise põhimõtteliselt viimane fänn kes kohale jõudis Kõik tulid minu juurde, aga mind veel polnud :P
Vaatasime siis jalgpalli mis juba esimese poolaja lõpuks meile mitte midagi ei pakkunud (kolme väravaga kaotusseisus!). Võeti siis ette uute fännide vahel särgi jagamise tseremoonia. Tehti küsitlusvoor millest kaks edasi pääses ja nemad pidid siis fännilaulu esitama
Istusime nii kaua, et kodu jõudsin üheksaks. Ära joodi hulk õlut, mõni vein ja mõnel oli muudki kaasas. Õnneks jäi kõik normaalsuse piiridesse ja eriti midagi ära ei lagastatud :P Kui teised parklasse veel juttu puhuma ja edasisi linna mineku plaane punuma jäid, liikusin mina kodu omade seltsi tagasi. Ja ausalt, mul polnud isegi soovi linna peale uitama minna, oli mu oma õlle mulle paraja une peale ajanud ja paksus lumes sumpamine polnud mulle just eriline väljakutse Tammeka fännidega töö juures jalkat vaatamas ja aastat kokku võtmas
Et kaks viimast õhtut sai Die Hard'i vaadatud, siis vaatasin seda ka täna, seda viiendat osa: A Good Day To Die Hard. Eelmised olid paremad justkui, aga käis kah!.

Lõunakeskuse Jetid ja KadiPühapäev. Kaheksa ärkame üles. Päevaplaane mõeldes selgub, et Viljandisse me täna ei lähe. Matiga polnud ka eelnevalt suheldud ja nii me siis eksprompt ei hakka minema.
Ehituspoed pakuvad 20...26% alet, seega käime hoopis Bauhofis. Jalutame seal ringi ja siis sain aru, et mul ei ole ju mitte midagi vaja! Õnneks ehituspoed teevad vaat et iga kuu mingi suurema sooduka, seega, kui midagi vaja, ootan järgmist sooduka-aega...
Nii läksime hoopis Lõunakeskusesse. Kadi tahtis mängunurka, Miia magas ja meie Kajaga lihtsalt lappasime ringi, olid mõned mõtted. Mõtted kahjuks teoks ei saanud, aga kõhud saime täis ja nii me siis kodu tagasi sõitsimegi.
Jõuludeks kinkisin kaks Kingiloosi, ühe Kajale, teise Miiale (Kadi sai mis tema tahtis). Kaja lotopilet võitis kümneka. Nii ta siis vahetas need viie Supersummi vastu ja nendega võitis ta 9 EUR. Rohkem aga me Fortuunat õrritama ei hakanud :P
Ja kodus sai taaskord Kadi magama pandud ja ise üles ronitud Oli vaja ju maja eest ja aiast lund lükata. Ka puid oli lõhkuda vaja ja kuniks väljas valge oli, oli seda kõike mõnus toimetada.
Õhtul võtsin taaskord Inna ja Reijo Kassitoomele kaasa. Täna tegime lastega hästi pikki sõite kõrgeimatest kohtadest ja poolpõiki mäeservapidi alla, et teekond võimalikult pikk tuleks Üllatav oli see, et isegi kõige järsemad nõlvad polnud lastele hirmsad, ise aga sai neid eelnevalt pikalt üle vaadatud :P Ju nad siis usaldavad mind nii palju, et hirmu ei teki!

 

Salvesta
Kasutaja küpsiste seaded
Loodame, et saate meie veebilehte segamatult kasutada. Kui te keelate kõik küpsised, võib tekkida lehe kasutatavuses tõrkeid.
Luba kõik
Keela kõik
Loe lisa
Google Analytics
Google Analytics
Kinnita
Keeldu
Joomla
Remember me
Kinnita
Keeldu